21 aprill 2019

"Soovitus järgmiseks nädalaks - ärge olge nii kuradi kurjad ja õelad!

Sõidan mina õhtul X-asulas. Näen memm läheb suure rutuga. Siis jääb seisma. Vahib ringi ja jookseb edasi. Ei midagi erilist ja küllap kiirustab kuskile, aga võhma ei jagu.

Sõidan edasi ja arvan teadvat kuhu memmekesel kiire - ilmselt ajab oma koera taga. "Kuldne", pealtnäha sama vana nagu memm ise, ei käi kindlamalt, aga nuusib teeveerel hoolega põõsaste vahel.

Keeran masina ringi. Memm jõuab koerani ja hakkab rihmast haarama, aga tutkit! Kutsal polegi plaanis veel koju minna ja kiirendab üle tee. Memm laiutab käsi ja üritab penile järele jõuda.

Ei muud kui masinaga koerast mööda ja jalutan nagu õige mees kunagi kutsale vastu. Kükitan. Tuleb sõbralikult ligi ja käes ta oligi. Lõpuks jõuab ka memm:


"Elad kaugel?"

"Mõned tänavad edasi."

"Istu peale, ma viskan teid ära."

"Ei koer autosse tule, talle ei meeldi"

"Sel juhul ma ta käest ei küsigi",
haaran vanahärra sülle ja tõstan masinasse.


"Tuli just õuest, panin talle süüa ja läksin vaipa kloppima. Ta sindrinahk puges enne kui ukse kinni sain välja. Jooksin kohe järele, aga ta ei tee kohe tundmagi."

"Teil pole ridaelamul väravat ka ees, tal hea minna ju"

"Töö on pooleli alles. Kaks aastat tagasi ta korraldas ka mulle põgenemise. Keegi pildistas üles ja pani Facebooki. Mul endal seda pole, aga lapsed nägid. Väha paha tunne oli.

Nõudsid kohe, et vanaeidelt tuleb koer ära võtta, sest ei saa loomapidamisega hakkama. Oleks siis aidanud kinni püüda, näevad ju küll, et ma jooksen järele, aga ei, teevad pilti ja sõidavad minema!"

"Ära igasugu segaseid kuula. Kus sel koeral ikka minna on? Meri kohe vastas ja siin poolsaare lõpus pole ka nii suurt liiklust õnneks. Mis kutsa nimi on?"

"Caesar, ta on juba 14, aga vahi, kevadel tahab taat ikka kondama minna. Ta on kohe selline energilisem praegu."

"On ta veel minema saanud?"

"On ikka, ei hakka salgamagi, aga meil on toredad naabrid ja need tõid kohe koju."

"Ma sinu pildi ikka võin üles panna ja jutukese teha või teeb see su tuju kole sandiks? Ma ei riidle ega tänita. Ei näe põhjust praegu. Ma isegi ei ütle kus sa elad või mis nimi on."

"Eks sa pane kui tahad."

Ärge olge siis nii kurjad! 
Kui muu ei aita, siis teadke, et viha lõhub eelkõige tigetsejat ennast. Pole vaja rusikat põues hoida ja hiljem netiavarustes "tarka panna", et koer tuleb kindlasti ära võtta. Ausalt või? Omaniku nähes tõstan autosse ja vajutan gaasi, et nagu ta oma viga ja paras raisale!?  Ja kui omanikku silmapiiril pole, siis kohe vaja varjukasse viia? Äkitselt võiks ikka mõnest majapidamisest enne pärimas käia või on see liigapalju palutud?


Ikka juhtub ja kui näete, et mõni elukas oma peremehe üle kavaldab, siis kummardage ja võtke lontrus kinni kui võimalik. Pole ju raske? Eks ole?