22. juuli 2018

„Tänan aususe eest Viimsi "Circle K" neiud!“

Elame praegu sellisel ajal, mil paljud arusaamised on muutunud. Ebanormaalsus muudetakse vägisi normaalsuseks ja püüa sa "sooneutraalsusepäeval" oma pisipoega kleidis kooli mitte saata – kohe on lastekaitse kukil ning saad avaliku hukkamõistu osaliseks. Hea kui last üldse ära ei võeta. 

Õnneks pole see veel massiline, aga ühest taolisest, tõsi küll, mittekohustuslikust "karnevalipäevast", olen juba kuulnud küll. Loodetavasti ei hakka me kõiki svenssonite trikke järgi tegema, aga igaks juhuks tasuks vaim valmis panna ...

14. juuli 2018

"Mission impossible - Marsile lennata on lihtsam kui Saaremaal loomale-linnule hädatappu teha!"

Killuke loomapääste-gängi argipäevast. Lugu on küll juba kuu aega vana, sest ma ei jõua suvel kuidagi arvutisse, aga olukord on stabiilselt endine. Tol päeval meie nõuandetelefonile vastanud Katrin Lehtveer raporteeris mulle nii:

"Helistas keegi Mia-Maria ja küsis mida ta teeb vigastatud luigega? Oli helistanud juba 1313, kust ta muidugi teada kuhu saadeti ja muud ta teha ei osanud. 


Küsisin kus ta on? Ütles, et Saaremaal, Harilaiul hetkel. Lubasin tagasi helistada ja hakkasin asju ajama. Hr Valner oli offline, Saaremaa piirkonnajuht Marge Kaju mandril ja teisi saare vabatahtlikke sel päeval tabada ei õnnestunudki.

Helistasin Merili Kesner'ile Sõle kliinikust ja uurisin Saaremaa loomaarstide kontakte. Sain kahe naise telefonid. Mõlemad teatasid, et nad ei ole enam arstid ja esitasid mulle hoopis küsimuse, et kus see Harilaid üleüldse on? Tere saarlased - nad ei tunne isegi oma kodusaart!

"Su majake seisab juba aastaid tühjalt, kõduneb ja mädaneb? Anna see parem loomapäästjate käsutusse!"

Metsloomahaiglat Eestis pole ja ilmselt ka ei tule. See seab metsaassukate taastusravi suure küsimärgi alla ja enamasti oskame me "probleemile" vaid üht lahendust pakkuda - eutanaasia!

Parem olukord pole ka koerte-kasside hoiukodudega, sest need head inimesed, kes nende eest hoolitsevad, on juba üleuputatud loomadearmeest ning hulluvad tasapisi selle koorma all.

Omaette ooper on operatsioonijärgsed taastusravi vajavad lemmikud ning kohtadest, kus seda võimaldada on totaalne puudus. Eestimaa on "ripakil" maju täis ja ka mu enda talukoht kuulub nende sekka.

12. juuli 2018

"Hea töö! Hea suhtumine! Nõmme päästekomando mehed ei vigisenud tühja vaid läksid kohe kassile appi!"

Lood loomadega pajatavad paljuski meist endist. Inimeste loomasõbralikkus või -vaenulikkus tuleb minu arust eriti hästi välja näiteks õiguskaitseorganite tööd jälgides. Üks uurija püüab tõeni jõuda ja loomapiinaja liistule tõmmata. Teine passib sind üleolevalt kalapilguga ja loeb tuima järjekindlusega ette seadusepunkte, mis loomapiinajat kaitsevad. 

Sama asi kordub prokuratuuris ja kohtuski ning ometigi me räägime ju ühest ja samast seadusest, mida siis väänatakse vastavalt oma arusaamistele! Sitaks mõnus töö - ükskõik millise otsuse sa vastu võtad, ikka oled õige mees ja sa ei vastuta mitte kui millegi eest! 

Ka päästjatega on täpipealt samad lood. Ühed viskvad sulle telefonis lolli nalja a la "kas sa oled puu otsas kassiskelette näinud?", teised tulevad aga appi ja toovad päevi puu otsas haledalt kräununud kõutsi pikema jututa alla. Täna taolisest päästjatest juttu teengi.

11. juuli 2018

"Autovrakis elama sunnitud Bellal algas täiesti uus elu"


Saaremaal, Salme külas lehmaketi otsas virelema ja autovrakis elama sunnitud Bellal algas tänasest täiesti uus elu. Koer oli kenasti puhtaks pestud ja silmnähtavalt rõõmus uue olukorra üle.

