20 juuli 2020

"Kassitapp Haapsalu moodi - Miki veetünni ja kümme korda haamriga vastu pead"

Nädalake tagasi postitasin Facebooki ühe videoklipi ning palusin vaatajatel mõistatada, millega vanahärra nii pühendunult tegeleb. Õigus oli neil, kes arvasid, et tegu on tapmisega. Selle peale ei tulnud aga keegi, et papi nii julmalt oma "kallist kiisust" lahti tahab saada.


See lugu juhtus juba kevadel aprillikuus Haapsalu linnas, aga politseisse pöördumise otsustas perekond alles nüüd. Miks nii hilja? Põhjus ikka seesama, mis tavaliselt - ei tahetud naabriga tülli minna. Kass va raip aga hakkas hinge närima ja koputas südametunnistusele. Lisaks on perepeal ka taoline töökoht, mille aukoodeks ei luba paha- ja kuritegude puhul silma kinni pigistada. Nii ta Loomapäästegrupi poole pöörduski:


"Lugu juhtus Räägu 11, Haapsalus ajaliselt juba 21.04.2020 kui kell 10:15 oli kuulda meeletut kisa, mis ei olnud üldse nagu kassi kisa. Meie koer läks hulluks ja jooksis naabriga külgneva aia äärde. Ei olnud saada aru, mis toimub. Toas olevad kassid kähisesid ja käisid turris karvaga toas ringi ning kõik loomad olid sellise imeliku käitumisega, mida polnud varem juhtunud. Vaadates ringi märkasin naabrit toimetamas omas aias ja nagu videost näha, siis võttis ta oma lemmiklooma Miki sülle ja tõstis tünni, kus kastmisvesi ning hakkas kassi uputama. Sai küünistada ja kass võitles kõvasti kisa järgi, aga kuna ta ei uppunud, siis hakkas naaber haamriga teda taguma - 10 korda kokku.


Kass Miki oli neil majas umbes 18 aastat ja ei olnud haige. Ma pikalt mõtlesin, et millal ma avalikustan selle? Ei taha naabritega olla riius, kuid kuna nende käitumine oli ikka nii võigas, siis piinas see asi mind. Kuna Sina nüüd tegeled selle asjaga, siis on hea võimalus sellele roimale anda korraliku kära, kuna me ei tea millised mõrvarid tegelikult meie kõrval võivad elada ja kui metsikuid tegusid teevad. 


Seejärel võttis vana värvinõuga kassi veest välja ja läks aia taha. Selle tapatöö sooritas Valdek Kaustel ja tema naine oli kõigest teadlik ning sõitis selleks ajaks kodust ära ning. Kui tagasi tuli, siis Valdek rääkis, et tappis Miki ära. Õnneks on kõik jäädvustatud ja olen valmis tunnistama ning võite minu nime avaldada. Palun siis organiseerida selle kohta läbi Teie MTÜ ka avaldus politseile."


Loomapäästegrupp edastas politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks 14. juulil, aga need on tänini vait nagu kuldid rukkis. Haapsalu on väike koht ning kõik on tuttavad ja sugulased - äkki ei taha uurija ka Valdeku perega tülli minna? Äkki on sugulasedki? Ei imestaks üldse kui saabuks vastus, milles väidetakse, et vaatamata turvasalvestistele pole piisavalt asitõendeid, et vanahärra kassi tappis ning seega puudub ka alus asja uurimiseks.


Miks eakas peremees oma sama eakale sõbrale nii vääritu, julma ja valusa lõpu välja mõtles? Äkki see kass polnudki tema sõber vaid naise oma ning Valdek talus ja vihkas teda kõik need pikad aastad? Sel juhul oleks kõik loogiline. Naabrid väitsid, et kiisu oli terve, aga äkki ikkagi oli haige? Küsimusi on palju ja vaevalt neile ausaid vastuseid saame. Inimene hakkab valetama ja vassima kui hätta jääb ning loomast, eriti veel surnud loomast, pole enedele kaitsjat. Loomaelu pole sittagi väärt. Muide, sama kehtib ka inimelu kohta ja kõiksugu ülimuslikud ülistuslaulud on pelgalt poliitiline sõnakõlks. Vähemalt mõrvasid uuritakse, aga ka nende puhul ei saa eales kindel olla kas ikka õige mõrtsuk kätte saadi ja kinnimajja topiti?



Lubasin sellest juhtumist korraliku teleformaadis loo teha. Ei tee, sest ei taha vanainimesi kottima minna - surevad veel kaamera ees ära. Pärast jälle kisa taveani, et loomapäästjad on julmurid, kes inimelu ei väärtusta ning las see jääda politsei ülesandeks. 

Lapsed kui nad olemas on, tõttavad kindlasti rääkima, et isa Valdek on hell mees, kes loomi ülekõige armastas ning kass Miki oli väga haige. Ei tea ja ei huvita ka. Arvan siiski, et tühja ta armastas - mees ei tahtnud teda isegi puutuda ja võttis surnud looma nagu solgi mannergusse ning valas madalasse hauda väljaspool krunti linnamaale. Ta ei raatsinud teda isegi koduaeda matta! Need teguviisid ei räägi silpigi armastusest ......


Keegi meist ei taha olla Miki nahas ja lahkuda siit elust inimese läbi, keda jäägitult usaldad. Meist keegi ei taha, et su parim sõber sind uputab ja seejärel haamriga pähe taguma hakkab. See kõik on nii vastik ja mul on väga kahju, et Miki viimased surmaeelsed mälupildid inimese reeturlikkusest ja julmusest just selliseid said. 

Mind ei huvita kuidas lapsed või abikaasa tulevikus Valdekule otsa vaatavad. Mind ei huvita, et naabrid ise varsti ää kooleva vanamehe julma palge tunnistajateks on. Mind ei huvita isegi see kui pollarid taas Loomakaitseseadusele sülitavad ning asja uurimata jätavad. Mind huvitab vaid see, et taoline karistamatu loomade retsimine Maarjamaalt tulevikus kaoks ja, et ükski elushing siin maamunal ei peaks nii käpardlikku ja jõhkrat tapmist läbi tegema .........