"Aasta isa 2021"

"Hommikut! Toredat pühapäeva ja ōnnitlused papile ka!", saan hommikul Soome naiskalt sõnumi.

Mis pagana papile? Nii ma vastasingi:

"Hulluks läksid või oled jooma hakanud? Mis papile?"

Ta kohe helistama ja seletama:

"Täitsa sassis oled või? Su pojal on täna sünnipäev! Ha-ha-haa lapsevanem!"

Nagu välja tuleb on mul poeg ja tal on täna sünnipäev?! See ületas juba isikliku uudiskünnise. Ma kohe oma Eesti "ühele ja ainsamale" helistama, aga too nutab toru otsas. Appikene! Kas siiamaani kahetseb sünnitust või seda, et just mina isaks sattusin?

"Miks sa nutad musirull?"

"Mul tuli Ruffiku järele nii suur igatsus peale. Nii kahju, et ära suri!", meenutab Kix oma kiisut.

"Ära nuta! Mul on loomaarmastuse minemaajamise bioloogiline pulk. Kui tahad võid kasutada! Kas tulen kohe?"

Hakkas laginal naerma ja lubas meelde jätta. Asi seegi. Vähemalt saan ta veel aastakümnete tagant naerma.

Võtan kalkulaatori ja arvutan. Mnjah, 34 ja see tähendab vaid üht - mu pojal on väga vana ema!

"Ja õhtul näeme siis? Kell seitse ja ürita loomi sel ajal mitte päästa! Ära kinki osta, sest ostsin juba meie eest ära!", antakse mulle karmid käsud kätte.

"Kas sinu või poisi juures?"

"Lähme ikka tema juurde!"

"Äkki veab ja ta ei tahagi meid näha? Või on isasse ja unustas ise ka ära?"

"Jeerum! Sa oled ikka täitsa napakas! Õhtul näeme, kallid sulle!"

Litsmehe eelised ja hea kui on palju naisi, kes kõik ristirästi seniilsele ajuvigasele tähtsaid asju meelde tuletavad. Loomulikult tänan "Aasta isa 2021" nominatsiooni eest. Katame lauad sõbrad! Nüüd läheb lappama!

Elagu armastus ja elagu pere! Hip-hip-hurraa!