09 juuli 2020

"Hurraa! Klaasist kontidega Steffy operatsioon õnnestus!"

Harva kui ortopeedid Valdeko Paavel ja Rasmus Uusküla nii kaua mõtlemisaega võtavad.

"Me ei hakka üldse tegema kui tulemus on nii kahtlane!", raiusid mehed justkui ühest suust.

"Eutanaasiaga ma ei nõustu! Minu tapmistelimiit on selleks kuuks täis ja ma pigem ostan 3D printeri, avan oma kliiniku ning hakkan neid nokkasid, linnujalgu ja uusi luid välja printima!

Äkki tsement? Äkki lihtsamast lihtsam väline lahas? Peab ju olema mingi muu variant ka!", võitlesin veidral kombel mu hingesoppi tasahilju pugenud kiisu eest. Tema vaatas oma ilmekate ja imeilusate silmadega süütult otsa ja oleks justkui inimkeelest aru saanud.

"Ainult "naela" paneme sisse, aga kui operatsiooni ajal kohe kõrvalt murdub? Mis siis? Saad sa aru, et luu on nii rabe, et kruve sinna sisse ei keera. Puurida ka ei saa!"

"Lööme käed ja vat siis ei äratagi teda üles kui peaks nii minema! Vähemalt proovime"
, oli lootusrikas.

Mõlemad arstid vahetasid pilke, ohkasid ja ilmselt mõttes kirusid, et minugi üldse tuttavaks on saanud. Tänaseks on kõik möödanik ja läks sigahästi. Üliettevaatlikult haiguse ja vääraarengu tõttu hapra luustikuga kiisu opi käigus oldi nii valvel, et ilmselt ei julenud arstid isegi hingata mitte. Mittesuitsetajate eelised - need võivad ju tundide kaupa hinge kinni hoida!

"Sa ajad hulluks meid oma soovidega, aga risk õigustas ja nael sai vahejuhtumiteta kindlalt paika. Jube nöök ja sättimine. Aga arvesta, et kui uuesti peaks fiksaatori kõrvalt katki minema, siis enam aidata ei saa. See kiisuke peab elama kogu oma elukese piltlikult öeldes vati sees! Said sa aru?", luges dr. Paavel sõnad peale.

"Sain, sain ja lähen kohe vatti ostma! Ole sa meheks! See kiisu kuidagi vaevab mind - see vääraareng ja teistmoodi elu. Kuidagi väga kahju on. Nael jääb sisse?"

"Jah, kogu eluks!"

Hip-hip-hurraa Loomade Kiirabi Kliinik! Teile ka kniks ja kraaps head annetajad, kelle raha eest me just seesuguseid esmapilgul võib-olla mõttetuid ja ilmvõimatuid asju teeme. See pole tegelikult mõttetu. "Känguru Steffii" jaoks kohe kindlasti mitte. Te ostsite tallea eluaega juurde ja see on tegelikult megasuur asi! Aitäh teile hoolimise ja kassielu väärtustamise eest!

Olgu veel mainitud, et Stefi või Steffy leidis ka kodu! Ta kolib nimelt Karin Krutobi juurde. Paremat kodu ja hooldust on võimatu leida, sest Karin töötab ise Loomade kiirabis ja on selle kassiga ammuilma juba kokku kasvanud. Katame lauad sõbrad!

Seotud lood: