"Oi-oi-oi, ai-ai-ai - nüüd tuleb välja tõmmata. Mine koha arstile! Kaua sul see juba on?"
"Üle nädala."
Hääl vajus tal ää ja kõne lõppes üsna siva. Kahtlustan, et kihutas juba pärga ostma. Eilseks polnud "punn" ise katki läinud ja sestap otsustasin kaasa aidata. Võõrsil arstiaabi otsimine on üsna keeruline ja komplitseeritud. Seega säädsin sammud tavalisse apteeki. Enne toksisin juba translaterisse teksti sisse, et kohe ette näidata kui seletada enam ei suuda.
Imearmas noor naine kuulas mu kenasti ära ja ütles, et võib süstlaid ja antibiootikume müüa küll. Olin targu t-särgis, et saaks mu käsi uurida, et narkariga tegu pole, aga seda ei läinud vajagi. Kui kuulis, et mille jaoks, siis kohe minestas.
Ma operatiivselt tegin ta pluusinööbid südamemassaaži tarbeks lahti juhuks kui suust suhu elustamine tulemust ei too. Kahjuks või õnneks tuli tal pilt ette ja soovitas samuti hambaarstile minna. Vastasin, et sellisel puhul peab ta kätt hoidma tulema, sest see visiit lõppeks kiire laksu ja hoopis tohtri hamba eemaldamisega või minu minestamisega ja siis peab juba tema mulle suhu hingama.
Naeris ja hakkas kompsu kokku panema. Pärisin veel, et kas pean poest kanget grappat ostma või leiab ta parema desifintseerimise vahendi? Leidis sellegi ja kogu kupatus maksis 21 eurot. Lahkudes palus järgmisel päeval läbi tulla, näitamaks, et ikka elus olen.
Lubasin minna ja ütlesin, et kui süstlast abi pole, siis ta võiks mulle õhukese terava skalpelli sebida. Jälle minestas. Järgnes kõik eelnev - pluusinööbid, see suust suhu värk ja imeline ärkamine. Olgu etteruttavalt mainitud, et protseduur möödus hästi ning tühjendatud mädakolle uuesti ei täitunud. Nüüd tuleb veel vaid antibiotsi kuur korralikult lõpuni teha. Eraldi tahaks tänada raamatu "Ole iseenda hambaarst" autorit. Lugemine oli igati abiks.
Täna lähen ikkagi apteeki nagu lubatud näitamaks, et elus olen ja viin tänutäheks vähemalt šokolaadi. Lisaks tekkis mul üks nurjatu "PLAAN." Hoidke pöidlaid-varbaid, et see õnnestuks.
