24 detsember 2019

"Kass Arturi piinad - haiged hambad ja suu mädast lõhkemas!"

Pärnumaal, jäägu täpne koht praegu nimetamata, jäi headele inimestele üks kiisu silma. Suu oli tal kuidagi imelik ning sealt tuli ka rämedalt vastikut haisu. Murekiri ise oli järgmine:

"Meie juures käib juba pikemat aega oranž kass, keda hüüame Arturiks. Teame, kus ta päriskodu on, aga millegipärast veedab ta tunde meie ukse taga, rõdu all või hoovis. Ta on siin nii öösel kui päeval. Isegi varahommikul.

Isase kõutsi õige nimi on Mannu. Saime selle teada kui omaniku üles leidsime. Meie pere kutsub ikka Arturiks. Mida me tegema peaksime? Meie kassiga saab Artur väga hästi läbi, aga päris omale teda võtta ei saa. Tahame talle paremat elu kui praegune hulkuri oma! Külmad on tulemas ja siin on ka rebaseid!"




Lükkan kohe selle va rebasemüüdi ümber. Rebane pole loll, et kassiga kaklema läeb, sest viimased on sellised võitlejad, et kisuvad punakuuel silmad ka välja. Riskid on suured ja madina peale läheb liiga palju energiat. 

Sestap nosivad nad ikka lihtsamat saaki nagu näiteks hiired-rotid. Nad võtavad kasse küll, aga väga suure nälja ajel näiteks talvel kui muud toitu napib. Ka väga haiged või vaevuliikuvad paksmaod, kes vastu ei saa, pistetakse nahka, aga ilmaasjata nad ei riski. Minu kogemus ja teadmine, mitte absoluutne tõde.

Noortele ja kiisule tõttas appi Pärnu vabatahtlik loomapäästja Risto Täht, kes viis punase iluduse kohe "Terveksi" loomakliinikusse. Lugu oli nii halb, et Arturi edasine elu jätkub mõnevõrra hõredama hambareaga. Vähemalt valust ja mädanikust sai lahti. Munadest ka. Need naksasime samuti maha, sest ühe narkoosiga oli seda mõistlik teha, et looma mitte topelt kurnata.


Praegu toibub ja taastub Artur ühes Loomapäästegrupi hoiukodus. Igati sõbralikul ja tänulikul kiisul on aga suur viga ja nimelt teeb ta omad hädad just sinna kuhu juhtub. See võib ka stressist olla. Kassisõbrast korteriomanik elab selle üle. 

Artur jääb veel kümneks päevaks parema toidu ja arstirohtude peale. Siis on temaga kaks võimalust - kas leiab uue kodu või saadame vanasse kohta tagasi. Loomapäästegrupi prioriteet on esmaabi andmine ja seda Artur sai lausa ligi 400 euro eest. Edasine pole väga meie rida. Me loomulikult proovime teda paremale järjele aidata, aga kasside varjupaigaks me ei hakka. Nii paraku on.

Näha on, et omanikku Arturi elu-olu ei huvita ja ravita ta oma kiisu jättis. Ilmselt ta ei pane tähelegi kui Artur-poiss enam koju ei tule.

"Auto alla või rebane viis ära? Tuleb uus võtta!", on taoliste tavaline mõtteviis. Kui sa arvad teisiti ja tahad just Arturile kodu pakkuda, siis anna sellest meile teada: 1414 või info@animalrescue.ee

Mõistagi oleme tänulikud kui aitate "Terveksi"-loomakliinikule Arturi raviarve tasuda. Äkki jääb pärast kinkide tegemist euro-paar üle. Ega me peale käi, aga see oleks tore küll. Mina tänan!

Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318


Arturi ravi saad toetada ka meie annetustelefonile helistades:
900 1313 (5.-)
900 1414 (10.-)