"Kiire-kiire! Lasen Tommi operatsiooni tarbeks kübara ringi käima. Abi on väga oodatud!"

Hakkan tagantotsast pihta, kuigi see lugu on seotud otseselt ühe koerakese taguotsaga, aga selleni ma kohe jõuan. Üleeile toppisin ühte loosse lausa kolme koera saatused ja täna saan juba raporteerida, mida me nende heaks teha saime.

Väike karvane "nuustik", kes ketis vapralt pakasega võitles ning omaniku kiusuks ellu jäi. Tehtud ja juba uues soojas kodus nagu lubasin. Nii kutsale, aga ka mulle enesele parem kui nüüd oma suumulgu tema koha pealt sulen. Jagate matsu küll.

Labrador. Temaga läks veidi nihu, sest inimene sõitis tunnike enne seda tema juurest minema kui hoiukodu leidsin. Napikas, aga olgu mainitud, et tema päästmine on väga komplitseeritud kinnise territooriumi ja sõjaka pererahva tõttu, kelle arust koerad peavadki nii elama. Tegeleme ja otsime uusi "võimalusi."

Teemaväliselt lisan siia jutu sisse veel ühe pisikese karviku, kes Lääne-Virus keti otsas külmetab. On see mingi uus komme Eestis, et toakoeri ketti pistetakse? Loomapäästegrupi inimesed on praegu kohal ja proovivad heaga kutsat kätte saada. Soe hoiukodu on juba olemas. Juhul kui see ei õnnestu, siis lähen homme ise kohale ja proovin halvaga - julmad ülbikud on just minu kliendid ja leivanumber.

Ja nüüd hopsti tänase loo kangelase juurde Võru linna. Ka temast tegin põgusalt üleile juttu ning otsisin abiväge, sest seal meil vabatahtlikke pole. Pea koheselt sain kirja Janikalt, kes ammu meie ridades ja tegutsemiskäskusid ootab. Minu viga ja tuleb ikka personalihaldur palgata. Häbi tahab ää tappa!

Talle sõitis Setomaalt appi Tanel Käärik. Peremees ravida ei kavatsenud ja läbi loovutuse lisandus Loomapäästegrupi hingekirja üks üsna raske tõvega koer. Nimelt on Tommi "summuti" suur kut maakera ja nii umbes, et sinna ei mahtunud isegi loomaarsti näpp sisse, rooja väljatulemisest rääkimata. Kõik see teeb kakimiseprotsessi äärmiselt valulikuks - ürita ise seda välja punnitada kui roojamass piltlikult öeldes juba mööda kintsusid laiali vajub. Lõik haigusloost:

"Koer toodi kliinikusse murega, et roojamine on väga valulik. Protseduur käib koos haleda kisaga. Päraku ümber ulatuslik paistetus. Esmane kahtlus mõlemapoolsele perineaalsongale.

Vajab kirurgi konsultatsiooni kas on võimalik korrigeerida? Aeg kokku lepitud neljapäev 09.12 Tartu Sodalise kliinikus dr. Pareku juurde. Seniks valuravi ja roojamassi pehmendavad preparaadid."

Homme selgub, millal Tommit opereeritakse (annaks Jummel, et oleks ikka võimalik!?) ja talle terendab üle pikkade aastate taas valuvaba elu. Vaat see oleks ikka vägev jõulukink küll! Eks ole? Kokku on vaja kraapida vähemalt 1000 eurtsi, sest ühepoolse songa lõikus sinnakanti koos järelraviga maksab. Juhul kui kahepoolne, siis lisandub mõistagi miskit juurde. 

Lootsin, et ehk saatus säästab ja vähemalt Jõulupühade ajal saan eristuda ning raha ei luni. Ei läinud nii. Tommi õnneks ja teeme vaese hinge siis korda. Suured tänud juba ette ja kui kõik läeb nii kuis peab, siis hakkab see ülimalt sõbralik koerake kohe varsti ka uut kodu otsima! Mina tänan!

• Loomapäästegrupp MTÜ
• EE437700771003183318
• Tommi ravikulud 

Loomapäästegrupi annetusetelefonid on: 

• 9001313 (5.-) 
• 9001414 (10.-) 
• 9002323 (25.-)