31. oktoober 2018

Kaadri taga: "Hülgamise" ohver Taadu-Aadu vajas korralikku lohutust!"

"Mehed on nagu lapsed!", räägitakse.

Tegelikult käib see ka vanainimeste ja eakate koerte kohta. Taadu-Aadu olen ma küll täiega tuksi keeranud ning mida päev edasi, seda hullemaks läheb - nii kui silmapiirilt või kodust kaon, on kisa taveani!

"Appi! Appi! Kus Heiks on? Kurat! See on ju vanurkoera väärkohtlemine! Appi!"


28. oktoober 2018

"Inimesed on ..... nagu küünlad"

Inimesed on nagu küünlad. Ühed lihtsalt valgustavad veidikene ümbrust. Nende kuma isegi soojendab meid omamoodi ja leegi värelus ning varjud tekitavad mõnusa tunde.

Teised lõhnavad aga väga hästi ja nende saabudes täitub kogu ruum meeldiva aroomiga, mida võiks sisse hingama jäädagi.


Säraküünalde sädelus paistab kaugele. Me joondume nende järgi, imetleme neid ja vahest natukene kadestame ka. Säraküünlad ise oma sädelust ei näe ja reeglina on nende eluiga üsna üürike.


Kalmuküünlad on oma loomult kurvad ning toovad meile lahkunud aegu ja lähedasi inimesi meelde. Nad on ohutud, aga mõjuvad rusuvalt kui väga pikalt nende leinameeleolu sees olla.

Viiendate küünalde koht PERSSES.

Vaadates seda Eesti elukest ja kommentaariumides valitsevat lauskurjust, mille eesmärk on "sihtmärk" sõnadega tappa, taban end vägisi mõttelt, et miks küll need "pepuküünlad" vägisi teiste küünalde sekka haisu levitama trügivad.

Olge oma hala, vingumise, sihilike pahatahtlike solvamiste ja targutamistega seal, kus on teie õige koht ning nagu võluväel muutub maailm sada miljonit korda paremaks paigaks .......

Milline küünal sina oled?

See selgub kohe kui Sa oma suu avad või ükskõik kelle elu, unistusi ja tegemisi netiavarustes kommenteerima hakkad .......

27. oktoober 2018

"Jätkame hääde lugudega. Päris tegus nädal oli!"

Rõõmustamiseks põhjust andis see nädal küllaga:

1. Assaku-Reks taastub nii, et kolin taga ja uus koduke on teda ootamas.


2. Kirdalu-Kalle elas opi üle ja saab peagi uude koju!

3. Kirdalu Malle elas opid üle ja sai enne planeeritud aega juba päriskoju, sest ka uus perenaine oli pädev ta eest hoolitsema. Parem ongi kui uus pere mässab ja vaeva näeb - seda kiiremini usaldus tekib!

4. Happy ehk Mimi on taastunud ja võimalik kodupakkuja on endast teada andnud.

Assaku Reks: "Vägev! Mu esikäpaga võib naelu seina lüüa!"

Aitab kurvast loomahalast ja tõmbame vähemalt laupäeva hommiku ning seega ka kogu nädalavahetuse käima väheke paremate uudistega. Nagu videost isegi näete, siis Reks on juba nii "mees", et üritab hoiukodus olevale eakamale pärisperemehele elu sisse puhuda ning kutsub teda muudkui mängima.

26. oktoober 2018

"Kuradi siga!"

Läksin mina ühte autopoodi ja kohe pärima:

"Tere! On teil ka head autod? Tahan maasturit!"

"Muidugi on Bentley väga hea auto! Üks maailma parimaid lausa! Peene inglismannide käsitöö."

"Väga hea, see sobib, mul on vaja loomi vedada! Sellesse peaks mahtuma küll!", näitan näpuga kuldse iluduse peale.

"Hind algab 200 tuhandest. Kas ostate sulas või taotlete liisingut?"

25. oktoober 2018

OMANIK LEITUD! -“Järjekordne koer jäi auto alla! Otsime omanikku!”

Tänavune oktoobrikuu on iseäranis karm koertele, sest ei möödu nädalatki kui ei antaks teada koerast-paarist, kes vigastatuna maanteel või teepervel lebavad. Eilne päev polnud erand ja õhtul poole üheksa paiku andis Liina Martin Loomapäästegrupile teada Harjumaal, Kose-Purila maanteel lebavast koerast.

“Ta on keset teed! Hästi suur koer ja mina teda liigutada ei jõua. Hea, et märkasin ja otsa ei sõitnud. Asub Maidla teeristis enne Juurut. Ta ei võta jalgu alla!”

