"Ärge kuulake igasugu jama! Žorik ja Arina on täitsa elus!"

Mingi osa inimestest räägib lugusid ja levitab jama. Keskajal pandi taolistele "viiul" kaela, et linnarahvas näeks, kes tühja juttu puhub ja inimesi tülli ajab. Tänapäeval näikse see põhiseaduslik õigus olevat ja enamasti ma neile ei reageeri.

"Las jahuvad! Ei jõua ma hommikust õhtuni arvutis passida ja jamajutte ümber lükata!"

Täna teen erandi, sest avalik huvi mõlema koera vastu on suur. Žorik ei ole varjupaigas, eutaneeritud ja ega ka loomulikul moel surnud. Me tõesti ei suutnud teda leida, aga hommikuse blogiloo peale tuli palju tagasisidet ning need täna tehtud fotod lisan ka selle postituse juurde tõestuseks. Suur aitäh aitamast ja teavitamast - olime tõesti mures.

Teine huviorbiidis olev kutsa on saksa lambakoer Arina, kes eilses kaks inimelu nõudnud traagilises avariis samuti väga raskelt vigastada sai. Ka tema kohta hakkas eelkõige venekeelses sotsiaalmeedias liikuma jutt, et koerake eutaneeriti.

Vale puha ja ma ei tea tõesti miks üks või teine inimene taolist plära niisama heast peast ajama peab? Käisin Arinal tunnike tagasi külas ja eks te näete videost ise, millises seisus ta on - sõbralik, vaikne, alandlik ja kurb, et pererahvast kõrval pole. Valus tal pole, aga tagakeha ei funka, mis on ka sellisel puhul normaalne.

Täna käis keegi tema omanike poolt Loomade Kiirabi Kliinikus, aga ma ei tea kes? Homme tullakse uuesti ja siis loodan nendega kohtuda, et omalt poolt abi pakkuda ning parim võimalik lahendus koera jaoks välja selgitada. Eks siis annan sellest teilegi teada.

Röntgenpildilt näete, et vigastus on üsna niru, aga piisava materiaalse garantii korral võiks ju proovida - me ju ennegi täitsa "ajuvabasid" ülimalt kalleid operatsioone teinud ning need on vahest ka täitsa kenasti õnnestunud. Meenutage või Täpi juhtumit - 99% "arvas, et olen idioot, aga sellest sai üks kallemaid kuid samas ka kõige edukamaid päästmislugusid üldse!

Ma ei suru enda arvamust peale ja omanikud otsustavad, sest Arina on eelkõige nende kallis pereliige juba 9 aastat. Ka on määrav sõna alati arstidel kuid ma jätan ruumi ka IME-faktorile. Selge on see, et ükskõik, millisele otsusele me ka ei jõuaks, on see seotud eelkõige Arina tulevase elukvaliteediga. Aamen!

Ja palun ärge kuulake igasugu jama - ma ei käi mööda tänavaid ringi, et loomi iga hinna eest maha nottida või neid varjupaika saata. Loodan, et mu üle kolmeteist aasta pikkune "avaliku loomakaitsja" karjäär on seda juba piisavalt tõestanud, et ei soovi neile halba vaid olen ikka ja jälle ainult nende poolt!