Vabandan vabandamata jätmiste eest,
vabandan vabandatavate seas ja ees,
vabandan naiste ees, et olen mees,
vabandan kõigi ees, kel võõras me keel.
Vabandan laste ees, et pole väike vaid suur,
vabandan joodiku ees, et ta koduks vaid kuur,
vabandan jalutu ees, et kõndida julgen,
vabandan pimeda ees ja silmad nüüd sulgen.
Vabandamas alati näete mind nüüd,
taolisena sündida oli tõesti suur süü,
omadele võõras, ka võõrastele mitte oma,
olen täiesti üleliigne, valge rämps, maailma tola.
