Oi, mida ta köögis meisterdada suudab. Seda muidugi juhul kui köögi üles leiab. Viimane kord näiteks tegi ehedast lihatükist kõige ehtsama vegankeeksi. Ta suudab ka vastpidiseid protsesse – kartulist ja kapsast maitsva biifsteegi kokkamine on käkitegu, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Tänast lugu ajendas kirjutama suur mure südames. Kiskus mere äärde jalutama ja mida me nägime? Patarei vangla on tundmatuseni ümber muudetud. Kurat võtaks! Nõps hakkas lausa kokutades haukuma. Mina kui Tallinna linnavalitsuse kõige tähtsam nõunik ütlesin juba ammu Kõlvartile, et ärgu Sõõrumaale küll merekindlust müügu, aga ega see mees ju teisi kuula. Nüüd on tulemus käes ja see on isekuse hind – hüvasti Patarei vangla.
See ei jää mõistagi niisama, sest paljudele ontlikele Maarjamaa kodanikele oli Patarei vangla kullkalli kodu eest. Kuhu nad nüüd lapselastega palverännakule lähevad, et oma kuulsusrikkast ja kangelaslikust minevikust pajatada? Õigus, pole neil enam kohta kuhu minna ja see võib viia isegi massirahutusteni, sest taolisi inimesi on tuhandeid.
Tegin uuenenud merekindlusele jalgsi ringi peale kui tardusin hirmust soolasambaks. Ruudi üldse minestas. Jalad on kuivad! Kus on meri? Pagan küll! Sõõru on juba mere ka maha äritsenud. Seda ma kartsin ja sellel on kindlasti rasked tagajärjed. Esiteks jäävad tööta paljud ajakirjanikud, kes just mere temaatikale ja vene allveelaevadele pühendunud on. Teiseks läheb Tallink pankrotti, mis toob kaasa aktsiahinna kukkumisese ja üleriigilise majanduslanguse. Kolmandaks jäävad tööta sajad tuhanded rannakalurid, kes enam mereande kohalikul kalaturul müüa ei saa.
Eesti kohale on tõusmas tumedad murepilved. Tule või joosuga koju, et päästa veel, mida päästa annab. Nii kui viivuks võõrsile läen, on kohe jama majas. Igal juhul olge hoiatatud ja hoitud. Jääge terveks kallid kaasmaaalased. Pagana linnavalitsus! Pagana Sõõrumaa!
Tänast lugu ajendas kirjutama suur mure südames. Kiskus mere äärde jalutama ja mida me nägime? Patarei vangla on tundmatuseni ümber muudetud. Kurat võtaks! Nõps hakkas lausa kokutades haukuma. Mina kui Tallinna linnavalitsuse kõige tähtsam nõunik ütlesin juba ammu Kõlvartile, et ärgu Sõõrumaale küll merekindlust müügu, aga ega see mees ju teisi kuula. Nüüd on tulemus käes ja see on isekuse hind – hüvasti Patarei vangla.
See ei jää mõistagi niisama, sest paljudele ontlikele Maarjamaa kodanikele oli Patarei vangla kullkalli kodu eest. Kuhu nad nüüd lapselastega palverännakule lähevad, et oma kuulsusrikkast ja kangelaslikust minevikust pajatada? Õigus, pole neil enam kohta kuhu minna ja see võib viia isegi massirahutusteni, sest taolisi inimesi on tuhandeid.
Tegin uuenenud merekindlusele jalgsi ringi peale kui tardusin hirmust soolasambaks. Ruudi üldse minestas. Jalad on kuivad! Kus on meri? Pagan küll! Sõõru on juba mere ka maha äritsenud. Seda ma kartsin ja sellel on kindlasti rasked tagajärjed. Esiteks jäävad tööta paljud ajakirjanikud, kes just mere temaatikale ja vene allveelaevadele pühendunud on. Teiseks läheb Tallink pankrotti, mis toob kaasa aktsiahinna kukkumisese ja üleriigilise majanduslanguse. Kolmandaks jäävad tööta sajad tuhanded rannakalurid, kes enam mereande kohalikul kalaturul müüa ei saa.
Eesti kohale on tõusmas tumedad murepilved. Tule või joosuga koju, et päästa veel, mida päästa annab. Nii kui viivuks võõrsile läen, on kohe jama majas. Igal juhul olge hoiatatud ja hoitud. Jääge terveks kallid kaasmaaalased. Pagana linnavalitsus! Pagana Sõõrumaa!