21. veebruar 2019

"Päästetud koer osutus hundiks!"

Koer? Täpselt nii, aga metsakutsu kui väga täpne olla.

Imeline lugu juhtus Sindi linna paisu juures ja ehitusmehed pidasid vees hulpinud tegelast koeraks. Tegid aga jalad märjaks ja tassisid õnnetu hinge veest välja ning soojendasid nagu oskasid. Alajahtunud hunt ei hakanud ka vastu.

"Kuidas hundul on?", pärisin kliinikust.

"Juba hästi, Keskkonnaamet tuleb kohe järele."

"Ai kurat! Ega nad tapma kuku? Ma lendan kasvõi kopteriga kohale kriimsilma kaitsma!"

20. veebruar 2019

"Valimislubadus 3 - Igale pensionärile 1000 eurot kuus kätte!"

"Kuidas ma rahastan?"

"Loll küsimus! Loomulikult tuleb eaka inimese maks 700 eurot kuus!"


Iga haritud ja lojaalne kodanik saab aru, et olulist lisaväärtust mittetootvad penskarid on riigi tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile suureks koormaks. Sestap tuleb nad maksustada.

Lisaks legaliseerin eutanaasia. Esimesed 10 000 selle mõistliku ja vastutustundliku lahenduse valinud vanuri pärijad saavad karupoja kujulise sinimustvalge vahva helkuri!

Vali mind, vali mind, mul on karvane rind!

"Kohtumine valijaga"

Kop-kop-kop! Avan ukse ja seal seisab Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid:

"Tere, tahtsin teile anda valimismaterjali ,,,,"

"Oot-oot, ära mulle anna midagi. Kandideerin ka ja purustan su täielikult!"
, katkestan teda ebaviisakalt.

"Ohoo! Kus nimekirjas?"

"Mina ajan ikka oma loomaasja. Juba 12 aastat."

"Huvitav, pole kuulnudki. Kas karusloomad?"

"Need ka, aga on tähtsamaidki asju loomakaitse valdkonnas."

"Kuidas korvad memme vaeva?"

"Kuidas tasud memme vaeva? Kuidas korvad taadi kulutused ja närvid?"

"Tänulikkuse kehastus" Ruudi arvab, et nii peab seda tegema nagu fotodelt näha! Joppen puhh! Nädalas läheb tekk, voodipesu saab uus olla vaid päeva. No mitte üle kahe.

Ise nii õnnelik-õnnelik! Kui röögatan, et teen mütsiks, siis tõmbab maadligi ......, et siis kolme minuti pärast taas süüdimatu ja õnnelikuna tulla!

19. veebruar 2019

"Loomasõber Ande Arula koer tapeti!"

Läks aega, mis läks, aga politsei jõudis siiski Ande Baikov'ii juurde. Palju sest tolku, on muidugi omaette küsimus? Mis siis juhtus? Pakun välja võimalikud variandid, millega "eksperdid" välja tulevad:

*Tegu oli salakütiga
*Kui tegu oli jahimehega, siis koer kindlasti ründas
*Aeti taas hundiga segi
*Ande ise tegi kõike!
*Koer leidis kuuli, hakkas seda närima ja see plahvatas


Elame-näeme! Veider loogika - mingid püssidega mölakad kehtestavad metsas omi seadusi ja tegelevad koerte suhtes omakohtuga ning kõik ongi õige või?


Mnjah, sama loogika kohaselt peaks Koljale ja Vanjale hellama, nad said just vanglast välja ja igatsevad "koju" tagasi. Las müravad natuke. Kaua sa ikka kannatad parastajate naeru ja tapetud koerte omanike pisaraid?

Kurb Ande jagas oma muret eile õhtul Facebookis:

Ruudi: "Pediküür on hulleim asi ilma peal!"

Veri. Higi. Pisarad. Toores jõud...

"Ei ole hullemat asja ilma peal kui pediküür",arvab Ruudi.

"Valikut siis pole Ruudikene, võtame käpad ükshaaval maha, lõikame küüned ära ja siis kruvime jalad tagasi!"


"Ma parem kannatan selle tangidega tädikese ära!"

18. veebruar 2019

"Ülikiire päev"

"Miks sa telefonile ei vastanud?"

"Kogu aeg oli tegemist! Lausa õhtuni välja"

"Polnud siis aega, et tagasi helistada?"

