Hommikul tõttasin uude Tallinna Loomade hoiupaika, et sealolev viimane Alliklepa kiisu kõrvaoperatsioonile viia. Astusin aga sisse ja vastuvõtutoa laua taga toolil istus kass! Administraator Marika seelik ja pluus olid aga tooli kõrval maas! Süda aimas halba.Varjuka adminn Marika Algpeos on teada-tuntud looma- ja kassisõber, aga et nii suur sõber, et kohe moondub ise ka loomaks, see oli küll üllatus! Tavaliselt tuleb sellistel puhkudel kiiresti tegutseda, sest aru oli saada, et moondumine on toimunud viimase poole tunni jooksul. Sestap haarasin punase iluduse sülle ja kukkusin teda kohe korralikult musitama – äkki saab jälle inimeseks!
Minu puhul see ei tööta - kümned naised on mind vägagi pühendunult ja kirglikult musitanud ning suudelnud, kuid paraku tulemusteta – konn on jäänud konnaks ning printsi siit juba välja ei võlu!Marikaga on aga lootust ja sestap jätkasin punase iluduse musitamist enneolematu entusiasmiga. Vaene kiisu – ta oli lõpuks juba ligumärg! Kuna operatsiooniaeg tuli juba peale, siis pidin Loomade Kiirabikliinikusse tõttama. Raske südamega tõstsin kassi jälle administraatori toolile tagasi.
Nüüd ei teagi kas peaks Marika numbri ära kustutama või oli ikka musitamisest kasu ja ta muutus tagasi inimeseks. Ah, mis ma siin ikka oma pead vaevan – paari tunni pärast lähen ju nagunii opereeritud kiisut tagasi viima ja eks siis ole näha kas mu vaev tasus ära või rapsisin niisama tühja.
