"Tere Heiki,
mure on nüüd ühe kassipojaga. Ei tea kuidas juhtus, aga ta kukkus aknast välja ja nüüd tundub, et tal on väga valus sest, ei anna üldse ennast puutuda. Läksid praegu temaga kiirabi kliinikusse. Kas sa saad nendega ühendust võtta ja otseselt rääkida? Omaniku number on ...."
Vaevasin pead kuidas hakkama saada, sest kliinikule kinnituse andmine tähendab ju seda, et raha tuleb kasvõi kivist välja pigistada.
Hakkan jälle kerjama. Vastik sõna ja sama vastik tegevus! Pagan küll ja kahju neist kõigist, aga papp paneb asjad paika ja aastat võlgadega nüüd küll lõpetada ei tahaks. Eutanaasia või ravi? Paganama omanikud ju enamuses lasevad üle ka ja ei maksa tühjagi tagasi ning pigem siis juba annetusraha trammiaknast välja loopida - äkki mõni loomaomanik tahab ja jääb lepingute sõlmimisjama ära?
"Kus häda kõige suurem, seal abi kõige läheb!", vanasõna käib järgmise meili kohta, mis saabus mõni hetk peale "aknakassi" oma:
oleme teie tegevust jälginud juba pikemat aega ja minule ning abikaasale läheb väga korda töö, mida te loomade päästmise nimel teete.
Sooviksime saabuvate pühade puhul oma perefirmaga toetada teie ettevõtmist kliendi kingituste asemel ja teha väikese annetuse summas 1500 eurot. Palun teada anda, kuidas me seda teha saame.
Tervitades Lauri ja Liisi Saks"
See oli nüüd väike kaubanduslik reklaam, mille siirast tänutundest teile lugemiseks paiskasin. Olgu veel mainitud, et ettevõtted saavad Loomapäästegrupile annetatud summad maksustatavast tulust maha arvata, sest oleme vastavate ühingute nimekirjas.
Mul on tõesti väga-väga-väga hää meel, et abi tuli just transpordiettevõttelt. Miks? Aga sellepärast, et meie patsiendid tulevad valdavalt autorataste alt. Käisin paar aastat tagasi mööda auto-, bussi- ja taksofirmasid ning auto- ja kütusemüüjaid ning selgitasin neile Loomapäästegrupi argipäeva:
"Te äritsete autodega, teenite transpordi või kütusemüügi pealt ja saate niimoodi leiva oma lauale. Omanikud saavad heal juhul isegi väga rikkaks ja see kõik on ääretult tore ning soovime teile vaid edu.
Kahjuks tänu teie äritegevusele saavad loomad-linnud viga. Me ei mõista süüd ja see on paratamatu kuid andke loodusele näpuotsaga veidikenegi tagasi."
Meie gängi masinad sõidavad Olerexi kütusega, sest see oli ainuke firma, kus kaasa mõeldi ja nad andsid päästekaubikute tarbeks 15 sooduskaarti, mis tagavad sellise hinna, mida ilmselt vaid üsna vähesed nautida saavad. Abiks seegi! Ülejäänud härrased olid küll sõbralikud ja mõistvad kuid vaatasid otsa sellise pilguga justkui paluksin siseorganeid müügiks või tahaksin heakskiitu, et nende kalliste naistega seksida. See kõik kokku oli üsna kurb ja masendav ning rohkem pole ma rohkem autoärikate uksi ei kulutanud.
Vat selle kõige pärast mul ongi väga-väga-väga hea meel, et just Norline oma õla alla pani ja meid jännist välja aitas. Suur-suur aitäh Lauri ja Liisi ja teadmiseks veel, et Loomade Kiirabi Kliinikusse sai karm käsk parim saadaolev ravi tagada juba öösel edasi antud.