"Kas matkarajal lasti soku pihta märki?"

Eile olnud üldse hea päev, aga ei hakka teid kõikide jamadega vaevama. Küll see aga seletab miks loomakaitsjad ja -päästjad üksjagu ruttu läbi põlevad - karistamatut julmust ja surma on liiga palju. Nõrgemad nutavad ja lahkuvad. Kõvemad vennikesed hoiavad hambad ristis ja rühivad edasi. Head lood ja õnnestumised lükkavad sisemise hingeelu taas tasakaalu.

Inimest see paraku muudab. Ka mind ja sestap püüdke mu üksjagu äkilisemast meelest aru saada. Küllap ka saate kui endid minu maailma elama mõtlete. Aga nüüd asjast, millele Valga loomapäästjad Lenel Luhtaru ja Angelina Loomus eile reageerisid. Gängil Võrumaal vabatahtlikke pole ja sestap teevad Valgamaa naised praegu ka väheke pikemaid otsi, et piirkond ikka kaetud oleks.

Võrumaal, Kose teel asuva elamise juurde tuli (kuuli?)haavadega sokk. Inimesed tõlgendasid seda lausa abipalvena ja abi uhkele metsloomale nad ka otsisid. Jahipraagiga oleme ennegi kokku puutunud ja nii mõnigi metsaasukas on pärast kuuli eemaldamist loodusesse tagasi pääsenud. Nii ma heasüdamlikule naisele ka ütlesin:

"Kuuli võtame välja, taastub tallis obeste juures ja saab metsa tagasi. Aitäh helistamast ja hoolimast!"

Paraku sokupoiss suri enne kui Lenel ja Angelina kohale jõudsid. Pihta oli ta saanud lausa kolm korda - korra kintsu ja kaks kehasse. Taolistel puhkudel anname asjast teada keskkonnainspektsioonile ja kaasame jahimehe, kel rohkem kogemusi.

"Sellist jama või vigastusi sai tekitada ainult oskamatu salakütt või lasti looma pihta lihtsalt märki", oli jahimehe arvamus, kes metsasuka uurimiseks ühes võttis. Lahkamine annab juba täpse vastuse, mis, kuidas ja millega?

Lugu toimus terviserajal, kus igasugune jahipidamine ohutuskaalutlustel rangelt keelatud on. Inimesed võivad ju pihta saada ja sellest ka taoline igati loogiline keeld. Esmasel vaatlusel arvas jääger, et tulistati sportpüssist. Teine kohalik mees oli sama meelt, et tegu oli meelevigase, julmuri või käpardist salakütiga:

"Kindlasti ei ole tegemist jahimehega! See on looduskaitseala ja juba vene ajal oli jahipidamine seal keelatud! See sokk oli tark ja elas seal väga turvaliselt - olen teda toimetamas näinud juba mingi kolm aastat. Me pole talle liiga teinud ja loom vist natuke isegi usaldas juba.

Varahommikul kuulsin imelikku karjumist ja kui ta lõpuks end meie maale lohistas, sain aru, et see oligi tema hädakisa. See juhtus kelle viie-kuue paiku. Kahju!"

No ei lasta loomal elada ja ei kaitse need seadused teda isegi taolises kohas, kus relvadega mitte mingil juhul toimetada ei tohi! Hea vähemalt, et inimesed pihta ei saanud. Keskkonnaamet lubas menetlust alustatada, aga eks näis kas see ka süüdlase tabamiseni viib.

Kes juhtus nägema, siis andke ikka Loomapäästegrupile ka teada. Meil tulevad asjad pahatihti paremini välja kui riigiametnikel. Küll me ka "menetleme", aga omal moel. Tänan!

1414, help@animalrescue.ee