Nii Liina kui karu kasvu koera õnneks tuli vastassuunast suurem kaubik, mis samuti seisma jäi. Ameerikamaalt Eestisse kolinud Darja Soylu koos oma jänkist abikaasaga olid nõus vigastatud looma Tallinnasse toimetama.


Taoline tegutsemisviis on alati kõige kiirem ja parim, sest meie autode välja sõites oleks väärtuslik tunnike või rohkemgi raudselt kaduma läinud. Palusime Loomade Kiirabi Kliiniku rahval end erakorralise patsiendi vastuvõtuks valmis seada.

“Millises osariigis te USA-s elasite?”

“Georgias”

“Ai-ai! Siis tulite ju soojalt maalt siia külma sisse! Kuidas abikaasa sellesse suhtus?”, pärisin Darjalt.

“Seal on jah nagu saunas, aga abikaasal on süda haige ja tal on siin parem. Lisaks on Eestis parem koolisüsteem.”

“Õige kah! Mis seal vaeses Ameerikas ikka vireleda ning siinses külluse- ja jõukuseparadiisis on loomulikult parem! Ja ainult paremaks läheb – lugege ise valmisplakateid! Kohalikud aborigeenid seda omal nahal väga ei tunneta muidugist!”

Koeramürakas oli end mööbli taha ära peitnud ja tema kätte saamiseks pidime vaata, et pool kaubikut tühjaks laadima. Imekombel seisis ta nüüd jalul, aga iga väiksemgi liigutus tegi kohutavat valu. Esimene katse koera masinast välja tõsta lõppes tigeda urina ja luhtunud üritusega mind hammaste vahele haarata. Sestap pidasin targemaks suurkorvi panna. Ega ta tige ega kuri olnud, aga vigastatud loomad just nii käituvad ja seda ei saa neile teps mitte pahaks panna. Et vaesele tegelasele võimalikult vähe haiget teha, oli vaja ka kanderaami.

Protseduurid ja ülevaatus said alata alles pärast seda kui valuvaigisti mõjuma hakkas. Paraku tuli koer siiski narkoosiunne suigutada, sest valuvaigistite effekt polnud nii piisav, et teda oleks saanud röntgenlaual pöörata ja keerata. Esialgne kahtlus oli karm – heal juhul on ainult üks tagumine käpaluu puru, halvemal juhul aga kogu vaagen pilbasteks.

Sel koeral siiski vedas ja tundub, et kõik luud-kondid jäid tal terveks. Ometigi ta jalgu alla ei võta ja mingi koht teeb totaalset valu. Küll see põhjus täna välja selgitatakse kui ta “kompuutrist” läbi käib ja ilmselt kella üheteistkümneks oleme juba palju targemad. 

Loomapäästegrupp saab selle arve maksmisega hakkama ja eraldi annetuskampaaniat me välja ei kuuluta. Seda muidugi juhul kui halbu “üllatusi” ei tule. Head inimesed võivad aga meie püha üritust alati toetada ka ilma suurema meediakärata, sest mõni suleline või karvane jääb iga Jumala päev auto alla ja oleks eriti suur ime kui täna-homme telefon ei heliseks! Seda irooniat ei tasu pahaks panna, aga millegipärast antakse kõige rohkem vigastatud loomadest teada just reede või laupäeva õhtul ja sel ajal võtab juba ainuüksi kliiniku visiiditasu nägemine põlved värisema ja hinge kinni.

Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318 (LHV)


Loomade-lindude ravi saab toetada ka meie annetustelefonile helistades:

900 23 23 (10.-)

Koerast on näha, et teda on hästi toidetud ja tal on ka korralik nahast kaelarihm. Paraku polnud viimasest sedapuhku tolku ja õhtupimeduses ta kuidagi lahti pääses. Ei midagi erilist ja lemmikud kavaldavad meid alalõpmata üle meeldib see meile või mitte. Kiipi me ei tuvastanud ja sestap proovime sotsiaalmeedia kaudu rändurkoera perekonna üles leida. Nii, et kulla koeraomanikud! Kui sa satute seda lugema, siis andke aga endast teada: help@animalrescue.ee või 53 230 230

"Happy ehk Mimi on valmis päriskoju minema!"

Aeg on sealmaal, et teeks õige "päästetud loomade riiulile" ruumi ja hakkaks vanu patsiente kodudesse jagama, sest nende ravi ja taastusperiood sai lihtsalt läbi.

