Aga ei ja jummel tänatud! Häda ajab teatavasti härja kaevu ja Nõpsi juuksurisse, kuigi see on viimane koht, kus ta käia tahaks. Praegu on aastas ja me kalendris taas see aeg, et polnud valikut. Seega tegime totaalset haltuurat - ülilahja narkoosiga vaid tukk maha, pool pead paljaks, strateegilised kohad ja käpaotsad ka.
Täitsa paljaks ei julenud ajada, sest tont seda kohalikku ilma teab? Täna viskas lõuna ajal korraks isegi +17,5, aga ööd on ikka nullis või paari kraadi juures ja masina eestoas, kus Nõpsik magab on üksjagu jahedam kui magalas.
"Eks ta sihuke naljaks praegu ole, aga lase kohapeal ära pügada," arvas Merili.
Täitsa hulluks läinud ja ei ma võõral arstil lase talle narkoosi teha - siis on kukupiilu ka. Meenutan, et ilma narkoosita ei luba Nõps end näpuotsagagi puudutada. Eelmine kord sõi algatuseks lausa pügamisaparaadi ära ja siis pistis veel loomaarsti koos assistendiga ka takka. On ikka isu vanamutil!
Pole julenud arstide omakstele öeldagi, mis juhtus ja need otsivad siiamaani taga. Tühja nendega ja küll uus põlvkond mühinal peale kasvab. Aga paras jant oli Nõpsi seedimisega - kui vet-töötajad käisid kerest ludinal läbi, siis see pagana aparaat jäi makku kinni. Siis pidingi järgmiste ohvrite vältimiseks ise uue opi koduste vahenditega tegema. Mul oli muidugi väärt raamat "Ole ise oma koera kirurg" käepärarst olemas.
Üllatavalt lihtsalt läks see kõik ja on üsna arusaamatu miks inimesed nii laisad on, et ise teha ei viitsi ja vaeseid loomaarste tüütavad? Nali, vähemalt proovisin teha. Et te ikka ei unustaks, et ma äärmiselt vastik inimene olen, meenutan teile uuesti päevast temperatuuri +17,5 (seitseteist ja pool kraadi sooja). Loodetavasti mõjub see te unele hästi ja närvi üldse ei aja.
