AITAB loomapiinajate karistamatust tegutsemisest! AITAB prokuratuuri ja politsei aina nõmedamatest vastustest, millega julmureid kinnimajast päästetakse, kuigi SEADUS KOHUSTAB NEID KA LOOMI KAITSMA!
AITAB sõbrad, AITAB! Täiesti kurguauguni on sellest omavolist ja lausa hingesülitamasisest ning mõnitamisest, mida loomasõbrad jälle ja jälle taluma peavad. AITAB!
Teie saate gängi tänast Loomakaitse liiduga ühist pressiteadet nagu ikka veidi varem lugeda kui see mujal ilmub. Elagu sotsiaalmeedia ja aitab sellest jamast! Mõõt sai täis! Aitab!
Loomapäästegrupp
Eestimaa Loomakaitse Liit
23.07.2020
Pressiteade
„Loomadevastaste kuritegude ignoreerimine ja julmuse tolereerimine politsei poolt peab lõppema!“
Täna esitasid MTÜ Loomapäästegrupp (LPG) ja MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) ühispöördumise PPA peadirektorile, Siseministeeriumile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantslerile ja Riigikogu õiguskomisjonile, sest loomadevastaste kuritegude ignoreerimine õiguskaitseorganite poolt on ületanud kõik piirid. Käesolevaga soovivad pöördujad juhtida ametkondade tähelepanu Politsei- ja Piirivalveameti ametnike tegevuse ja tõlgendamise kitsaskohtadele karistusseadustiku (KarS) § 264 kohaldamisel. Tegemist on probleemiga, mis on kestnud juba pikki aastaid, kuid mis pigem ajas süveneb kui laheneb ning sellel ei tohi jätkuda lasta.
Pöördumise koostajad ootavad selget vastust kas ja kuidas adressaadid kavatsevad antud olukorra lahendada. On ilmselge, et sellisel kujul KarS § 264 kohaldamise praktika enam edasi kesta ei saa, eelkõige PPA poolt kriminaalmenetluste algatamata jätmise ja lõpetamiste ning sellega loomade julma kohtlemise tolereerimise vaates. Adressaatidel palutakse analüüsida politsei poolt KarS § 264 kohaldamise praktikat ning esitada selge seisukoht kas vastav praktika on õiguspärane ning kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
Loomi ja teisi liike peaks inimese omavoli eest kaitsma loomakaitseseadus ja veel palju teisi määrusi ning seadusandlikke akte, mis sätestavad üheselt keelatud-lubatud tegevused, aga ka karistused rikkumiste eest. Reaalne elu on teine ja õiguskaitseorganid ignoreerivad loomadevastaseid kuritegusid ning reeglina kriminaalmenetlusi isegi ei alustata. Viimaseks piisaks karikas sai hiljutine julm kodukassi tapmine Haapsalus kodanik Kausteli poolt, aga politseiametnik asus kohtuniku rolli ning otsustas isiklikust maailmavaatest lähtuvalt, et see kuritegu pole uurimist väärt.
Loomadega tegelevate organisatsioonide pingutused takerduvad reeglina kaebeõiguse puudumise taha, sest täna on taoline õigus vaid loomaomanikul, kes pahatihti ise ongi loomapiinaja või –tapja. Ka eelpool mainitud hr.Kausteli puhul saab prokuratuurile politsei tegemata töö peale kaebuse esitada vaid hr.Kaustel ise ning loomulikult ta seda ei tee.
„Mitmetes menetlustes on näiteks Eestimaa Loomakaitse Liidu kaebused jäetud kaebeõiguse puudumise tõttu tähelepanuta ning politsei ja prokuratuuri poolt kirjutatakse lehekülgede viisi juriidilist põhjendust kaebeõiguse puudumise kohta, kuid loomavastane kuritegu jäetakse absoluutse tähelepanuta“, nentis ELL juhatuse liige ja jurist Piret Tees tänast ebaõiglast praktikat.