Tohtrid vaatasid ta üle ja mingit kurja tervisehäda ei tuvastanud. Pärast sise- ja väliparasiitide killimist saab ta vaktsiinid naha vahele ning siis jääb üle veel vaid streiliseerimine, et vältida tulevikus soovimatute kutsikate sündimist. Nelja-aastasel Bellal on seni olnud kaks pesakonda, keda keegi ei oodanud ....

10. juuli 2018

"Šokeeritud Soome turist Salme külas: "Kas Eestis on taoline koerapidamine tõesti lubatud?"

Saaremaal, Salme külas tekitas Soome turistidele hämmingut üks koer, kes oli lehmaketi otsa aheldatud ja pidi elama mahakantud kaubikuloksus. Nii nad mulle helistasidki:

"See koer on väga räpane! Jube! Kas Eestis on loomakaitse olemas või tuleb politseisse teatada? Soomes oleks politsei kohe kohal ja omanik saaks suured trahvid!"

Tegelikult käisin Salme külas tausta uurimas juba eile õhtul. Töökojas kedagi polnud, aga poe juures sain külanaistega jutule.

9. juuli 2018

"Katame lauad! Järvevana Tommi opp on edukalt möödas!"

Kuna maksa- ja neerunäitajad olid eelmisel nädalal äärmiselt kehvad, siis lükkus operatsioon hilisemasse aega. Ei tahtnud riskida ja luumurrud pole ka sellised asjad, mis ülikiiret sekkumist vajaksid. Täna enam vastunäidustusi polnud ja dr.Tralman Billy loomakliinikust võttis Järvevana teel imekombel ellu jäänud koera käpa kokku lappimise ette.

Pärast oppi oli Tommi küll veel üksjagu uimane ega tahtnud kõndida. Kaubikusse hüppas aga mõni aeg hiljem juba täitsa omal jalal ning kibeles minema.

"Ruudi pärand"


Triin (1.07): "Tere! Tahtsime tänada, et andsid meile võimaluse tutvust teha Ruudiga. Selle lühikese ajaga puges ta meie südamesse. Meil on väga kahju, et talle meie juures ei meeldinud. Enda poolt proovisime selleks kõik teha. Tahtsin head, aga välja tuli vastupidi - õnnetu koer ja õnnetud vanemad.

Seda on kaugelt näha, et Ruudi on sinu välja valinud ja seda on väga raske, kui mitte võimatu muuta. See ilmselt murraks ka õrna koera südame .......

"Uhke on olla kõhukas mees!"

Ma pole ammu midagi võitnud. Täna võitsin. Igatahes "Nunnum kõhuke 2018" konkursi panin üsna ülekaalukalt kinni. 

Teise koha saanud Harjumaalt pärit maanaine Pille kasutas dopingut ehk rasedust, aga sohk võitu ei toonud. Naistel pole tegelikult järjepidevust! Juba nelja kuu pärast poseerib Pille alasti Facebookis ja demonstreerib kõigile oma lamedat kõhukest. 


See on kindel märk naiste sihikindluse ja järjepidevuse puudumisest. Täna on nad uhked nende ajutiste ebamääraste "kühmukeste" üle ja seejärel eputavad juba hoopis teistsuguste kõhukestega. Häbi! No tõesti!

8. juuli 2018

"Kas loomakaitsjad valetasid vanaprouale ja tegid ka kliinikule külma?"

 Harjumaal, Sauel elava memme Vilve Nilk'i ja koer Krantsu lugu sai alguse natuke aega tagasi õite traagilistel asjaoludel. Krantsu pärisperenaine nimelt põles koos teise koeraga majja sisse ja hea sõbrannana hakkas Vilve koera toitmas käima. 

Siis tuli Krantsul jooksuaeg ja vanaproua pidas targemaks koera enda juurde tuua. Nii oli ka mugavam, sest iga jumala päev ca nelja kilomeetri maha vantsimine hakkas üle kaheksakümnesele naisele väga tervise peale. Siis jäi aga Krantsu väga haigeks ning Vilve otsis abi, mida talle lahkelt ka lubati. 

"Ohh kui hea! Loomakaitsjad tulid appi ja maksavad arve!", oli Vilve õnnelik.

7. juuli 2018

"Keskkonnainspektsioon abi ei taganud! Vigastatud metskits jäeti oma piinarikast surma ootama!"

Eilne päev kinnitas taaskord mu teadmist, et kehtiv süsteem ei suuda operatiivselt aidata liiklusõnnetuses viga saanud metsloomi ega -linde. Uskuge mind ja ma ei aja pada vaid olen taolisi elukaid näinud sadu ja sadu kordi. 

Vähe sellest! Ma olen ise neid halastussurmasid kümneid ja kümneid kordi oma käega ellu viinud, vaatamata sellele, et iga mu keharakk taolisele tegutsemisele vastu tõrkub. 