"Väga polnud. Täielik non-stop."

"Mida tegid siis?"

"Kuu autojuht"

Ilus. Särav. Kindlasti väga kallis.Võtmed on ees. Sõidan natuke ja tunnen end kasvõi lühikest aega härrana. Kiman aga ringi kui korraga märkan politsei diskotulesid tagant vilkumas. Peatun. Pagan küll! Alati on mingi jama kui ma lubadeta purjus peaga ärandatud autoga sõidan!

"Tere, ma olen inspektor Kukeke."

"Tere-tere, kas soovite lube ja tehnilist passi? Või on vaja puhuda?"

"Enneolematu julmus! Naine unustati ööseks autosse!"

"Jäi Kats sinu juurde või?", pärib hommikul Lehtveeri mees telefonis.

"Ei jäänud! Kurat, mina küll tähele ei pannud!"

"Kus ta olla võib?"

"Kes neid tänapäeva naisi enam teab? Käivad millal, kus ja kellega juhtuvad!"

"Sedant küll!"

"Lähme otsime üles!", sekkus vestlusesse jäljekoer Aadu. "Ma ei näe küll hästi, aga haistmine on korras!"

17. veebruar 2019

"Hea uudis! Tuti kolib Märjamaale!"


Tänane päev tõotab kaasa tuua hunnikus pisaraid, aga ka rõõmu.

"Tere Anne, leidsime Tutile kodu Märjamaal. Läheb ühele prouale seltsiks. Oma maja, aed ja puha. 


Hea naine väga ootab teda ja läks juba koerale paremat ninaesist ostma"

"Oi, ma ei jõua sind ära kiita! Mu süda on valust lõhkemas",
hakkab Anne nutma.

"Ära hakka oma kiidulauluga pihta, muidu teen Tutist käpikud!"

"Ei saa tee!", hakkab Anne sedapuhku juba naerma.

"Pääsküla rahvas! Kelle kiisu jäi auto alla?"

Eile õhtul saatus natuke nöökis ja seda lugu võiks alustada sõnadega, et kui Heiki Pääskülast Koplisse jõudis, siis telefon helises ning anti teada ühest õnnetust Pääsküla hingest:

„Tere, Pääsküla poe lähistel raudtee ääres on üks vigastatud kass. Me koeraga jalutasime ja leidsime. Pimedas hästi ei näinud, aga tal on tagumise jalaga midagi. Kas te oskate öelda, kes taoliste loomadega Tallinnas tegeleb?“

14. veebruar 2019

"Kurb-kurb lugu! 11 aastane Tuti peab oma 79 aastasest perenaisest loobuma ja otsib uut kodu!"

 "Valner aita! Ma palun sind põlvili maas! Leia Tutile uus kodu!" anub lakkamatult nuttev Rakke vanaproua Anne Koppel

"Ära sellist juttu nüüd küll aja. Ma pole paavst ega Jeesus, et anuma peab! Mis sul siis juhtus?“

„Mind pandi haiglasse ja enam ma siit välja ei tule. Mu jalad ei kanna enam ja ma ei suuda Tuti eest hoolitseda. Ta on väga arglik ja hellik, kasvanud ja elanud suure armastuse sees ...“

"Allpool jõge!

Teinekord jääb mõni lugu kummitama. Suvel kuulasin Jaan Elgula saadet ja seal oli sigaäge country laul. Teadmiseks, et ma kuulan seda stiili küll ja meeldib väga. Otsisin ja otsisin, aga sinnapaika see jäi.

Täna tuli korraga meelde ja hakkasin taas veebi kammima. Tõmbasin kogu lääne "shanty" paremiku ette ja korraga hakkas nagu looma:

"Oh my Lord take this soul,
lay me at the bottom of the river.
The Devil has come to carry me home,
lay me at the bottom... the bottom of the river."

"Sõbrapäeva lugu meie neljajalgsetest sõpradest kiisudest ja kutsudest"

Vastik video lõunanaabri juures asuvast loomade varjupaigast levib netis ja ajab inimesi marru. Ridamisi prügikaste, hukatud koerakorjused välja turritamas. Ilmselt on seal ledemetes kassegi. Veidike parem kui Ukarainas, mil kampaania korras hulkuvaid koeri lausa tänavail hukati ja põletati.