„Me puutume oma igapäevatöös kokku väärkoheldud loomadega ning aasta-aastalt nende arv suureneb. See on ohtlik tendets ja seda ka ühiskonna enda jaoks, sest karistamatu julmus progresseerub ning siis pöörduvad vägivallatsemised juba inimeste vastu“, viitas ELL juhatuse liige Kaija Paalberg rahvusvahelistele uuringutele.
Loomapäästegrupi juhatuse esimees Erko Elmik rõhutab, et looma hukkamise puhul tuleb valida õiguspärane hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Antud juhul saanuks pidada seaduses toodud hukkamisviisidest lubatavaks üksnes looma eutanaasiat, mida saab ja tohib läbi viia üksnes veterinaararst. Kodanik Kaustel tappis oma kassi meetodil, mis põhjustas talle ilmselgelt vaimseid ja füüsilisi kannatusi, kuid asjas tehtud politseiametniku otsusega on antud selge signaal, et iga inimene võib hakata karistamatult oma looma piinama ja hukkama.
Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valneri sõnul on loomade kannatuste tolereerimine paraku julmuse jaatamine ühiskondliku normina ning tsiviliseeritud maailmas on aina rohkem inimesi taolise jõhkruse vastu. „Ka Eesti-suguses väikeriigis elu korraldamine pole kerge ülesanne ja poliitikute tähelepanu nõuavad miljonid üksikasjad kuid nad ei saa lõpmatuseni mööda vaadata teiste liikide heaolust. Loomad ei ole ega saa ühegi riigi prioriteediks ning seda keegi ei nõuagi, aga ka neile vajalike tingimuste ja õigusruumi loomine teeb meist alles arenenud ühiskonna. Loomakaitseseadusi tuleb käsitleda ja muuta komplekselt, aga täna puudub selleks vähimgi poliitiline tahe“, ütles Valner ja soovitas tänaseid poliitikuid mitte tagasi valida. „Ärge laske end petta valimiste propagandast, mille käigus poliitikud varjupaika süüa viivad või videoklipis kiisule pai teevad. Tegelikult nad ei hooli ja valige noori, kel suurem empaatiavõime ja, kes ei käsitle teisi liike pelgalt toidu või elutute asjadena!“
AITAB sõbrad, AITAB! Täiesti kurguauguni on sellest omavolist ja lausa hingesülitamasisest ning mõnitamisest, mida loomasõbrad jälle ja jälle taluma peavad. AITAB!
Teie saate gängi tänast Loomakaitse liiduga ühist pressiteadet nagu ikka veidi varem lugeda kui see mujal ilmub. Elagu sotsiaalmeedia ja aitab sellest jamast! Mõõt sai täis! Aitab!
Loomapäästegrupp
Eestimaa Loomakaitse Liit
23.07.2020
Pressiteade
„Loomadevastaste kuritegude ignoreerimine ja julmuse tolereerimine politsei poolt peab lõppema!“
Täna esitasid MTÜ Loomapäästegrupp (LPG) ja MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) ühispöördumise PPA peadirektorile, Siseministeeriumile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantslerile ja Riigikogu õiguskomisjonile, sest loomadevastaste kuritegude ignoreerimine õiguskaitseorganite poolt on ületanud kõik piirid. Käesolevaga soovivad pöördujad juhtida ametkondade tähelepanu Politsei- ja Piirivalveameti ametnike tegevuse ja tõlgendamise kitsaskohtadele karistusseadustiku (KarS) § 264 kohaldamisel. Tegemist on probleemiga, mis on kestnud juba pikki aastaid, kuid mis pigem ajas süveneb kui laheneb ning sellel ei tohi jätkuda lasta.