"Valu on saatanast! Ka see on loomakaitse, kui ma nad piinadest vabastan!", lohutan ma ikka ennast. 

6. juuli 2018

"Lõpusirgel oleva Puko vaev sai leevendust ja koer on kodus tagasi!"

Eile otsisin abi ühele koerale, kes võõrasse tallu tuli:

"Järvamaa, Mäo kandi rahvas! Kelle haige koer on kadunud?

Juba paar päeva on Järvamaal, Mäo külas kondamas nähtud ühte väliselt üsna nigelas seisus koerakest. Rihm on tal kaelas ja seega peaks ka kuskil kodu olemas olema. Loom on pelglik ja kätte end kohe ei andnud.

Lõpuks läks ta Pedaka tallu ja Kristjan Aare hakkas abi otsima. Mees kuulutas, aga omanik pole senini välja ilmunud. Hetk tagasi pöördus ta juba meie poole. Kristjani sõnul tundub koer haige olevat, sest söögi ja joogi oksendab ta kohe välja. Ilmselt seetõttu on ka jõuvarud otsakorral. Tundub, et ka nägemise ja kuulmisega võib probleeme olla. Ka pissimine-kakamine kulgeb väga vaevaliselt.

"Sina Valner ei otsusta midagi! Sa pole Loomakaitse Liit!"

"Sina ei otsusta midagi! Sa pole loomakaitse liit! Ära hakka endale liiga palju ette kujutama!", visati mulle eile ette. "Sa oled mittekeegi! Sa oled tühi koht!"
See on sulatõsi ja ma polegi arvanudki, et ma mingi "jube vinge võll" olen. Ma olen alati väitnud, et olen lihtne nagu "Siberi vilt", kes on seda meelt, et kassile naela silma löömine pole okei või, et kui looma oled võtnud, siis pead teda ka toitma ja ravima. Ei muud. Mis puudutab aga otsustamist, siis midagi otsustan ma ikka küll. Näiteks kui otsustan nagu eilegi Sõle kliinikus, et liit tasub arve, siis nii ka on ja jääb! Sellega kaasneb muidugi vastutus ja ma ise korjan annetused kokku, et arve ikka tasutud saaks.

Kes või mis on üleüldse loomakaitse liit? Liit koosneb enamasti MTÜ-dest ja nemad ongi LIIT. Liidu põhiülesanne on eelkõige liikmete huvide eest seista ning valdkonna probleeme avalikkusele ja seadusloojale teadvustada. Punkt.

5. juuli 2018

"Järvamaa, Mäo kandi rahvas! Kelle haige koer on kadunud?"

Juba paar päeva on Järvamaal, Mäo külas kondamas nähtud ühte väliselt üsna nigelas seisus keorakest. Rihm on tal kaelas ja seega peaks ka kuskil kodu olemas olema. Loom on pelglik ja kätte end kohe ei andnud.

Lõpuks läks ta Pedaka tallu ja Kristjan Aare hakkas abi otsima. Mees kuulutas, aga omanik pole senini välja ilmunud. Hetk tagasi pöördus ta juba meie poole. Kristjani sõnul tundub koer haige olevat, sest söögi ja joogi oksendab ta kohe välja. Ilmselt seetõttu on ka jõuvarud otsakorral. Tundub, et ka nägemise ja kuulmisega võib probleeme olla. Ka pissimine-kakamine kulgeb väga vaevaliselt.

1. juuli 2018

"Imede ime! Auto alla jäänud Tommi pääses vaid liigesemurruga ja jäi ellu!"

"On ta surnud? Mina sõitsin talle otsa. Kaks rida oli autosid umbselt täis ja sealt vahelt ta ette jooksis. Ma ei suutnud otsasõitu kuidagi vältida!

Jube kõva pauk oli! Vaene loom tegi õhus lausa mitu saltot ja prantsatas asfaldile liikumatult maha"
, kirjeldas kella seitsme paiku Tallinnas, Järvevana teel liigelnud Margus.

"Aitäh, et kinni pidasid. Enamus oleks mööda sõitnud ja nagu ise just nägid, siis sõidavadki."

"Helistasin politseisse ja varjupaika. Kas sa oledki varjupaigast? Väga kiirelt jõudsid kohale"

"Ei ole varjukast. Ma olen palju vägevamast organisatsioonist."


"Ma tahaksin teada ka omaniku nime kui teada saad. Põhiline loomulikult, et koer ellu jäi, aga mulle tekitatud kahjud tuleb ka korvata!"

"Me ei ütleks seda isegi kui teaksin. Inimesel niigi suur mure ja raviarved kukil. Halvemal juhul isegi lein sinna otsa."

"Politseile ikka peate ütlema!"