Meil on jupp maad parem seis, aga hukkamata ei pääse siingi. Õnneks pole meil prügikaste ja korjused peidetakse külmikutesse, kuhu kõrvalised isikud ei pääse. Meie prügikastidest võime leida tibusid, aga nende saatus ei huvita täna veel kedagi ....

Kes on süüdi? Loomasõbrad vibutavad rusikat varjupaiga poole. Kuskohast aga need üleliigsed lemmikloomad kõik tulevad? Sajavad taevast või? Ohh ei vaid ühiskond ise toodab. Loll ja hoolimatu ühiskond toodab neid lakkamatult juurde.

"Hurraa päästame nad ära!", karjuvad veebihüsteerikud.

"Ära lõuga idikas vaid tule võta ja vii siis oma koju, mitte ära sokuta muret võõrale hoovile!"

"Kopli"

Väljas on nii pime, pihta pandi kuu,
äkki keegi röögib: "Ja tebja ubju!",
hirmuga poen kappi, meelest läind muu,
leian vanamoori kleidi, sellel annan suud ...


Koplis on ikka jube elada küll! Rahulikku und!

12. veebruar 2019

"Ülisõbralik Silver Ükssilm paraneb ja tervitab kõiki häid inimesi ja toetajaid!"

"Arstid on rumalad", teavad targad inimesed rääkida ja selle tõestuseks on Kakumäelt leitud väga raskes seisus kiisu lugu, kellel silma opereerimise asemel hoopis munad maha võeti. Päris nii see lugu tegelikult polnud.

„Liigne agarus on ogarus!“, teavad veel targemad inimesed ja selle tõestuseks on Kakumäelt leitud kiisuke, kellelt puhkuselt naasnud ülienergiline arst võttis nii munad, silmad kui kõik teised ümmargused kehaosad maha ning pea eemaldamisest päästis vaid assistentide otsustav sekkumine. Päris nii see lugu tegelikult ka ei olnud. 

"Halbadest sõltuvustest priiks!"

Kellegi või millegi maha jätmine on üks paras peavalu, sest nõuab iseloomu. Mina otsustasin paar aastat tagasi loobuda üsna paljudest sõltuvuses olnud asjadest. Kuidas mul näinud?
  • Kärakas - alul veidi raske, aga laias laastus köki-möki - Jeee!
  • Sõbrants - alul üsna raske, aga laias laastus köki-möki - Jeee!
  • Sigaretid - totaalne põrumine, aga olen end piiranud ja näiteks kimun nüüd vaid kamina ees või ventika all. Asi seegi.

11. veebruar 2019

"Sitt, peremees! Väga sitt peremees!"

"Miks te oma koera tagant ei korista?", lendas üks väge täis Koplis elav vene mammi linnakodanikule selga. "Vaadake ise milline Stromka välja näeb! Just teiesugused hoolimatud inimesed on selles sitaväljas süüdi!"

65-aastane tädike töötas enne väidetavalt kohtus ja on agar sõnavõtja kõikjal, kus midagi talle ette jääb. Bojevaja baba! Tema kriitikaga koeraomanike aadressil võib täielikult nõustuda, aga siin on üks suur "AGA".

10. veebruar 2019

"Ruudiks ristitud Kakumäe kiisu vajab abi!"

Kui Heiki Kakumäele jõudis, oli autolt löögi saanud kiisu juba Loomade Kiirabi Kliiniku arstide hoole all. Olen alati rääkinud, et kõige kiirem abi on see kui vigastatud looma leidnud inime ta ise kliinikusse toimetab. Tuntud loomasõber Pamela Veiber oli kohal kõikse esimesena. Talle saabusid appi Kakumäel elavad naised Merike Jaanus ja Kadri Kulbach

"Otsisime päris kaua aega, sest ta oli peitu pugenud. Leidisme ta Viige ja Kakumäe tee ristis, seal on kivid ette pandud, et masinad ühele väikesele teele sõita ei saaks. Vat seal kivide varjus ta oligi. 

Esimese hooga ehmatasime väga ära, sest ta nägu oli ikka väga hullus seisus. Vaene loom! Ei taha mõeldagi millist piina ta tunda võis?"

"Eesti ei ole hädaohus!"

