Mida mina asjast arvan? Tõttöelda mitte midagi, sest minu jaoks ei oma vähimatki tähtsust kas maole antakse ette külmutatud rott, kutsikas või küülik. Mul on neist kõigist täpselt sama palju kahju kui nendest, keda ma ise nahka pistan! Iseenesest on aga tühipaljas mõte kassipoegadega söötmisest minu jaoks õõvastav küll. Kas loomakaitse peaks sekkuma? Siis kindlasti kui madusid nälgas hoitakse, aga teavitan ka ju praegu, sest vaatamata sellele, et bioloogilises või zooloogilises plaanis on täiesti savi, mida need roomajad söövad, siis ma ometigi ei taha, et seda tehtaks lemmikloomadega. Nüüd võib muidugi küsida, et kas ma ei väärtusta roti ja armsa küüliku elunatukest? Väärtustan ikka, aga mnjah ......
On aga veel üks aspekt ja see nimelt on PETMINE JA VALETAMINE! Ka see Narva daame väitvat, et pakub loomalastele armastavat kodu ja vat see on juba sigadus, sest pimesi uskudes me annamegi ju oma loomad ära ning loodame, et nad elavad pika ja õnneliku elu! Ma olen täiesti veendunud, et enamusele meist pole vastuvõetav, et meie lemmikute järglased ükskõik millise teise eluka seedetrakti rändaksid!
Miks tädi nii teeb? See on ju odav, sest külmutatud rottide ja kanade eest tuleb rahakest maksta! Lisaks on nn „tooret“ ju piisavalt, sest hädas tüüpe, kes omi lemmikuid ei steriliseeri ja muudkui järglasi toodavad, on küll ja küll ning viimases hädas antakse nood ükskõik kellele – peaasi et oma kaelale ei jääks!
Loomasõpru valvsusele kutsuv kuulutus ise on aga järgmine:
„Hoiatatakse ühe daami eest Narvas, kes võtab koerakutsikaid ja kuni 4-kuiseid kassipoegi n.ö. "headesse kätesse". On valmis võtma rohkem kui 1 poja - ja söödab neid oma maole. Kassi- ja koerte kodupaljundajatele pannakse südamele, et kuigi neil pole niipalju hoolimist ja aru, et oma loom steriliseerida, siis vähemalt poegade loovutamisel võiks huvi tunda - kellele antakse. Külastage uut kodu ja veenduge oma silmaga, et uue lemmiku tulekuks on ettevalmistusitehtud. Tundke huvi - kas on ka enne koeri-kasse olnud ja mis neist saanud on. Lepingu tegemine (isikuandmetega) pole kaugeltki mitte rumalus.“
On aga veel üks aspekt ja see nimelt on PETMINE JA VALETAMINE! Ka see Narva daame väitvat, et pakub loomalastele armastavat kodu ja vat see on juba sigadus, sest pimesi uskudes me annamegi ju oma loomad ära ning loodame, et nad elavad pika ja õnneliku elu! Ma olen täiesti veendunud, et enamusele meist pole vastuvõetav, et meie lemmikute järglased ükskõik millise teise eluka seedetrakti rändaksid!
Miks tädi nii teeb? See on ju odav, sest külmutatud rottide ja kanade eest tuleb rahakest maksta! Lisaks on nn „tooret“ ju piisavalt, sest hädas tüüpe, kes omi lemmikuid ei steriliseeri ja muudkui järglasi toodavad, on küll ja küll ning viimases hädas antakse nood ükskõik kellele – peaasi et oma kaelale ei jääks!
Loomasõpru valvsusele kutsuv kuulutus ise on aga järgmine:
„Hoiatatakse ühe daami eest Narvas, kes võtab koerakutsikaid ja kuni 4-kuiseid kassipoegi n.ö. "headesse kätesse". On valmis võtma rohkem kui 1 poja - ja söödab neid oma maole. Kassi- ja koerte kodupaljundajatele pannakse südamele, et kuigi neil pole niipalju hoolimist ja aru, et oma loom steriliseerida, siis vähemalt poegade loovutamisel võiks huvi tunda - kellele antakse. Külastage uut kodu ja veenduge oma silmaga, et uue lemmiku tulekuks on ettevalmistusitehtud. Tundke huvi - kas on ka enne koeri-kasse olnud ja mis neist saanud on. Lepingu tegemine (isikuandmetega) pole kaugeltki mitte rumalus.“