Eestimaa Loomakaitse Liidule (ELL) on teada antud, et Kärt-Katrin Korb, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus looma julma kohtlemise ehk hobuse ravimata jätmise ja näljutamise tõttu, otsib uut hobust. Üks viimaseid kohti, kus noor naine käis maad kuulamas oli Kõrgekalda talu Pärnumaal. Loomakaitse Liit paneb hobuste omanikele südamele, kui te vähekenegi hoolite oma suksudest, siis ärge andke sellele inimesele oma hoolealust - kolme aastase Eesti tõugu hobuse Vincenti seisukord näitab üheselt, et Kärt-Katrin Korb ei suuda või ei taha looma eest hoolitseda!
Just nii algab tänane pressiteade ja tõsi ta on - uskuge või mitte, aga Kärt-Katrin otsib veel enne seda kui vaene Vincent on taastuda jõudnud, juba palehigis uut obest. Teateid on tulnud nii siit kui sealt ja tänud juba ette, et hobuinimesed ikka sündmustega kursus on ja kaasa elavad.
Alati võib ju küsida, et miks näiteks naabrid-tuttavad midagi ei märganud? Ega sa ikka külalisi ju haige looma juurde lase, see on selge! Naabrid märkasid aga küll ja vähemalt üks neist ehk Inge, hakkas ka tegutsema. Naine pole argade killast ja julgeb näkku öelda küll, mis asjast arvab. No ja helistaski siis valda ja kurtis muret: „Väljas suur sügis käes, aga hobune viidi vanasse lauta sõnniku sisse ja on nälgas. Lauda ees on küll kolm heinapalli ligunemas, aga need ei kõlba vast süüa ja ega talle sedagi piskut ette anta. Vaest looma pole enam üldse näha.“Vändra vallavanem Jaanus Rahula rahustas Inge maha ja lubas asja korda ajada. Midagi aga ei muutunud ja Inge haaras taastelefoni järele. Sedapuhku vastas valla arengunõunik Kalev Mitt, kes kukkus samuti memme rahustama: „Kõik on korras. Volitatud loomaarst Viive Pukka käis hobust kontrollimas – loomal toit ees ja sai vitamiinisüste ka.“ Inge ütles seepeale, et tõpratohter valetab, aga see ajanud vallasaksa lausa pahaseks: „Mis see sinu asi on, mis naabrid hobusega teevad!“ Nii Inge mulle vähemalt rääkis.
Inge on täna ähmi täis ja lausa nõuab: „Seda hobust ei tohi sinna tagasi lasta. Nad ei hoolitse ka koera eest ja loomadega on seal majapidamises üleüldse alati halvad lood olnud.“ Olin toona veel loomakaitse seltsis ja tõesti andis Inge ka 2010 aastal teada, et perepoeg Taaniel Tigane peksis küülikut oma paarkümmend minutit jutti, sest too pani puurist punuma. Meie tegime muidugi pollaritele avalduse, aga sealt tuli vastus, et imege muna koos oma küülikuga. Me kohe kukkusime nutma ja pöördusime kohtu poole, et Pärnu politseinukud ei taha tööd teha. Sealt öeldi samuti, et imege muna ja ärge tüüdake tühja tähjaga. Eks nad vastasid muidugi viisakamas vormis, aga laias laastus jääb mõte samaks.
Iga pada leiab ajapikku ikka kaane ja tundub, et kaks sarnast inimhinge on lõpuks ka kokku saanud, sest Kärt-Katrin ja Taaniel on leivad tänaseks ühte kappi pannud. Igati tore ju ju, aga ma küll kahtlustan, et loomadele ei pruugi see just head tähendada. Vincent on ju selle elavaks tõestuseks ja isegi kui kohus peaks sedapuhku Kärt-Katrinilt loomapidamisõiguse ää võtma, siis Taaniel saab ju ikka loomi edasi pidada. Selle vältimiseks teeme me muidugi kaebuse ka tema peale, sest pole ju võimalik, et ta ei näinud oma kodus, oma laudas, millises seisus suksu on. Pärnu pollarid võivad muidugi jälle ju öelda, et imege muna ja ärge tulge oma hobusejamaga ajusid kottima. Elame-näeme, aga siiani on politsei tööga igatahes Vincenti jalule aidanud Anne-Mai igati rahule jäänud. Jesss, küllap sattusime sedapuhku siis loomasõpradest mendid asja uurima.Siin on ka palutud hobusepiinaja pilti näha. Vat seda ma aga küll ei julge teha, sest Eestis võib ju piltide avaldamine lausa suurem kuritegu olla kui tapmine või hobuse surnuks näljutamine. Pärast jälle ma süüdi! :) Kel aga uudishimu suur on, siis minge aga ise kaema – mõlemal noorel ju feissaris kontod täitsa olemas, aga Kärt-Katrinit otsides peate perenimeks Tigane panema. Siis leiate vähemalt selle "suure hobusesõbra" üles.