Tutvusin mõnda aega tagasi ühe hindu perega. Lihtsad inimesed. Pealtnäha üsna vaesed. Ei nad ütle kellegi kohta halvasti. Ei nad virise ega vingu. Vaiksed, tagasihoidlikud, viisakad ja vat, et õnnelikudki. Nii vähemalt tundub ja andku kallid kaasmaalased see viimane jube sõna mulle andeks. Hirmus "värvilised" on nad ka kui koduriideid vaadata. Lausa silmadele hakkab ja naeravad nad ka kuidagi kahtlaselt palju ....

Kogu mu tuttav maailm hakkas mõranema. Appi! Taolisi inimesi pole ju olemas! Issand, äkki on tulnukad, kes saadeti meid uurima ja eestlastega vastikuid katseid tegema?

"Eesti on hädaohus!", oli mu ainuke mõte.

9. veebruar 2019

"Ahnus ja edevus ei saa olla loomapiinamise õigusteseks?"

Karusloomade teemadel hakkas valjemalt sõna võtma Eesti Loomakaitse Selts. Aasta võis siis olla 2008 ja tollal vist teisi taolisi organisatsioone Maarjamaal veel polnudki. 

Vähemalt mina kuulsin loomakaitse seltsist ja sellest, et meil loomakaitsjad on, alles 2007 aastal ning siis ma nendega ka liitusin.

"Libe-libe!"

Maavärinad on jubedad? Vulkaanupursked ja sõjad ka?

Libedal teel Ruudiga jalutamise kõrval on need köki-möki! Uskuge mind.Tänane hommik. Libe-libe! Ruudi va raip tõmbab korraga jõulisemalt. Kukun.

Saan püsti ja kukun uuesti. Küllap hakkas meeldima. Eemalt tuleb härrasmees terjeriga. Targu läksime kohe lume sisse, et jalgealune kindlam oleks.

Mees ja terjer lähenevad. Ruudi kisub kui segane.

8. veebruar 2019

"Kolm haiget kassi vajavad abi! Kiire-kiire! OMG! HELP! SOS!"

Magan täna oma tavapärast päevast titeund ja olen omadega Läänemaa maakodus. Vähemalt oma arust. Talv. Lumi. Krõbedad miinuskraadid.

Tulen Sooniste mõisa poolt kui korraga kuulen haledat mjägumist. Lähen uurima. Õnnetu hing ripub võsas okste küljes. Päris pirakas teine. Siis märkan ka poega. Teda katab härmatis.

6. veebruar 2019

"Minu 12 aastase "avaliku loomakaitsja" karjääri esimene saarmas vajab abi!"


Ei ole ma elu sees taolise elukaga otseselt kokku puutunud. Ei olnud ka Kiirabi Kliiniku rahvas, kelles metsasukas suurt elevust tekitas.

"Aitab imetlemisest ja hakkame tööle! Temperatuur vaja üles saada ja kiirelt!", jagasid arstid omavahel käske."Andke talle hapnikku!"
Loomaarstid hakkasid abitu metsaelaniku ümber toimetama ja rahulik atmosfäär meenutas varsti sumisevat mesilastaru. Lugu hakkas aga pihta nagu ikka - tähelepanelikust kodanikust ja telefonikõnest:

"Tere, kas te metsloomi ka aitate?“


"Auto alla jäänud kiisuke vajab heade inimeste abi!"

Meie eilne patsient on stabiilne, aga olulisi paranemise tundemärke veel ei ilmuta. Käisin teda hommikul vaatamas.

"Ega sa ei tulnud teda magama panema?", olid Kiirabi Kliiniku arstid ehmunud.

"Olete te ka narrid! Millal ma enne olen nõudnud mõne looma magama panemist, kellele te elulootust ja paranemist ennustate? Andke aga taga!"

Lood loomadest on tegelikult paljuski lood inimestest endist ja sellest, kes me hingesopis oleme. Eilsed asjaosalised on head inimesed ja tunnustust väärt. Ei hakka teid härdaks kurva looga tegema ja põrutan kogu lugulaulu ilma emotsioonideta nagu selle kiisu päästmist korraldanud Katrin Lehtveer mulle edastas:

„Tere, ma ajasin just kassi alla, aga ta hingab veel! Mis ma nüüd teen?“

5. veebruar 2019

"Seakisa Raasiku koeratapu ümber!"

