"Laseme märki!"

Nõuka-ajal õhkpüssid müügil polnud, aga siis sai lasketiirudes kopkate eest plekist loomade-lindude pihta laskmas käia. Eestis on asjad risti vastupidi - lasketiire pole, aga püssid on vabamüügis ning lasketiiruks kogu elusloodus oma mitmekesisuses.

Populaarseimad märklauad on linnud, kassid ja koerad. Esimesed kaks on lausa nii nõutud kohe, et nendega trehvab Loomapäästegäng lausa igal nädalal. 

Eile kutsuti mind appi Tallinna Hipodroomile, kus kajakas vajas abi. Röntgenpilt näitas, et süüdlast tuleb otsida samalt territooriumil tegutsevate hobusõprade seast. Taolise vigastusega lind lihtsalt ei saanud kohale lennata.

"Õhupüssikuul tegi kodar- ja küünarluu kildudeks katki. Lisaks ka õlavarreliigese nihestus", oli LKK loomaarsti Aljona Gogoleva lühikokkuvõte.

"Eutanaasia. Kuradi sitapea, kobakäpp ja pe**e kukkunud snaiper. Lase siis surnuks kurat, mitte nii, et mina su järelt tapmas pean käima!"

Laagris viis naabri kassi vihkav vennike kauaaegse lubaduse kõuts maha lüüa viimaks pooleli täide. Kiisu nimelt ei surnud. Tulistamist nägi loomaomanik pealt ja kõik osised krimasja algatamiseks on olemas kuid pollarid olid teist meelt:

"Politsei- ja Piirivalveametile saabus Teie pöördumine , mis oma sisult ei kuulu Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse. Edastame Teie pöördumise vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõikele 3 vastamiseks pädevale asutusele"

Nüüd teate ka, et pollarid enam tulistamisi suurt ei uuri ja vajadusel minge otse veterinaarkeskusesse või mõne proviisori jutule, kes mõrtsukit otsima ja karistama hakkab.  Milleks meile Loomakaitseseadus? Milleks meile selline politsei, kes ise oma suva järgi valib, milliste seaduste täitmist kontrollida ja milliseid mitte?