Alustame tillukesest valgest kassipreilist Mimist, kes mäletatavasti Viimsist alajahtununa leiti.

Sebastian Keinast oli see tore mees, kes ta üles korjas ja ei pidanud paljuks õhtuhämaruses Mustamäele Loomade Kiirabi Kliinikusse viia.

"Tule minu gängi! Meil just tegudeinimesi, mitte vilepuhujaid vaja!", keelitasin Sebastiani.

"Muide, olen seda kaalunud isegi, aga praegu ei saa, sest sõidan hommikul Austraaliasse."

"Kui kauaks?"

"Ma ei tea veel."

24. oktoober 2018

"Loomaarstid tassivad pappi kastide viisi koju!"

"Murelik kodanik" saatis mulle kirja, milles väitis, et Sõle loomakliiniku arstid viivad pärast tööd "pappi" lausa karpides koju.

Ei suutnud seda kuidagi uskuda ja sestap läksin asja uurima. Sidusin väikese kuusekese pea külge ning maskeerusin haljasalal kasvavaks puuks. Kell 18.16 läks kliiniku uks tasakesi lahti ja mittesuitsetav Ketlin tuli nagu muuseas läitmata sigaretti tänavale pahvima.

"Tegudele sõbrad! Keelustame üheskoos jõhkra lastelaulu!"

Kutsun üles kõiki vastutustundlikke lapsevanemaid protesteerima selle vägivallale õhutava kohutava lastelaulu vastu.

Tänapäeva arenenud maailmas on lubamatu, et meie sirguvat põlvkonda hirmutatakse suitsetava kassiga ja ridade vahelt võib hea tahtmise korral välja lugeda, et see kiisu on ilmselt ka üks paras joodik või isegi narkomaan.

Vähe sellest! See jorutav kõuts ähvardab vaeseid lapsukesi füüsilise vägivallaga ja lubab kirjaoskamatuid lausa peksma hakata!!!

23. oktoober 2018

"Ruudi põrkab nagu pall!"

"Kas te suudaksite üles-alla põrkavale pallile lasso ümber heita?"

Mina tänu Ruudile juba suudan, sest nii kui ma jalutusrihma nr.156 (eelmised on ta kõik katki närinud või puruks rebinud) võtan, siis hakkab ta heast meelest üles-alla hüppama nagu segane ning rihma kaela ümber saamine on üks paras jant ja õnnemäng. Ja ta sindrinahk hüppab kõrgele! Karda kogu aeg, et lööb veel pea vastu lage ära.

Sellele eelneb aga räme loomapiinamine!

"Ka Malle paraneb mühinal!"

Heade uudistega jätkan ja ka koer Malle paraneb täie hooga. Mäletatavasti elas ka tema koos oma semu Kallega peremehe üle ja jäi mulle ühe Harjumaa taluõue tagumises nurgas üsna kasimata aedikus silma.

Pererahvas loovutas koerad mulle ja asusin neile kodusid otsima. Kalle kolib Kakumäele, aga Mallele veel seda päriskodu ei otsigi, sest haavad tahavad paranemist. Tal nimelt oli piimanäärmekasvaja, mis sai eelmise nädala lõpus ää lõigatud.

"Võtke see tobe vest mul seljast ära! Ma ise ravin ennast palju paremini!", nõuab ta aina häälekamalt. "Loomaarstid üritagu ise taolise hilbuga ringi käia! Sadistid!"

22. oktoober 2018

"Baleriin Taadu-Aadu"

Aadu üllatab vanuigi ja ta on hakanud eriti just hommikuti pissides jalga nii kõrgele tõstma, et see annab silmad ette isegi ülipaindlikele baleriinidele.

Tahab muljet avaldada või teeb hommikuvõimlemist? Või käib nimme närvidele, sest ma ei paindu enam üldse!

20. oktoober 2018

"Lucilla sai kodusele ravile. Rõõmustamise asemel tõusis kisa taevani!"

Lucilla nimeline koer leiti vigastatuna keset teed 12.oktoobri õhtul Harjumaal, Jõgisool. Kohalik naine Kristel Sutt oli see inimene, kes tuima näoga mööda ei sõitnud vaid kutsale abi otsis ja seda ta ka sai. 

