Käisime hommikul Ruudiga lumesõda mängimas - mina viskasin, tema püüdis ja ampsas.
Ohh seda rõõmu, mis koera seest välja paiskus - jooksis ja püherdas nagu jaksas. Ega ma ise suurt targem olnud. Nõpsik raputas arusaamatult pead:
"Ise juba vanad sead, aga rumalad nagu noored põrsad! Mehed jäävad ikka lasteks, sulatõsi."
