"Kassid murravad ta maha!", seletas üks linnupäästjatest, heasüdamlik vanem proua.
"Kus need kassid siin on?"
"Minu enda kassid."
"Vat võtan ja viin nad ka varjupaika puuri ning siis käite aia tagant piilumas. Nüüd saate aru küll miks varesed kisavad. Või kujutage ette, et peaksite oma last kuskil puuris vaatama ja aidata ei saa."
"Ma mõistan küll, aga ta on haige ka. Jalg on haige ja sabasulgi pole. Me majas elab loomaarst, kes ta üle vaatas. Soovitas kohe magama panna - nii haige on!"
"Vaatasin ta ka juba üle ja pole häda kedagi. Jalale toetab ja sabasuled on siin puuris, mitte tänaval räsida saanud. Õnneks mitte hullusti ja tema saab hakkama. Las see loomaarst paneb ennast magama. Öelge talle edasi."
"Ma mõistan küll, aga ta on haige ka. Jalg on haige ja sabasulgi pole. Me majas elab loomaarst, kes ta üle vaatas. Soovitas kohe magama panna - nii haige on!"
"Vaatasin ta ka juba üle ja pole häda kedagi. Jalale toetab ja sabasuled on siin puuris, mitte tänaval räsida saanud. Õnneks mitte hullusti ja tema saab hakkama. Las see loomaarst paneb ennast magama. Öelge talle edasi."
Inimene on varesepoegi üles kasvatanud küll ja mina taolist teguviisi ei tauni. Kogu maailmas aidatakse metsloomi ja see pole selline tabu nagu Eestis. Küll ka see muutub kui vastavates ametites vastavad ametnikud "magama panna " või minema kupatada.
Tõstsin varesepoja kõrvalkrundile, seal provva kiisud ei käi. Üks vanalind lendas kohe juurde. Linnu sisse ei näe, aga küllap oli tal hea meel. Probleem sai lahenduse. Kui mingeid tegelasi aidata tahate, siis kasutage ikka aju või küsige vähemalt nõu.
Suvel on linnas üsna paha elada, sest kõik teed on allaaetud või vigaseid linde täis. Neile kõigile reageerida ei jõua ja see on tekitanud abiotsijates ka nurinat. Tänagi on vaja viis eilset teadet ära teha ja enamus neist jõuab "kurba külmikusse". Tallinna eelmine superregeerijate tandem tõstis käed ja enam väga ei tegele. Arusaadav, sest see võtab kogu su aja, aga oma eluke tahab ka elamist. Sestap on vähemalt suveks pealinna vabatahtlikke juurde vaja küll.
Vanaproua lubas oma kiisudega naabrite eeskujul ainult rihma otsas jalutamas käia. Vähemalt nii kaua kui linnupojad maapinnal kakerdavad. Ega nad mu otsusega rahul polnud, aga vastu ei vaieldud ning lahku läksime sõbralikult. Vana ja väsinud puuri viskasin prügikasti, et neil kiusatust taas ei tekiks.
Ka sealsamas Erika 13 maja ees on üks allaaetud varesepoeg. Vastik, aga ärge ikkagi nii tehke nagu eelpool juttu oli. Kui aitate, siis tehke seda nii, et linnu- või loomatitele kurja ei sünni. See peaks ju päästmise või kellegi aitamise mõte olema. Eks ole?