"Heiki tule appi! Suur saksa lambakoer on ratastega kohvri küljes kinni keset sõiduteed, Kaubamaja juures, ülekäigurajal."
"Mis seal siis toimus?"
"Üks malamuut läks peremehega üle tee ja kuskilt ta siis sealt autode vahelt tuli üle sõidutee, kohver kolinal järgi lohisemas. Hea, et alla ei jäänud! Malamuudi peremees lõi teda veel jalaga, et eemale hoiaks. Ja siis ta jäigi selle posti taha kinni ning tuiab sõiduteel. Õnneks pole siin väga tihe liiklus, aga jalakäijad kardavad teda."
"Kas sa kõnniteele saad viia?"
"Ma ei julge, koer on ähmi täis ja väheke kuri ka vist. Võib-olla on ta lihtsalt närvis praegu."
"Helista varjupaika, nende rida nagu rohkem."
"Helistasin juba, aga nad saavad tulla alles tunni pärast."
"Hästi ma lendan siis kohale."
Parasjagu oli õhtune tipptund, aga imekombel, kohati kahel rattal sõites, ma siiski üsna kiiresti Kaubamaja juurde jõudsin. Perenaine, keskealine naisterahvas oli juba kohal ja hakkas kohe vabandama:
"Ta on õpetatud teenistukoer ja kohanenud ootama, kui käskida. Ma käisin ainult poes!"
"Teise koera pärast tegi ta aga koos kohvriga minekut! Selle peale te ei mõelnud?"
"Ta pole nii varem käitunud!"
"Vedas teil praegu, et ta kesklinnas masinate vahel otsa ei saanud ja siia kinni jäi."
"Tõesti vedas. Andke mulle andeks ja nüüd tean arvestada ning rohkem teda nii ei jäta."
Lõpp hea, kõik hea ning kõike võib juhtuda. Loodetavasti hea provva õpib oma vigadest ning nüüd teab arvestada. Nii me Maarjaga vähemalt lootsime, aga võta näpust - täna jäi ilmselt sama koer koos kohvriga silma juba Pirita "Selveri" lähistel puude vahel. Marika Toms kirjutas:
"Tere. Pirita Selveri kõrval, bussipeatuse lähedal metsatukas istub suur täiskasvanud lambakoer, mingi ratastega kott on kõrval. Ma nägin teda seal juba 40 minutit tagasi, aga ta on ikka veel kuuse all! Äkki on hüljatud või mida ma peaksin tegema?"
"Hea Marika! Ära tee vist midagi, sest kohtusin tõenäoliselt sama koeraga mõned päevad tagasi kesklinnas. Siis oli omanik poes. Loodetavasti on ta ka täna ostlemas ja hoiame pöidlaid ning varbaid, et ükski teine koer sel ajal mööda ei läheks - muidu jookseb kutsa taas tutvuma ja võib sattuda sõiduteele. Tänud märkamast ja hoolimast."
Mõni inime ei taha kohe kuidagi õppida ja ma väga loodan, et omanik oli tõesti ka sel korral poes. Kui aga koer ka praegu, poolteist tundi hiljem, veel seal kuuse all passib, siis kutsuge palun lihtsalt varjupaik järele ja ongi kogu lugu. Mina tänan!
