"Kas koer on elus? On ta stabiilne praegu? Kuhu pussitati?", pärisin vastu.
"Kõrri, natuke vist pähe ka. Panime sideme peale ja on praegu veel elus."
"Kas pussitaja on teada?"
"Jah"
"Kaotas ta palju verd?"
"Pagan, siis pean veel kuskilt doonorkoera välja sebima. Täna õhtul vist üsna lootusetu? Kus te elate?"
"Kiviõlis, Kesk puiestee 55."
"Siis on pekkis ka, meil pole Ida-Virumaal ei masinat ega ka aktiivseid vabatahtlikke. Kas te ise ei saa kuidagi transporti organiseerida? Äkki lapsed, naabrid, sõbrad aitavad?"
"Teate, mis - polegi meil mingit abi vaja!"
"Mis teed?"
"Grillin ja puhkame perega. Külalised ja särki-värki. Ilm ju kena"
"Saad minna Kiviõlisse? Tallinnast tulles kaotaksime üle tunni? Kriitiline lugu!"
"No eks ma pean siis saama, valikut vist pole. Mis seal juhtus?"
"Omaniku jutust jäi mulje justkui keegi oleks ta koera pussitanud."
Pärast kiiret ülevaadet toppis Erko oma kolm last ja naise autosse ning põrutas Kiviõlisse vigastatud koera järele. Grillpidu jäi sedapuhku pooleli. Erko käib Kadri Võreli, ühe omal ajal lausa asendamatu loomapäästja jälgedes, kellega loomakaitse liidu päevil siin Põhja-Eestis koos asjatasime. Ka Kadri käis väljakutsetel koos oma kolme lapsega, kellest üks veel täitsa tissi otsas istus. Täitsa koom vaatepilt võis olla kuidas see vapper seltskond koos hädasoleva loomaga üsna väikesesse autosse ära mahtus. Kodus oli neil ka taastumas rohkem linde ja loomi kui Tallinna Loomaaias.
"Ma pole näinud seni ühegi koeral silmis sellist hirmu, nagu loo peategelasel oli peremehe lähenedes!"
Jutt vastab tõele, sest Erko süles olles hakkas koerake eelkõige ühe mehe lähenedes värisema kut haavaleht tuule käes. Mehe käevibutuse peale loomake aga lausa kangestus. Need on pisikesed detailid, mida loomapäästegrupi vabatahtlikud alati jälgivad. Me kuulame looma, mitte inimese juttu, mis on reeglina alati loomaarmastust ülistav. Sedapuhku oli koerahingel vaid üks palve - viige mind siit kuradi urkast ja sellest neetud tondist võimalikult kaugele. Vähemalt meie saime sellest niimoodi aru.
Mida küll saab üks koeralaps teha nii hullusti teha, et peremees suures vihas teda noaga korduvalt kõrri ja pähegi lööb? Taolist asja pole olemas, aga looduse kroonile, olgu ta kasvõi viimane lakekrants, on nagu kõik lubatud ja tema võimu all oleval loomal pole vähimatki kaasa rääkimise õigust.
"Kontrollige kogu koera keha üle. Ma kardan, et see pole ainus juhtum kui talle susatud on!", palus üks end koeraomaniku sugulaseks nimetanud meesterahvas.
"Küll me kontrollime!", lubas Erko.
Südaööl Loomade Kiirabi Kliinikusse jõudes oli koer juba rahunenud ja tõesti selline absoluutselt kõigi sõber ning nunnumast nunnum tegelane. Kutsikad ongi sellised ja tundub, et üleelamised pole tema iseloomu veel muuta jõudnud. Vaatasin talle otse ja tegin kalligi - no ei saa aru kuidas mõne inimlooma käsi tõuseb nii süütu ja armsa olemisega looma vastu?