Õige pea ilmus välja ka härra Ernald Leppik, kes väitis end koeraomanik olevat. Ernaldi põhiprobleem kliinikus oli seotud rahaga või õigemini selle puudumisega ja tahtis vigastatud koera koheselt kaasa võtta. Seda talle loomulikult ei võimaldatud. Loomapäästegrupp pakkus erandkorras abi arve tasumisel, millega kodanik Leppik vastumeelselt nõustus. Härra meel aga esmaspäevaks muutus ja siis ta lubas endale juba sellist käitumist, mis isegi kõike näinud kliiniku personalis hämmingut tekitas. 

19. oktoober 2018

Annan "muretsevatele kodanikele" põhjust muretsemiseks!

Enamuse aja Soomemaal asjatav Maia Martõlo annetas Loomapäästegängile elektrilise soojendusteki. Nii ta mulle ülaeila kirjutaski:

"Tule mulle sadamasse kell 11 maabuvale "vikingile" vastu"

Taolise teki järele oli tegelikult suur vajadus, sest seni me soojendasime alajahtunud loomi-linde enamasti mikrolaine- ja tavalises ahjus, keevas vees ning isegi lõkkel.

18. oktoober 2018

"Juuli tervitab ja järjekordne "auk" on kinni õmmeldud!

"Köki-möki, ma olen tavaliselt palju rohkem katki olnud kui suured elajad murdma on tulnud!", arvas Juuli ise. "See pisike "nõelatorge" polnud mainimist väärt! Ja see side ümber kaela on isegi äge, naiskad on jube vaimustuses! Armid teadagi ju kaunistavad meest ....."

Blogiloole reageeriti ja ühtekokku soovis Julkale kodu pakkuda oma kaheksa inimest. Kõige tõenäolisem kodupakkuja on kadunud emme sõbrants, aga kas nad ka kokku klapivad, hakkab alles selguma.


Ometigi pole vaja kurb olla, kes ilma jäid. Ka pisikesed Kalle ja Malle on vajalikud operatsioonid läbinud ja hakkavad umbes nädalapärast uute kodude poole piiluma. Siis nädalake veel taastumist, niidid välja, vaktsiinid naha vahele ja absoluutselt teistsugune eluke uues kodus võib alata.

"Perenaise üle elanud Juuli otsib kodu!"

"Tere!

tean, et tööd on palju ja muresid tuleb nii uksest kui aknast , aga ehk saaksin natuke teie aega röövida.

Olen üks teie Loomapäästegrupi vabatahtlike nimekirjast. Minul endal on tekkinud nüüd nii suur mure, et ei teagi mida sellega peale hakata.


Arvasin, et ei pea mitte kunagi sellist otsust tegema, et ma peaksin oma pereliikme ära andma, aga kahjuks on lood sealmaal.

16. oktoober 2018

"Suureks saades tahan valneriks saada!"

Päeva nali Riina Pernault:

"Tegelikult on juba nimi "Valner" paljudele nagu miski auaste või nii.

Tean ühte viie aastast tüdrukut, kes tahab suurena valneriks hakata!

Mõtle, kui hakkame oma lapselapsi karjääriredelil upitama stiilis:

"Hakka vabatahtlikuks ja siis võib sinust kunagi Valner saada""

15. oktoober 2018

Lucilla omanik Ernald Leppik: "Ma annan sind oma koera päästmise eest kohtusse!"

Elus tuleb kõik asjad läbi kogeda ja täna sain ebameeldiva kogemuse võrra rikkamaks, milleks ma tõtt-öelda üleüldse valmis polnud. Olen üsna emotsionaalne ja impulsiivne tüüp, aga endast välja suudavad mind viia vähesed. Jõgisool auto alla jäänud koera omanikul Ernald Leppik'ul see täna hommikul igatahes õnnestus.

Nüüd aga kõigest järjekorras. Loomapäästegrupi abiliinile helistas 12. oktoobri õhtul kella seitsme paiku Kristel Sutt, kes teatas auto alla jäänud koerast.

"Pesukaitseväe ülemjuhataja?"

Ametinimetus peab olema vägev! Ilma mõjuva tiitlita hakkama ei saa ja nii on see olnud kogu inimajaloo vältel ning jääb olema ka tulevikus. Milline nimetus küll endale külge pookida?

Juht? Jama! Juhatuse esimees? Veel hullem! Juhatuse liige äkki? Appi! Väk ja see on nüüd küll täielik okse! Kuidas küll end upitada?

Loomapäästegängis on enamus seltskonnast naised. Üks kenam kui teine. Midagi pole parata, aga naised lihtsalt on empaatiavõimelisemad ning tunnevad meestest rohkem kaasa kõikidele hädasolijatele. Sestap tekkis ka üks vägev mõte!

