Iga Jummeli päev. Teadmaks, et raviplaan on täidetud, teen kalendrisse risti. Muidu ei saa, sest inime muutub automaatseks ja eksib.
Oli mul kunagi suhkruhaigest elukaaslane, kes paar korda läks "hüposse" ja pidin kiirabi kutsuma. Muidu sain ikka ise suhkruvee ja šokolaadiga hakkama.
No ja olin tige ning sõimasin kui arstid ta tagasi tõid. Ta vastas, et kui on kümneid aastad end süstima pidanud, siis lihtsalt vahel läeb meelest.
Sellest ka see kalendrijama, et ma ei unustaks. Pole saladus, aga mu eksisteerimine sõltub paarist imepisikesest tabletist päevas, mis pärast vähja välja lõikamist on kohustuslikud.
Läksin kunagi uuringutele ja kuu aega ei tohtinud tablette võtta. See oli naljanumber Kanal 2-s, sest liikusin aegluubis ja jutt venis samuti nagu kaamli ila. Ise ei saanud aru miskit, aga eetrist mind ää koristati. Siit ka ütlus, et "valneril on jälle rohud võtmata."
Raviarst ütles, et edaspidi läeb kõik veel kordades aeglasemaks kuid see on parimaid suremise viise üldse. Aitäh sellegi eest.
Nõpsi selgrooga on aga hoopis teised lood. Valu ja liikumispuue oleks ta ammu tapnud. Täna kestame ja milligrammi täpsusega antavad rohud annavad aega. Üle pingutada ei tohi, sest siis tapab teda juba neerupuudulikkus. Millimeetrite mäng. Iga päev.
Täna on meie hingekirjas umbes 15 koera ja hunnik kasse sinna otsa. Vanurid surevad, aga said maailma parima lõpusirge.
"Tänan südamest inimesi, kes mõistlike olevustena teadvustasid olukorda, aga siiski võtsid need surmamõistetud enda hoole alla ja andsid neile aega ning armastust.
Te olete vägevad ja mõjutate mu meeleseisundit headuse poole, mis on mõistagi viga. Aitäh ikka!"
"Las kuradid elavad ja see teeb meite meele rõõmsaks."
Nõps on aga pipar ja tablette peab talle sisse meelitama. Ainukesena sobib Selveri maksapasteet. Ülejäänud on pask ja ei tööta.
Siit ka konkreetne küsimus Soome, Rootsi ja Norra valitsustele:
"Miks te riikides ei müüda Selveri pasteeti? Nõps tahab ja vajab! Olime suures hädas kui teid külastasime."
