"Sulle meeldivad metsloomad ja -linnud ning sa oskad ja tahad nende eest hoolitseda? Anna endast teada!"

"Oi vaene loomakene! Mis sinuga küll juhtus?", tahab lugeja ühekõrvalist metskitsetalle vaadates teada.

"Juhtus see, mis tavaliselt juhtub kui inimene, auto ja loom kokku saavad. Ei muud!"

"See on looduslik valik ja see raibe peab surema! Ma ei tee pulli ja me paneme teid kinni! Kas te ei mäleta kuidas me relvastatud politseiga loomakaitsjad Kose vallas põlvili surusime ja nutma ajasime? Me teeme seda uuest!", räuskab vihast lõhkev end "loodusemeheks" tituleeriv ülemakstud riigiametnik peegli ees.

"Ja-jah! Mine karju parem oma naise ja laste peale! Meil on asjast teine arusaamine!"

Loomapäästegrupp taastab oma metsloomadealast võimekust, sest praegused ühingud ei suuda seda vigastatud metsaasukate "massi" kuidagi ohjeldada. See pole etteheide ja seda ei suudaks keegi ning isegi riigi ehk meie ühisest rahakotist viiks see kenakese kopika välja. Sellepärast nad seda loodusliku valiku-jura suust välja ajavadki - raha kokkuhoid. Arusaadav.

Gängiga on viimasel ajal liitunud üsna mitmed metsloomadele pühendunud inimesed. Mõned on uued, teised vanad tegijad, kes vahepeal mujal kätt harjutasid, aga lõpuks siiski koju tagasi naasta otsustasid. Uutest tulijatest on näiteks Martin Jõksil viimase nädala jooksul juba 2 kajakapoega ja kaks üles tuunitud siili ette näidata. Mehel on tahtmine, oskused ja isegi vastavad load ette näidata, et ta taolist asja teha tohib.

Sitta nende lubadega ja me pole bürokraadid - peamine, et inimene teab, mida teeb ning kahju asemel kasu sünniks. Küll kunagi ka riiklikud metsloomade taastuskeskused ja looduspargid tulevad, aga mitte praeguste juhtide ajal - need peavad enne eest ää koolema. Kah omamoodi looduslik paradoks.

Nii, et kui matsu ühest või teisest liigist jagad, siis tere tulemast gängi! Me jätkame vana joont ja hoiame hoiukodud saladuses. Eks ikka selleks, et politsei ja inspektsioon jalaga su kodu ust lahti ei lööks ja maja tagurpidi ei keeraks. Paberimajandus meil ka puudub, sest me aitame elukaid päriselt, mitte Exceli- tabelites. Su kirja ootame e-postile info@animalrescue.ee või hella 1414

Mis sellest kitsetitest saab? Pärast kõrvaoperatsiooni tahtis teine ää surra, aga Erko keeras öösel taas masinanina pealinna poole ning arstid aitasid vaesekese jalule. Vat see on pühendumine sõbrad ja vat selliseid inimesi me vajamegi! Edasi taastub ta juba salahoiukas ning siis kolib ühele saarele, kus tal on vaba valik metsa minemiseks. Ilmselt jääb ta siiski jõlkuma kodu ja metsa vahet, sest ilma kontaktita titte juba ei tissita ning lõpuks ongi ta üks paras kutsikas, kes sabas sörgib.

Ühega teisega nii läks - oli teine täitsa puru ja aidati jalule. Jahimees muide päästis ta elu. Nüüd elab sokk juba nagu vanajumala selja taga, helkurrihm kaelas, et jäägrid maha ei notiks ja jõlgub metsa ning talu vahet.

"Oi.oi,oi, aga ilves murrab maha või hunt saab kätte!", on linnas elav loomasõber mures.

"Kahju küll, aga las murrab, sest tal ju ka kõht tühi ning vat see on juba raudselt looduslik valik. Seni on suutnud kitseke kiskjaid vältida, aga ega ta kodunt ka kaugele lähe - loom saab aru, kus on turvaline."

ELAGU ELU!