"Kivist Žorik võttis merekaldal oma koha sisse"

Ajalugu kordus ja Loomapäästegrupi kolmas oksjon, kus pakkusime müügiks Kalamaja Žoriku skulptuuri täpset koopiat, vahetas omanikku pea kahekordse hinnaga, mida võitja ametlikult pakkus. Teisel oksjonil läks ju samamoodi. Suuremast summast sain aimu kui lõin pangakonto lahti ja lugesin makse selgitust:

"Žorik 1000 ja ülejäänu Valneri jutu eest"

Säh sulle ja makstakse ikka lobisemise eest palka küll! Agnes valetas! Heateol ei ole nime ja ka skulptuuri ostnud pere ei tahtnud endi afišeerimist. Tegelikult on nad siinmail üsna kuulsad ja edukad inimesed, kes paraku ca paarkümmend aastat võõrsil tegusid tegid. Nüüd on nad kodumail tagasi. Loodetavasti jäädavalt.

"Mul hakkas nii-nii kahju, et keegi ei pakkunud ja seetõttu osalesingi. Tee teete nii head tööd loomade heaks ja ma lihtsalt pidin!", vastas Piret-Berta-Maria Kolmjalg-Vikat-Maripuu (nimi muudetud, aga autorile teada) justkui häbenedes. "Nagunii ma toetan Loomapäästegruppi, aga nüüd saite järgmise aasta annetuse korraga kätte!"

Piret-Berta-Maria Kolmjalg-Vikat-Maripuu on Žorikuga ka päriselus kohtunud ja just tema andis hinnalist infot ning hoidis hoiukodust põgenenud legendaarset hulkurit mõnda aega kinni kui too viimati meie käest plehku pani ja lasua paar päeva kadunud oli.

"Mulle ei seostu see skulptuur otseselt Žorikuga vaid kõikide kodutute loomadega, kellele see kivikuju samuti pühendatud on. Neid on ikka hirmus palju! 

Mu enda loomad on ka siia mere äärde maetud ja las ta olla koos nendega. Hoiab silma peal.  Muide, ka viimane loomake, kes siia sai, oli just sinu gängi käest võetud. Panin pingi ka siia, sest see on enesegi lemmikkoht istumiseks."

Skulptor Kain Rezevi sõnul tahtis nii mõnigi loomasõber just seda "koera ja kassiga kuju" ateljeest ära osta. Paraku leppisime juba suvel kokku, et konkreetselt selle taiese paneme aastalõpu oksjonile. Eks näis, mida tulevik toob, aga ehk võiks neid tõesti heategevuslikul eesmärgil juurdegi teha ja loomasõpradele maha ärida?

Päris Žorikust natuke ka. Tema pea kohale tõusid korraks murepilved, sest jutud soome loomaarstide soovitustest ja raviplaanidest andsid aimu, et omanik plaanib teda ehk isegi üle lahe asuvasse koju viia. Seda ei saanud kohe kuidagi lubada - ei mingit vana koera jõlgutamist või kunstlikult ei tea, mis eesmärgil elus hoidmist!

Tänaseks on suvel tehtud sahker-mahker halvamaiguline ärastamine heastatud ning hulkurkoera ametlikuks omanikuks on Irina Mintšikova ehk seesamune naine, kes ta eest üle kümne aasta hoolitsenud. Viktoria Ger on sama ametlik hoiukodu ning seesugusele liidule andsid oma õnnistuse nii Loomapäästegrupp kui Varjupaikade MTÜ. Viimased kaks toetavad Žorikut kuni tema päevade lõpuni ja ulatavad abikäe nii kui seda vaja peaks minema. 

Žoriku-nimelise kohviku avamine Kalamajas lükkub koroona tõttu taas edasi. Esialgu jaanuarisse. Nii mõnigi kadetseja pani pahaks, et noored mehed kirjutasid äriplaani kuulsa peni sisse. 

See pole päris nii ja, kes natukenegi mõelda suudab, jõuab tulemusele, et see investeering ei tule veel nii pea tagasi. Asi ei ole pelgalt äris vaid loomaarmastusel ja soovil hädalisi aidata, on siin kindel koht. Minul on aga küll hea meel, et Žoriku nimi elab edasi isegi siis kui ta enam füüsiliselt sealsetel tänavatel ringi ei tuuselda ning soovin meestele ainult edu ja kordaminekuid!

"Kaastunne sellise naise puhul, kes mingeid kivijurakaid kokku ostab, haigeid loomi koju veab ja pere eelarve miinusesse viib!", surun lahkudes Piret-Berta-Maria Kolmjalg-Vikat-Maripuu abikaasa Ants-Vello-Silver Ükssilm-Reha-Mesipuu (nimi muudetud, aga autorile teada) kätt.

"Ma hakkan selle kõigega juba natuke kohanema, aga õnneks ta teenib ka ise korralikult ja saame kuidagi hakkama.",  vastab mees igasuguse lootuse normaalsele elule kaotanuna.

Nali naljaks, aga suured tänud nii Loomapäästegrupi kui enda poolt isiklikult kõigile oksjonil osalenutele ning suur-suur aitäh meie Püha Üritust toetamast! See kõik kokku oli nii vägev!