14. oktoober 2018

"Heiki ostis musta voodipesu"

"Naised lähevad paljast mõttest musta voodipesu peale ligumärjaks ja jooksevad tormi! Nii tore, nii tore!", mõtlesin alul. "Ohh sa raks, nüüd ma alles kukun murdma ja tolmlema!"

Nagu isegi teate, siis olen viimased 12 aastat sellise naise otsingul, kel poleks nina. Põhjus lihtne - auto pole enam auto vaid neljarattaline kemmerg, sest vigastatud loomad-linnud eritavad igasugu vedelikke nagu mahlakased. Sestap on nina olemasolu ainult takistuseks ja ajaks asjad keeruliseks!

13. oktoober 2018

"Leitud Koplist! Kelle oma?"

Sõle ja Kopli uulitsa ristmikult leitud ilus ja väga sõbralik lambakoer. kutsa oli näljane ja janune, aga vaatamata sellele ülisõbralik ja väga nunnukas.

Ise otsis inimeste lähedust ja hakkas ühele mehele järgi minema, et ta teda kaasa võtaks. Ilus puhas ja toidetud loom ja ainuke asi, mis tema juures imelikuna näis, oli üleeelmisest sajandist pärit väga kulunud kaelarihm.

Härrasmees viis ta Sõle loomakliinikusse kiibi kontrolli, aga seda teps mitte polnud. Seepärast kutsusime Paljassaare varjupaiga järele ja eksinud rännumees ootab seal oma peremeest.

"Näljutatud tiigerbokser kogub kaalu lausa tundidega!"

Head uudised! Näljutatud tiigerbokser kosub sellise mühinaga, et kõrvaga on kuulda. Lasnamäe haisvast urkast ära viies oli vaese vennikese kaal kõigest 22,2 kilogrammi.

Absoluutselt tundmatu kodaniku väitel, kes hoolitseb absoluutselt võõra looma eest, absoluutselt teadmata kohas, on kaal tõusnud juba 29 kiloni!

"Kosub hästi, on hästi rõõmsameelne ja otsib väga inimese lähedust! Täielik musirull!", ütles mulle absoluutselt tundmatu naine kiivalt nägu varjates. Võib-olla oli tegu ka mehega.

Hurraaa ja katame lauad!

Loomapiinajatest kodanikud Spitsyn ja Kudrjavtseva - näkisige muru ja mõelge millegi ilusa, toreda ja lõbusa nagu näiteks enda matuste peale ....

"Vähemalt ühe kajaka sain siiski loodusesse tagasi lasta!"

Lindude saatus on reeglina karm kui nad peaksid kurja inimese, kassi või autoga kokku juhtuma. Eilne murekiri:

"Tere õhtust Heiki! Täna peale 14.00 tulistati õhupüssist tuvisid. Ümera 12 maja juures. Üks tuvi suri ära otse inimeste silmade ees, teised olid ka leitud juba surnuna. Mida saab teha?"

Polegi midagi teha, sest linnud olid surnud ja tulistajat keegi ei märganud, Kuuldi ainult plaksatusi kui relv tinaplönni teele saatis.

12. oktoober 2018

"Jõgisool autolt paugu saanud koera ja peremehe liigutav taaskohtumine"

"Mehed ei nuta!", oli nõuka-aegne stampmõtlemine.

"Mehed peavad nutma ja mida rohkem nad punaste silmadega ringi jõlguvad ning eriti just avalikult töinavad, seda parem!", näikse olevat tänapäeva Eesti moto.

Reeglina mehed ikkagi oma pisaraid püüavad varjata. Oma vanemate, armastatud naise-lapse, aga ka lemmiklooma abitus seisundis nägemine, laseb pisaratekraani valla ka kõikse kõvematel mehemürakatel meeldib see meile või mitte.

"Jõgisoo rahvas! Kelle koer?"

Täna veerand 8 õhtul anti teada Jõgisool maanteel roomavast koerast. 

Teataja sõnade kohaselt olla ta autolt paugu saanud. 

Toimetasin ta loomade kiirabi kliinikusse. Omanik saab infot kui helistab 53 230 230

11. oktoober 2018

"Täna läksime omadega ikka täitsa rappa!"

Taadu on mu libastumistega juba harjunud, aga Ruudit polnud ma enne kaasa vedanud.

Imelik koht ja imelikud inimesed! Naeratavad ja teretavad ega hakkagi koeri nähes nagu simpansid grimasse tegema.

Mõnega puhusime juttugi. Tulid meelde vanad ajad kui ka ise veel nõmmekas olin. Äge sügisene looduses käik.

