Nii mõnedki inimesed hakkasid muretsema ja mulle tehti esimene hädaabikõne täpselt kell 22.49. Kõnesid tuli murdu ja sedapuhku rääkisid helistajad nii eesti-vene kui soome-inglise keeles. Karantiin on läbi, rahvas liigub ja Pirita on suvel pop koht igast rahvusest inimeste jaoks, on lühikokkuvõte selle "rahvaste karuselli" kohta.
Eile oli üldse väga rahvusvaheline õhtupoolik ja hetk enne Pirita põdra juurde jõudmist kutsus üks tore itaalia nooruk mind Kristiinesse siilile appi. Oli teine koolimaja võrkaia vahele kinni jäänud ja ei pääsenud enam kummalegi poole. Poolakatega ajasime aga üht kajakapoega keset linna taga. Kah täitsa toredad sellid ning päris lõbus oli.
Igaks juhuks kordan üle, et Loomapäästegrupp ei ole riiklik institutsioon, mis tagab ööpäevaringse operatiivse reageerimise vaid oleme kodanikualgatusel põhinev loomasõprade kogukond, kes vabatahtlikkuse alusel appi tõttab kui pereelu ja töö vähekenegi võimaldavad.
Väljahõigatud ajad, mil rohkem pingutame on tööpäevadel kell 10. 00 - 18.00 ja nädalavahetustel ning riiklikel pühadel 12.00 - 20.00. Ajad on sätitud kliinikute töögraafiku järgi, aga vastame ka väljaspool seda kui viitsimist ja võimalust on. Raplamaal jäi näiteks pärast südaööd auto alla üks koer. Sealkandis meil vabatahtlikke pole, aga inimest sai nõustatud ning ta tõi ise vigastatud looma Tallinnasse. Loomaspäästegrupp lubas tasuda arve ja nii langes heatahtlikul naisel ka see mure õlult. Viimase kõne tegi ta 00.49 ja kahtlustas, et koer suri. Pole kliinikuga veel rääkinud, aga ilmselt on ühes Raplamaa peres täna üksjagu kurvem päev ......
"Pirita põdra saaga" sai Häirekeskuse telefonile 112 vastanud naise sõnul alguse Meriväljalt oma neli tundi tagasi ning väidetavalt olla metsloom merre inimeste poolt "aetud", mida iganes see tähendama peaks. Oli teine põgenenud ummisjalu ja väidetavalt olla ka üks jalgadest kivide vahel ukerdades viga saanud. Igatahes võttis vaene loom meres ette väga pika ujumise ja tahtis väsinuna üsna mittesobivamas kohas ehk Pirita plaažil taas kaldale tulla. Pidasin Häirekeksusega plaani ja pakkusin, et äkitselt viitsivad mehed kummipaadiga kohale tulla ning ta Rannahoonest veidi eemal kaldale juhatada? See mõte toetust ei leidnud.
Enda suurim hirm oli, et keerab inimeste ja moblade välgusähvatuste hirmus otsa ringi ja suundub merele. Siis hakkas mingi napakas Merivälja pool raha ehk saluuti taeva poole kihutama. Metsloom näis olevat kahevahel ja arvasin, et nüüd on pekkis ka - lähebki merele, ujub liigkaugele ja upub ära. Siis saabus abi aga sealt, kus seda kõige vähem ootasin ja nimelt asus loodus ise üheksa-kümme suurt lainet tekitades olukorda lahendama. Ilmselt tühjast kohast need laineid ei tõusnud ja tegu oli laeva poolt jäetud järellainetusega, mis teatavasti üksjagu hiljem randa jõuab.
Lained hirmutasid põdra ära ja ta hakkas üsna raevuka hooga kalda poole tulema. Seltskond noori pani meeletu naiste taevasse kõrguva hädakisa saatel metsa poole punuma. Nüüd oli sitt püksis ja säh sulle uudistamist! Ka see lärm ei suutnud metsasukat tagasi merre pöörduma sundida ja küllap kartis ta kõrgeid laineid rohkem. Vedas, et K-9 embleeme kandvad politseinikud tulid appi ja aitasid rannast inimesi minema juhatada. Plaan on tekitada loomale "koridor", mille kaudu ta puude varju saaks. Jaurasin seal metsa vahel oma tunnikese veel ja muudkui hoiatasin. Mõned inimesed kuulasid ja said aru, teised mitte ning arvasid, et mida üks põder ikka teha suudab?
Teeb ikka ja hullusti. Hiljuti üks turismitalu peremees tegi kõik selleks, et aeda nosima tulnud noor põder väga tigedaks ja närvi ajada. Mees tulistas talle isegi kaks litakat õhkpüssist ja pärast hädaldas sotsiaalmeedias, et miks küll keegi ei tule ja "ohtlikku" põtra maha ei lase. Tungivat kallale, kuigi kallale tungis ta ju ise koos ema perega, mitte metsasukas. Loomulikult viitas ta traagika lisamiseks lapsele, aga vaadates selle "lapse" klõpsitud fotode kõrgust, siis ilmselt teeb see laps ammuilma juba ise lapsi, aga masside mõjutamiseks ja eesmärgi saavutamiseks sobivad kõik vahendid.
Ei hakka taas kõike üle kordama, aga metsloomad satuvad ja jäävadki linna või inimese lähedale sattuma. Lollid noh, kes ei jaga inimilooma kirjutatud säädusi ja määrusi, aga seda ei tohiks neile pahaks panna. Mais-juunis, kui põdraemmed eelmise aasta mulliakad kukele saadavad on olukord kõikse hullem, sest siis need "peata kanad" joosevad kut segased ringi ja ei peate neid raudaiad, kivist müürid ega klaasist aknadki. Sestap olgem ise mõistvad ja tehkem kõik, et nad rahus oma turvalisse ja loomulikku elukeskkonda (on seda üldse enam olemas?) naasta saaksid. Mina tänan!