Taaskord läks veebis suuremaks andmiseks ja tüli hakkas pihta hädakõnest, mis taaskord oli jutu järgi nii hull kui veel olla saab:

"Kõik kohad on verd täis! Suur koer ründas ja näris kõri läbi! Nüüd ta lebab seal ja peremehel on ükskõik. See tõbras vaatab mõnuledes pealt kuidas loom piinleb!", teatajaks purupurjus naine: "Kui te kohe ei tule, siis ma lähen ja tapan ta ise ära! Mind ei huvita!"

"Rahunege maha ja ärge tehke võõral territooriumil mingi vägivaldset omaloomingut! Omanikuga on räägitud ja täna tuleb loomaarst! Te olete väga purjus ka praegu."

"Olen jah, ma jõin pudeli viina ära, aga sitta see loomaarst tuleb!"

"Aga minge vaadake ja helistage mulle uuesti. Kui miskit ei toimu, siis tulen kohale."

4. veebruar 2019

"2019 - loomade eluõigust tunnistame või kohtleme neid jätkuvalt kividena edasi?"

Ei hakka ennast ei tea mitmetuhandes kordama, sest jutt on ikka sama, mis alati. Arvamuslugu aastast 2012 on endiselt aktuaalne ja sittagi pole eriti muutunud. Lugege ja mõelge ikka kaasa.

Eestlasel on pikk meel, õu-jeee! Küllap räägin samal teemal veel ka 2035. aastal. 
Sa raip! Siis on juba 70 kukil. See pole mingi "pikk meel" vaid ikka totaalselt aeglased "pidurid" valima me endi eest otsustama ja Eesti elukest edendama ....

3. veebruar 2019

"Kahekõne pardiga"

„Ma keeldun talvel õue minemast!“, prääksatab Katrin Lehtveeri mullivannis viimased päevad elutsenud proua Saima. „Ainult proovi, ma helistan kohe loomakaitsesse!“

„Halloo part! Kas sa oled juba nii terve, et ülbitsed?“, ajas Kats silmad punni.

„Kumb meist õigupoolest part on? Sina ise kandideerid valimistel, aga Toompeale minna ei taha vaid kogud kõigest hääli! Part-part-part!

Inimesed, ärge valige PARTI! Ma olen teid hoiatanud! See naine on petis! See naine on part, mitte, et kõik pardid nüüd petised oleks!“

„No nüüd aitab!", haaras tige Kats pardi kaenlasse ja hakkas õue viima. „Ravi on lõppenud ja nüüd läheme oja äärde!“



1. veebruar 2019

"Kaua tehtud kaunikesed - Loomapäästegäng rivistas kiirabi kaubikud üles!"

Aega läks, aga asja sai ning nüüd on küll armaada lahinguvalmis. No peaaegu valmis, sest töötuled tahavad veel paigutamist. Eks ikka selleks, et loomapäästjal oleks roolis olles ka kraavist ülevaade ja ta seal lamavat hädalist looma näeks.

Paar tehnikavidinat lisame veel juurde, aga masinad on sigahoolsalt üle käidud ning loodetavasti peavad ka tambile vastu. Kahjuks väljastpoolt rahvast me veel "tööle" ei võta, sest ka gängi sees läks nii suureks rabelemiseks, et kaubikuid jäi puudugi. Pole hullu, liisime juurde!

"Kolga fantoomkoer tahab koju tagasi. Kelle oma?"

Harjumaal, Kolgal tekitas juba mõnda aega paanikat üks näljane koerake, kes lastega suur sõber oli, aga täiskasvanute eest kohe minekut tegi. Kohalik rahvas arvas, et tegu on hüljatud koeraga. Nii mõnigi olla näinud juba autotki, millest ta välja visatud....

Ise arvan, et tegu on täiesti tavalise "saluudipõgenikuga", kes uusaastaööl varvast suure hirmuga viskas ja kelle taoliseid Maarjamaa metsades praegu veel üksjagu redutada võib. Taolist tüüpi koer võib hirmuga joosta ööd ja päevad ning sestap pakun täitsa huupi, et ta kodu võib olla 30-40 kilomeetri raadiuses seal Kuusalu kandis. Silmnähtavalt alatoitunud koer näitas end nii siin kui seal, aga kätte end ei andnud. Väga arg oli.

"Kindlasti väärkoheldud ja kõvasti peksa saanud", arvasid koeratargad.