Pöördumise koostajad ootavad selget vastust kas ja kuidas adressaadid kavatsevad antud olukorra lahendada. On ilmselge, et sellisel kujul KarS § 264 kohaldamise praktika enam edasi kesta ei saa, eelkõige PPA poolt kriminaalmenetluste algatamata jätmise ja lõpetamiste ning sellega loomade julma kohtlemise tolereerimise vaates. Adressaatidel palutakse analüüsida politsei poolt KarS § 264 kohaldamise praktikat ning esitada selge seisukoht kas vastav praktika on õiguspärane ning kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
Loomi ja teisi liike peaks inimese omavoli eest kaitsma loomakaitseseadus ja veel palju teisi määrusi ning seadusandlikke akte, mis sätestavad üheselt keelatud-lubatud tegevused, aga ka karistused rikkumiste eest. Reaalne elu on teine ja õiguskaitseorganid ignoreerivad loomadevastaseid kuritegusid ning reeglina kriminaalmenetlusi isegi ei alustata. Viimaseks piisaks karikas sai hiljutine julm kodukassi tapmine Haapsalus kodanik Kausteli poolt, aga politseiametnik asus kohtuniku rolli ning otsustas isiklikust maailmavaatest lähtuvalt, et see kuritegu pole uurimist väärt.
Loomadega tegelevate organisatsioonide pingutused takerduvad reeglina kaebeõiguse puudumise taha, sest täna on taoline õigus vaid loomaomanikul, kes pahatihti ise ongi loomapiinaja või –tapja. Ka eelpool mainitud hr.Kausteli puhul saab prokuratuurile politsei tegemata töö peale kaebuse esitada vaid hr.Kaustel ise ning loomulikult ta seda ei tee.
„Mitmetes menetlustes on näiteks Eestimaa Loomakaitse Liidu kaebused jäetud kaebeõiguse puudumise tõttu tähelepanuta ning politsei ja prokuratuuri poolt kirjutatakse lehekülgede viisi juriidilist põhjendust kaebeõiguse puudumise kohta, kuid loomavastane kuritegu jäetakse absoluutse tähelepanuta“, nentis ELL juhatuse liige ja jurist Piret Tees tänast ebaõiglast praktikat.
„Me puutume oma igapäevatöös kokku väärkoheldud loomadega ning aasta-aastalt nende arv suureneb. See on ohtlik tendets ja seda ka ühiskonna enda jaoks, sest karistamatu julmus progresseerub ning siis pöörduvad vägivallatsemised juba inimeste vastu“, viitas ELL juhatuse liige Kaija Paalberg rahvusvahelistele uuringutele.
Loomapäästegrupi juhatuse esimees Erko Elmik rõhutab, et looma hukkamise puhul tuleb valida õiguspärane hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Antud juhul saanuks pidada seaduses toodud hukkamisviisidest lubatavaks üksnes looma eutanaasiat, mida saab ja tohib läbi viia üksnes veterinaararst. Kodanik Kaustel tappis oma kassi meetodil, mis põhjustas talle ilmselgelt vaimseid ja füüsilisi kannatusi, kuid asjas tehtud politseiametniku otsusega on antud selge signaal, et iga inimene võib hakata karistamatult oma looma piinama ja hukkama.
Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valneri sõnul on loomade kannatuste tolereerimine paraku julmuse jaatamine ühiskondliku normina ning tsiviliseeritud maailmas on aina rohkem inimesi taolise jõhkruse vastu. „Ka Eesti-suguses väikeriigis elu korraldamine pole kerge ülesanne ja poliitikute tähelepanu nõuavad miljonid üksikasjad kuid nad ei saa lõpmatuseni mööda vaadata teiste liikide heaolust. Loomad ei ole ega saa ühegi riigi prioriteediks ning seda keegi ei nõuagi, aga ka neile vajalike tingimuste ja õigusruumi loomine teeb meist alles arenenud ühiskonna. Loomakaitseseadusi tuleb käsitleda ja muuta komplekselt, aga täna puudub selleks vähimgi poliitiline tahe“, ütles Valner ja soovitas tänaseid poliitikuid mitte tagasi valida. „Ärge laske end petta valimiste propagandast, mille käigus poliitikud varjupaika süüa viivad või videoklipis kiisule pai teevad. Tegelikult nad ei hooli ja valige noori, kel suurem empaatiavõime ja, kes ei käsitle teisi liike pelgalt toidu või elutute asjadena!“