"Loomapäästegrupi kampaania klipp nüüd ka ühistranspordis!"

Kampaania algus oli ülivägev, aga nüüd hakkab asi väheke soiku jääma. Sestap tuleb hoogu juurde anda ja ilmarahvale püha üritust ikka meelde tuletada.

Maailmas on kahte sorti inimesi - ühed kuuluvad heade inimeste nimekirja, teised aga südametute lurjuste omasse. Kummasse sina kuulud?

Väheke provokatiivne küsimus,aga ülla eesmärgi nimel võib ju ka natuke vinti üle keerata. Eks ole? Küsiti minult, et palju ma pakun, et helistajaid kokku tuleb?

10. oktoober 2018

"Kas Sina selliseid särke ostaksid?"

Loomapäästegäng hindab väga kõrgelt oma toetajaid, kes on hingelt ju täitsa samasugused nagu me isegi. Enamus annetajaid pole ka vingujad ning tunnevad tillukese kaasa aitamise üle vaid head meelt.

Ometigi kasvavad arved üle pea ja iga looma kliinikusse viimine tähendab väikest riski kas arve saab ikka makstud või mitte?

9. oktoober 2018

"Peremehe kaotanud Kalle ja Malle otsivad uut kodu!"

Eelmises loos  rääkisin koer Muskast, kes võttis ühel heal päeval kätte ja läks maailma uudistama. Kõige hullemast päästis teda Elly Eilart, kes ei pidanud paljuks kinni pidada ning koerake maanteelt üles noppida. Nii ta meie kätte sattuski ja mõistagi oli perenaine rõõmus, et oma lemmiku ühes tükis kätte sai.

“Mul pole aeda ümber, aga ta ei lähe hoovist ära. Ei tea, mis talle nüüd pähe kargas?”, laiutas perenaine käsi.

“Ta elab sulle ikka toas?”

“Ei ela, sest ta arvates on kuuris parem.”

“Mu juures oli küll voodis ja tundis end väga koduselt. Väikest koera on õues ikka õite narr aastaringselt elamas näha!”

"Tilluke koerake jäi maanteel autode vahel ellu ja jõudis koju tagasi! Aitäh Elly Eilart!"

Hädalisi sulelisi ja karvaseid tuleb kogu aeg nii palju peale, et vanad lood ununevad sootuks. 

Täna lahendan vähemalt ühe kalavõla ära ja mul on hea meel teatada, et Loomapäästegängi hoole alla sattunud tilluke Muska on õnnelikult oma perenaise juures tagasi.

Tilluke koerake kakerdas Harjumaal, Kirdalu külas otse keset sõiduteed ja on suur ime, et 90 km/h sõitvad autojuhid taolist "musta täppi" üldse tähele panid ning temast üle ei sõitnud. Sattus sinnakanti ka nooruke Elly Eilart, kes lihtsalt ei saanud koerakest saatuse hoolde jätta.

8. oktoober 2018

"Uljana Kudrjavtseva mürab ja jätkab vanas vaimus!"

"Прости нас Дэни,не уберегли тебя от "защитников"

R.I.P. ehk maakeeli vabanda Dani, et ei suutnud sind "kaitsjate" eest hoida! R.I.P"

"Ohh Issakene küll, mis siis juhtus?", on heasüdmalikud inimesed postituse all mures.

"Ohh, pikk lugu! Võeti ära 2 bokserit ja 1 šnautser. Ilmselt taheti Soome maha müüa, aga šnautser hüppas laevalt merre ja uppus ...."

Loomapiinaja Vladimir Spitsyn: „Koerad saavad paki kohupiima kolme peale iga päev! Nad pole näljased!“

„Kohutav vaadata kuidas koerad selle kohupiimapaki koos kilega nahka pistsid. Nad on söönud ka plastikpakendeid ja isegi ust järasid suure nälja tõttu. 

Peremehele teeb see vaid nalja ja ta kiitleb, et koertel on rauast magu. Ma käin seal vahest koristamas, sest mees ise on totaalne räpakott. Seetõttu tean.

Nüüd on üks koer suremas, ilmselt soolestik on umbes ja Vladimir lubas ta õhtul ise ära tappa, sest raviraha pole! 


Te peate koheselt reageerima, ta on nõus selle kõige haigema koera ära andma!“, anus kahele bokserile ja šnautserile abi otsinud naine. „Lisaks saan ma tunnistada kuidas ta oma koeri peksis! See toimus minu silme all!“ 

7. oktoober 2018

"Kas sa oma beebilt ikka luba küsisid?"