Haav oli paha, aga loomalapsel vedas, sest hingamise-, söögi- ja vere juhtumise torud, närvijuhtmestik ja kõik muu oluline polnud pihta saanud. Tundub, et äkki ei löödudki teda vaid hoopis taheti noaga kõri läbi lõigata? Pähe vist siiski löödi, sest ka seal olid paar haavakest. Ei tea ja kes seda ikka enam ütleb! Koer ütleb muidugi, aga tema jutt ei pruugi kohtus mõistmist leida.
Varahommikul ärgates hellasin kohe kliinikusse ja uurisin kas kutsa on elus? Assistent Karin Krutob vastas kohe ja saatis tõestuseks videogi, et kõik on kõikse paremas korras ning operatsioon möödus koplikatsioonideta - koera elu on päästetud ning ohtu enam pole. Vist ei ole ohtu, sest alati võib tulla ju tagasilööke. Teinekord läheb nii, et igati paranev looma viskab viiendal-kuuendal päeval käpad püsti ja ongi kõik. Loodetavasti sedapuhku nii ei lähe.
Nüüd tuleb selle koeraloo teine nõme koht ja nimelt abi palumine. Gängi arve on kokku kuivanud ja praegu on seal 2089.48. Me lihtsalt ei tohi tublid olla ja vägevalt rokkida, aga kuidas sa jätad hädalised surema? Eks ole?
Kiirabi kliinikus on ravil praegu neli meie looma ja homme-ülehomme lisandub neile veel Mira käpaopp, mis neelab pea poole sellest summast. Eidapere kiisut me aidata ei saanud, aga ega see arvest vabasta. Riku arve kah veel üleval, sest enne oli vanemad arved ära klattida.
Nagu isegi aru saate, siis juba ainuüksi need saabuvad arved tõmbavad hinge kinni ja ega need ju me ainuksed patsiendid ole, sest gäng tegutseb ju üle riigi.
Saate aidata, oleme tänulikud. Ei saa, arusaadav ja me ei mõista süüd, sest kõik me oleme inimesed, kelle eluke tahab elamist ning suine aeg nautimist.
Ma ei tea koera tegelikku vanust, asjaosaliste nimesid ega muid asjaolusid, aga kas mul ongi vaja teada? Ilmselt sõidan täna siiski Kiviõlisse, aga olen valmis süüdistuseks, et olen kõigest valesti aru saanud ning antud kirjatükk on puhas laim. Tegelikult astus abitu mees kangelaslikult hullunud elaja vastu, kes ohustas kogu seltskonna elu ja tervist ning meeletut julgust ja eneseohverdust nõudev tegu nõudis lihtsalt külmrelva kasutusele võttu. See on jutt, mida noakangelane nüüd juba kaine peaga ajada võib.
Paraku me kuulame loomi ja teame üht - meie patsiendid ei valeta ja nad on ka tegelikult süütud! Panen kirja nüüd mõned faktid, mis on kindlamast kindlamad:
- Eile, 13.06.2020 löödi kutsikale terariistaga kõri piirkonda. Tunnistajad kahtlustavad, et seda võis teha end koera omanikuks nimetanud isik, kes varemgi seda koera halvasti kohelnud on.
- Looma julm kohtlemine toimus Kiviõli linnas, Kesk puiestee 55 asuvas elumajas või territooriumil
- Loomapäästegrupp teeb politseisse avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks
- Loomapäästegrupp ei allu idiootlikule seadusele ja tagab, et koer enam selle inimes(t)e juurde ei satu, kuigi tal on Asjaõigusseaduse sätete kohaselt temale täielik õigus
- Suvi on puhkuste aeg ja loomade vastased kuriteod on viimane asi, millest inimesed kuulda tahavad ning hoiavad teadlikult eemale
- Loomapäästegrupp vajab aina kuhjuvate raviarvete tasumisel abi
Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318
Meie karvaseid ja sulelisi süütuid süüdlasi saad toetada ka annetustelefonidele helistades:
9001313 (5.-)
9001414 (10.-)
