"Kass, kel keel mädanes ...."

Suiselt soojad ilmad panevad rahva liikuma ja iseäranis palju jooksevad ringi lapsed. See on ainult hea, aga teinekord võib mängimine ja lustimine kaasa tuua hoopis ootamatut muret. Raplamaal, Järlepalt leidsid põnnid halvimas võimalikus seisus, keda üritasid aidata..

Härra Alo ei pidanud paljuks masinale hääled sisse lüüa, et veel õhtul pealinna matk ette võtta. Edasi jäi vaene loom juba Loomapäästegrupi hoole alla ning Loomade Kiirabi Kliiniku rahvas vaatas ta põhjalikult üle. Hinnang oli karm - keel oli pea täielikult ära mädanenud, limaskest kohati puudus ja luu oli näha, lõualuu paigast ära ka. Päästa ei olnud sedapuhku enam kuidagi võimalik.

Üks lastest on väga õnnetu ja pettunud:

"Ma tõmbasin kätega kiisul mingi asja kurgust välja, sest ta ei saanud hingata. Tegin ta nagu puhtaks. Ta tegi isegi silmad lahti. 

Ma lootsin, et nüüd saab kõik korda ja, et päästsin ta elu. Ta pidi nii palju kannatama!"

Mis temaga juhtus? Külarahvas räägib, et kiisu nägi joodikute juures näguripäevi. Teda olevat pekstud ja togitud, aknast välja heidetud ja mööda maad löödud. Teine naaber teab jällegi rääkida, et polevat olnud vist päris nende loom, aga süüa talle vahest anti. Hästi see kass ei elanud. Kogu lugu vajab veel kinnitust ja kohalikud ise tegelevad. Isegi kui see tõele vastab, siis politseisse me avaldust küll ei tee - aastate pikkune kogemus ütleb, et pole lihtsalt mõtet! Pigem kaebame Kaarli kiriku pealikule. sama teeb välja.

Loomapäästegrupp tänab Alot ja tunnustab ta õe lapsi, kes hädalist kiisut piinlema ei jätnud! Nii kahju, et taolised asjad üleüldse juhtuvad ....