"Kas sa oma kahe kuuselt titalt küsisid luba enne kui foto temast postitasid?", on nõuka-aegne komsomolisekretär ja lastekaitseaktivist Kaire (nimi muudetud, õige nimi autorile teada) kodanik Marju (nimi muudetud, õige nimi autorile teada) peale pahane. "Loll ja paha ema oled! Pisi-Leenu (nimi muudetud, õige nimi autorile teada) kindlasti seda ei soovinud! Sinusuguse nö emmega peaks lastekaitse tegelema!"

Üheksa lapse ema ja seitsmeteist lapselapse vanaema Kaire mure on igati arusaadav. Ometigi ma laiendaksin seda teemat lapseõiguste aspektist lähtuvalt veelgi kaugemale.


6. oktoober 2018

"Sukeldume hea tujuga nädalavahetusse - Reks nuriseb!"

Sain Assaku Reksilt hetk tagasi kirja:

"Heiks, ei taha sulle just pinda käia, aga mul on mõningad pretensioonid hoiukodule:


1. Sülti antakse liiga vähe.
2. Silitatakse AINULT 6 tundi päevas.
3. Jalutuskäigud võiksid olla pikemad.
4. Taevast alla sadava vedeliku hulka peaks vähendama
5. Süldikauss on metallist ehk minu tundlikule maitsemeelele vastuvõetamatu. Sooviks Hiina portselanist kausikesi.
6. Aja need asjad korda, siis hoian sinu jamade kohal pealt suu kinni."

5. oktoober 2018

"MUST"

"MIKS MUST?"

"Sellepärast, et must on ilus ja must on puhas!

Sellepärast, et oleme tihti mustas masenduses kui taas mõni hoolealune ära sureb.

Sellepärast must, et meie töö on must ja puhaste riietega dandyd seda juba tegema ei hakka.

Sellepärast, et meile meeldivad mustad värvi kassid ja inimesed ka. Paljudele ei meeldi.

Sellepärast, et südametunnistus on teinekord natuke must, aga mida sa ikka hädaga teed kui ausalt siin riigis loomi aidata vahest ei saagi. 

Mõistagi tuleb teinekord "mustalt" teha ka musta tööd, et ots otsaga kokku tulla. Vaeste inimeste paratamatus. Ei muud.

Sellepärast must, et oleme nii mõnegi riigiametniku jaoks "mustas nimekirjas" oma aususe, kriitikameele ja otsekohesuse pärast.

3. oktoober 2018

„Loomapäästegrupp loeb loomasõbrad üle ja kogub ravifondi annetusi“

Aeg on sealmaal, et Loomapäästegrupp tuleb välja oma esimese kampaaniaga. Midagi pole teha, sest häda ajab härja kaevu ehk vigastatud elukate raviarved kasvavad väga üle pea. Eile ja täna olid kehvad päevad - 3 surnud looma - koer, kass ja jänes. Kaks viimast autolt paugu saanud.

Vastik on see loomapäästja hobi ikka teinekord küll. Aga nüüd siis meie homne pressiteade. Selle blogi lugejad saavad seda mõistagi juba täna kaeda. Helistage ja annetage, summa pole ju suur ning meie jookseme oma võimete piiril ning toimetame abivajavad sulelised ja karvased doktori manu. Mina tänan!

"Olge ikka hoolivad!"

Sõidan täna ühte firmasse, et Loomapäästegängi uutele plakatitele ja visiitkaartidele viimane lihv anda. Sama firma töötaja Helen seisab otse tänava ääres sünge näoga ja näpib telefoni. Peatun ja lasen akna alla:

"Neiu! Palju te tunni eest küsite?"

Vaatab mulle ehmatanud näoga otsa ja siis pahvatab laginal naerma. Näete kui vähe on õnneks vaja! Olge ka teie viisakad ja tähelepanelikud kaaskodanike vastu selles pimedas sügises!

"Hüvasti Jack! Õnneks said vähemalt sitast peremehest ja valust lahti"


Pöörduti minu poole seoses ühe Tartumaa rottweileriga, kes ülikiirelt abi vajas.

"Anna laenu, loom piinleb. Ei ole minu koer, aga ei saa seda rohkem kõrvalt vaadata. Raha pole!", palus nooremapoolne naisterahvas.

