Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmises
20.12.2019 saabus Põhja prefektuuri Loomapäästegrupp MTÜ avaldus selle kohta, et Sauel Lehtmetsa 6 asuvast eramajast leiti 27 hoolitsuseta jäetud kassi. Avaldusest nähtub, et Katrin Gaver´i valduses olevast eramust leitud kasside elutingimused olid halvad ning kassidele ei olnud tagatud korralik söök ja ravi.
Seoses eeltooduga on vesteldud Veterinaar- ja Toiduameti töötaja H. Kaup´ga, kes edastas 30.12.2019 politseisse Sõle Loomakliiniku arsti ülevaate 20 kassi tervislikust seisukorrast. Ühelgi kassil alatoitumust ei tuvastatud, kuid üldiselt oli kõigil kassidel väiksemaid tervisehädasid. Vesteldud on ka Haabersti zoovetkeskuse arstiga, kes teostas läbivaatuse ühele kassipojale, kes oli kriitilises seisukorras seoses alatoitumisega.
Seoses sellega, et kogutud materjalidest ei tuvastatud suuri tervisekahjustusi, puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 264 lg 1 p 3 alusel, sest julm kohtlemine karistusseadustiku mõistes tähendab põhimõttelist ja erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu vastu.
Kuriteoteate läbivaataja kohuseks on kontrollida esitatud materjalide pinnalt, kas kriminaalmenetluse ajendil on võimalik sedastada kriminaalmenetluse alus ehk kuriteo tunnused, st avalduses toodud sündmuse kirjeldus peab vastama karistusseadustiku (KarS) eriosa süüteokoosseisule. Kriminaalmenetlus kui karistusõiguslik reageering on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse ja selle alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud.
Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1 sätetele ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi äärmiselt intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt, vaid peab olema põhjendatud väga ulatusliku ja tõsise ühiskondlike normide rikkumisega, mis väärivad vastavalt karistusõiguslikku sekkumist.
Karistusõiguse keskseks põhimõtteks on nn nullum crimeni põhimõte, mille kohaselt saab isikut või isikuid kriminaalkorras karistada vaid juhul, kui isiku või isikute tegevus vastab karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisule ning lubamatu on kriminaalmenetluse alustamine, kui on ilmne, et kuriteokaebuses osundatud tegevus ei ole küllaldase konkreetsusega subsumeeritav karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisu alla.
Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes olemasolevatele materjalidele on 30.12.2019 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjal nr 19231703022. Kogutud materjalid edastatakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks Veterinaar- ja Toiduametile.
