La Spiaggia dei cani ehk koerte rand

Kui spetsiaalne rand olemas, siis tuleb ju kasutada. Igatahes Nõps ja Ruts avasid hooaja täiesti koertele mõeldud rannas. Vette nad nõrgad veel ei läinud, aga ise suplesin küll. Panin siit Toscana rannikult ühe jutiga Elba saarele, see jääb Korsikalt veidi idasse.

Siva-siva edasi ja veel sivem tagasi, kusjuures tagasitee vee all. Ligi kolm pakki suitsu päevas andis tunda ja korra hakkas nagu õhk otsa lõppema, aga vedasin ikka auga kaldani välja. Kiirus pole muidugi enam see, mis neli kuud ja pool tundi tagasi, sest vanus trügib vägisi peale.

Kohalikud saatsid mingi laeva turvama. Sellest hädisest kaluripaadist ujusin lõtva kiiremini ja siis hakkasid nad kohe olümpiakoondisesse kohta pakkuma. On ikka tüübid ja vanainimese kulul nalja tegema!

Jube jant oli, aga sain kuidagi elusalt tulema. Olümpiale ei lähe. Teen seal veel noortele tõsihingelistele atleetidele tuule alla ja siis jama kui palju. Mõned hakkavad nutma, teistel tekivad jällegi vaimsed häired. Pole vaja neid traumeerida.