"Ei anna laenu. Küsi seltsilt või liidult - nad suured, vägevad ja kaua tegutsenud. Meie asi on vähemalt liiklusõnnetuse ohvritele kiire abi tagada. Lisaks nii mõnedki arvasid heaks võlga tagasi mitte maksta ja Loomapäästegrupp ei hakka taolise jamaga tegelema."


"Ära jama! Koera seisund on jube ja ise sa lubasid leheloos, et ka kodus piinlevatele väga haigetele loomadele tagate kiire abi! Tal jookseb silmist mäda juba ojadena!"

"Sulaselge tõsijutt ja meest sõnast, härga sarvest! Hakkame siis tegutsema ja ajame täna selle asja kohe korda!"

Rubriik: "Palju toredaid inimesi." Vol 10000

"See koerakuut on küll niru ja kas kutsa peab ikka kogu aeg vee sees olema. Tõstame kuudilogu ringi!"

"Ei hakka mina võõrale koerale kuuti ehitama!"

"Kelle koer see siis on?"

"Varjupaiga koer"

"Te olete siis hoiukodu?"

"Aaaauuuu Võrumaa mustlane! Kas võõrad peavadki su obest söötma jääma?"

Mida teie teeksite kui keegi sulle külla tuleb ja oma lemmiku teile "korraks" hoiule jätab? Koera ja kassiga saaksite vast mingi aeg kuidagi hakkama. Hobusevolask tekitaks aga juba parajat peavalu! Selles pole kahtlustki!

Harjumaa naine on hädas nagu mustlane mädas ja see võrdlus on igati kohane, sest tema majapidamine ühe suksu võrra aasta tagasi just tänu ühele Võrumaa mustlasele suurenes.

2. oktoober 2018

"Miks su kingad kapi otsas on?"

 "Miks su kingad kapi otsas on?", päris sõbranna, kes möödaminnes mu madalasse häärberisse korraks sisse põikas.

"Kuidas sa siis ei tea, et see on sisekujunduselement iga trenditeadliku inimese hubases kodus. Välismaal on kõigil nii!"


"Päh-päh! Ruudi on paha koer!"

1. oktoober 2018

"Messengeri vestlus"

Neiukene noorukene messengeris

"Sul kõvasti saavutusi! Tahtsin Reksu puhul kätt suruda, võtan mütsi ja püksid maha  Ma pole eriline kommentaariumis postitaja. Tahtsin isiklikult tänada."

Mina: "Hoia püksikud maas! Üritan kiiresti sinuni jõuda"

Temake: "Oh, armas Taadu, õues sügis juba ja ilmad kehvad...ei saa ilma püksata "

SOS! OMG! HELP! FCUK!

Kes saaks mind ruttu Ida-Virumaale viia?
Enda auto puru! Kiire-kiire!

"Naised ajavad ikka asjad väga keeruliseks!"

Hea tuju ja sõnumitega uude nädalasse ning täna saan ma pakkuda nii toredaid uudiseid kui ka ühe kodukootud naljakese, mis millegipärast eile Facebookist ära kadus. See villase viskamine tekitas ka üksjagu segadust nagu Lenka eile õhtul ütles:

"Jeerum, kus korraga hakkas telefon helisema ja kõik pärisid kas ma magan sinuga? Hiljuti suri mul isa ja keegi ei tundunud huvi kuidas ma leinaga hakkama saan, aga nüüd siis sinu nalja peale selline möll!?"

"Assaku Reksu räpp"

“Jou-jou kutid
beibed-mutid ka
tahan teile väga
üht juttu rääkida

ma pole enam haiglas
mind pole enam siin
otsa said need süstid
ja otsa sai see piin

"Sent surmale võlgu olnud kiisu saab täna juba haiglast välja!"

Tõmbame selle nädala siis heade uudistega käima ning eile Viimsis teepervelt üles korjatud kassipoeg ei kavatsenudki alla anda ning elas öö üle. Eks talle oldi ka kõvasti abiks ja ilma inimese sekkumiseta kõlaks praegast kassikirkokellad.

Vaeseke oli sent surmale võlgu ja mina küll ei julgenud üle viiekümne prossa talle elulootust ennustada. Salamahti lootsin mõistagi imele küll ja jumalad olid taas meie poolt! Jeeee!

Loomade Kiirabi Kliiniku arstid mässasid nagu oskasid ja esmane ülesanne oli kehatemperatuur üles saada - see oli kliinikusse saabudes vaevalised 21 kraadi kui mälu nüüd alt ei vea ja see õnnestus. Hommikul vaatas mulle puurist vastu juba hoopis teistsuguse pilguga kiisulaps: