"Lüübnitsa"

Olen koos Nõpsi ja Rutsiga Setumaal peidus. Sedapuhku mitte inimeste vaid palavuse eest.
Meil siin võsas hea koht, kus rahvas ei liigu. Kaks sammu ja saad vette. Täna vist juba 150 korda end leotanud ja lestad varvaste vahele igatahes kasvavad.

Eelmisel aastal olid koerad siin vabad, aga läksid küla peale laiama. Siis sai priius otsa.
Olen selles imekaunis, valdavalt venekeelses külas alles paar-kolm aastat suviti käinud, aga nagu juba oma inime:

"Tulid jälle meie juurde. Südamest rõõm ja tule õhtul külla ka! Saad värsket suitsukala!"

Viiesaja meetri pärast on vaatlustorn, kemmerg, prügikastid ja liivarand. Paradiis.
Eile ööbisime torni juures - imeline kogemus - kurg tuli lausa ise ligi ja nurus pai. Kohalike viga ilmselt.

Pean ütlema, et ärge kunagi nii tehke ning käige ikka mu sõnade, mitte tegude järgi, sest paitasin isegi. Viga. Vist?

Kui võsast saab siiber, lähme taas linnutorni kõrvale. Alles eile niideti hein ja see lõhn on parim maailmas.

Eile sain oma perre juurde kaks uut sõpra - Lüübnitsa kure ja külakoera, kes sõbralikum ja leebem kui emme pai.

Ruudi va kurask tahtis teda hammustada. Oi ma läksin kurjaks - kui väike koer, siis ründab, aga kui suurem, siis poeb taskusse peitu.

"Suurim soov - ma nii väga tahaks näha loomade ja lindude pea sisse ning aru saada, mida nad mõtlevad?"

Täna me torni juurde tagasi ei lähe, sest soovin taas uksed lahti magada. Temperatuur praegu veel soosib, aga selle käigus ei tohi ükski külaline ei metsast ega külast viga saada, sest mo penidel on ju kümne meetri raadiuses masina ümber vaba voli.

Veel üks vanaaja nipp, mis aitab metsaasukaid säästa - käi ja kuse ümber telgi. Ei nad siis lähedale tule.

Mu omad on mõistagi "kallid debiilikud," aga juba tunnen neid ja mitte keegi, mitte kunagi ei tohi meite puhkamise pärast viga saada. See on reegel, mida ülimalt rangelt jälgin, aga see on üsna vaevanõudev.

Tänaseni on see siiski töötanud sada prossa, kuigi ei saa võtta kogu au endale, sest kitsed olid siiski korra-paar targemad ja kiiremad kui Ruudi.

Veel jälgin, et pärast meite lahkumist metsaalalt miskit peale koerte sita maha ei jääks. Ka see toimib - saab küll kui tahta ja viitsida.

Ja nüüd laseme lipsud lõdvaks, sest nädalavahetus on käes. Soovin südamest, et teil oleks sama chill nagu meil siin kaugel kolkas. Siiralt.

Kohtumiseni uuel nädalal ja ärge loomi piinake! Ja nüüd läen alasti vette. Kadedad? Loodan väga, et olete. Ma nimelt vastiku iseloomuga tüüp.