„Meid kinni ei püüa“, ilutseb Stanislavi särgil. Selle koha pealt pani vennike küll natuke puusse, sest tema kinni püüdmine oli tänu Facebookile lihtsamast lihtsam. Noorsand on ise märkinud oma sünniajaks 4 oktoober 1998. Muide, sama päev on teatavasti ka kõikide loomade – või loomakaitsepäev kui soovite, aga Stanislav näikse olevat rohkem nende neljajalgsete piinaja kui kaitsja.
Stanislav jäi silma Renele ja tema elukaaslasele sellega, et vennike kolkis ja lohistas oma koera. Kui tavaliselt ei pööra kallis kaasmaalane sellistele pisiasjadele tähelepanu, siis Rene on teisest puust ja ta läks koerale appi. Palusin tal liidule avaldus teha ja seda mees ka tegi:
„Sõitsme elukaalasega pühapäeval Paldiskist Keila poole, kui panime tähele teeääres kõndivat noormeest koeraga. See kodanik peksis koera oma kaasaskantava kõlariga, jalutusrihma käepidemega, käega ja jalaga näkku.
Keerasime auto ringi, sõitsime tagasi ja küsisime et miks ta nii teeb? Tegelikult tundus, et see polegi tema koer, sest koer ei tahtnud üldse sinna minna kuhu teda päris rämedalt tiriti. Vastuseks saime vaid, et
Veidi rohkem pärides ütles veel, et rebib koera, kuna koer kardab autosid. See viimane vastus tuli vast sellest, et mu naine oli nähtust nii endast väljas, et oleks sellele "inimesele" kallale läinud..
Tähelepanu alla sattus see kodanik just sellepärast, et ta peaaegu lohistas oma koera rihmaotsas. Koer ise oli väga sõbralik ja armas.
Jagasin sellist asja ka Facebookis Läbi sotsiaalmeedia on välja koorunud ka isiku nimi: Stanislav XXX. Samuti võib selle teema kommentaariumitest kohata viiteid ka kohalikelt elanikelt, kes on märganud antud kodanikku sarnaselt käitumas ja ka hoiatanud teda, et kui kunagi veel peaks sellist asja nägema siis..... „
Eestimaa Loomakaitse Liit tegi eilse kuupäevaga politseile avalduse alustada kriminaalmenetlust seoses looma julma kohtlemisega. Rene ja tema elukaaslane nõustusid ka tunnistama minema. Müts maha, sest reeglina hoiab eestlane pollaritest eemale nagu marutõbistest rebastest.
Õismäe Vene Lütseumis väidetavalt õppiv "tabamatu tasuja" Stanislav peaks vast nüüd ka oma „NAS NE DOGONJAT!“ särgi ära viskama, sest „HUNJA ETO VSJO, DOGONIM SUKA!“ See "päris kinni püüdmine" sõltub mõistagi sellest kas politsei üldse viitsib asjaga mässama hakata.
Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikkapees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd tead vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.