Tänavu juhtus selline asi, et jäin lausa haigeks ja hoidsin kõigist eemale. Pea huugas, tatti pritsis kümnetes liitrites ja kurk valus. Ilmselt palavik samuti, sest külmavärinad olid kah. Seda ma ei saa küll raudselt väita, sest nimelt ei mäletanud, kuhu kraadiklaasi olen pistnud? Küll ta kunagi välja tuleb. Sügavkülmast näiteks. Üldse ei imestaks.
Pühade ajal juhtus nii häid kui halbu lugusid. Viimastest ei rääkinud - ei tahtnud te tuju rikkuda. Aga üks koer sai naabrilt kuuli, teise looma, sedapuhku kassi, kägistas üleaedne oma kätega ära:
"Sähke naabriraisad teile Jõulupühi! Ma lubasin, et löön selle kuradi kassi maha!"
Tegijad on teada ja eks tulevik näita kas julmurid kohtu ette ka satuvad. Mõned koerad vahetasid omanikku. Mõned neist täiesti seaduslikult, teised poolseaduslikult või nimetage seda kuidas ise soovite.
Need koerad, kellega otseselt tegelesin, on oma armastavad kodud leidnud. Imelised lood ja hoopis teistsugused jõulupühad olid need neile loomadele kohe kindlasti. Koerad väga ei mõtle ja kui on halvasti, siis on halvasti. Kui hästi, siis hästi ja praegu on nende eluke kõikse paremas korras küll. Fakt!
Homme tuuseldame veel natuke ja kui vihjed paika peavad, pikeneb päästetud loomade nimekiri veelgi. Seniks võtke soe tee kätte ja nautige relax-fotosid, mis tegelikult kaude on ju ka teie annetatud rahakese tulem. Eks me olemegi seotud ja kuritöö kaasosalised ses loomaarmastuskrimiromaanis, mis ilmtingimata ei tähendagi ju paha. Seda kohe kindlasti mitte kui loomadelt ka küsida.
Kõik, kes mu blogi loevad, on järgnevad nimed tuttavad, sest juttu neist vahvatest koertest tegin õige mitmel korral:
- Männiku-Luna kolis Tartusse ja esialgu näikse kohanemine väga hästi minema. Ei mingit stressi.
- Jääkamakaks külmunud Johnny laiab voodis ja enam ta sealt ei lahku. See on sama kindel nagu Aamen kirikus.
- Võru-Tommi on või sees. Operatsioonist oli täiega kasu ja kakamine enam valus pole. Jäi üsna samasse kanti elama. Kuigi linn on sama, siis eluke on hoopis teistsugune.