No nii sõbrad, sedapuhku siis mul enesel abi vaja. Ja nimelt läks taat ühes Kikiga Vilivere suvekodusse paariks päevaks toimetama. Täna keskpäeval puges aga tilluke chihuahua aia alt välja ja läks küla vahele kondama. Taat mõistagi oma tõntsi sammuga kohe järele, aga kus see 77 aastane siis ikka kolme aastasele kutsale järgi saab.Taat tuli nõutult tagasi ja võttis masina ning läks otsima. Lõpuks sõitis Kohilani välja, aga Kiki oli kadunud nagu tinatuhka. Eks ta võis muidugi seal metsa vahel ka rebasega kohtuda, aga nii majade lähedal neid polevat näha olnud. Lõpuks võttis vana julguse kokku ja teatas ka moorile kurba uudist. Me tormasime mõistagi ka koheselt sinna ja no iga külavahetee ning metsarada sai läbi sõidetud. Pagan, kus me leidsime alles hiljuti metsa alla ja kraavidesse visatud prahti (ja siis nad kirjutavad igas lehes koerasitast!), aga Kikit mitte. Naabrite juures käisime ka, aga keegi polnud omapäi maailma uudistama läinud tegelasega trehvanud.
Sestap jagage seda lugu mehiselt, sest äkki võttis keegi eksinud ränduri masina peale japakkus peavarjugi. Viimastel kuudel on siin minu lehel jagatud loomadel üsna hästi läinud. Muide, Narvast Keila lähistele kolinud ja sealt läbi Tallinna Haapsalusse putkanud Caesar on õnnelikult pere juures tagasi. Ka Luunja kandis kondama läinud Liisu nimeline spanjel ajas pererahva halliks, aga kodus on eilse seisuga temagi.
Loodetavasti on koerajumalad siis ka Kiki poolt ja aitavad ta taas koju. On ka viimane aeg, sest moor käib suitsiidse näo ja paistes silmadega ringi! Need inimesed, kelle lemmikud on plehku pannud, teavad millest jutt - mure ja hirm ajavad lihtsalt hulluks. Olgu veel mainitud, et Kiki on küll kõva häälega klähvija, aga tegelikult on ta jube arg. Küllap selle pärast siis haugubki. Tõttöelda ei kujuta ettegi, et võõras oleks saanud teda sülle võtta, aga väsinud peast ja külma saanuna, see ilmselt ka vist õnnestuks. Nii, et andke aga teada kui miskit olete Kikist kuulnud-näinud. Tänud juba ette!
