"Nutunäod pähe pidalitõbised, muidu ......."

Nii mõnigi on pahane, et eestlane on praegusel aal liiga lõbus. Isegi väljamaalt kurjustatakse, et me ei saavat veel üldse sotti sellest, mis toimub.  Nonii leeprahaiged ja nüüd teeme sellele palaganile lõpu! 

• Kardinad ette, muidu ....
• Tulesid põlema ei pane! Ainult küünlad, muidu .....
• Telekat ei vaata! Passige albumeid, muidu .......
• Arvutist kuulake aint kiriklikku ja leinamussi, muidu .....
• Tänaval ei naerata ja räägite tasasel häälel, muidu ....
• Nutused näod pähe ja viimset homset kuulutama, muidu ......

"Kas õnnestub? Erakorraline kiisukese päästeopp keset soid ja metsi!"

Saate praegu kaasa elada vat, et reaalajas ühe armsa kiisukese päästmisoperatsioonile kuskil pärapõrgus. Vabandan taolise väljenduse pärast, aga nii ta on. Ilmselt selleks ajaks kui selle kirjatükiga ühele poole saan, saabub ka vastus, mis kas rõõmustab või kurvastab.

Lugu hakkas pihta kell 20.48, mil silmasin saabunud kirja. Vedas, ma arvutit ja messengeri eriti, õhtuti lausa tahtlikult väldin:

"Tere Heiki. Ei tea kuhu pöörduda? Mu kass on kriitilises seisus. Lausverejooks käpast, purskab kohe. Panin sideme peale, aga see imbus pea kohe verest läbi. Helistasin väikeloomakliinikusse, aga see hinnakiri, mis sealt öeldi, oli üle mõistuse.

Olen ka töötu hetkel tänu sellele, mis Eestis toimub. Aga mu väike kallis Garlfield võib ööga ju verest tühjaks joosta! Paluks abi. Peres kasvab veel 8 last, kes nutavad, et kiisu sureb."

"Katame lauad! Gavercat nr.19 ehk BIBI kolis Tartusse päriskoju! Hurraa!"

 Aega võtab , aga asja saab ning eile naeratas päike lõpuks ka Bibile, kes pikisilmi uut kodu ootas. Mida ma pläran! Ei oodanud ta ühti, sest Kristiina juures on elu kut lill, aga nüüd saab ta vähemalt privaatsust ja hellustele ainuõigust kogeda. See on talle uudne kogemus.

Võibolla oleks plats Gaveri kassidest juba ammu puhas, aga me natuke ikka valime ka. Eks ikka selleks, et kiisu enam kunagi halba elu kogema ei peaks. Kristiina Pärgma, kes Bibi eest hoolitses, on tema uue perega väga rahul:

"Kas koolidirektor tõesti tapab julmalt kasse?"

Ida-Viru kassiingel Merle Laur saatis mulle kodanik J.R murekirja, milles väidetakse, et Kiviõli Vene kooli direktor, kes on ka korteriühistu esimees, tapab kasse sulgedes nad keldrisse.

Kasside hävitamispaik asuvat Kiviõli linnas, aadressil Soo 18 asuvas majas ja naine leidis enda trepikoja keldrist mitmeid nälga surnud loomakesi. Jutu tõestuseks saatis ta ka fotod.

"Mida teha? Kes aitaks?", hüüab loomasõber appi.

"Vaikelu kuldnoka ja metskitsega"

Ja seal okste vahel ta seisab. Karvastik imeheaks komuflaažiks, mis metsaasuka loodusega ühte sulatab. Vaevalt te fotolt üles leiate. Endalgi väga raske, kuigi tean, kus ta seisis.

Loom on hirmul. Loom on lõksus. Ühelpool loomaia rauast tara, millest läbi ei pääse. Teisalt tulevad mehed hirmsa saemüraga. Lõikavad võsa. Kits ei tea sellest miskit ja arvab, et teda jahitakse. Seisab hiirvaikselt ja loodab, et ei märgata.

"Ärge toppige hülgepoegadele luttidega piima!"

Kullakesed-kallikesed! Ärge toppige hülgepoegadele oma lutipudeleid! Ma väga palun!

Saan aru, et eesmärk on üllas, aga hülgepojad ei taha seda piima. Nii suured ei võta käest, närivad vaid puruks. Lehmapiim on lisaks ka selline lahja lake, et hülgeemme kaebab teid kohtusse.

Eile tekitas üks hülgepoja Laulasmaal elevust. Teine Pärnu kandis. Oli teine oma kaks kilomeetrit mööda jõge ülespoole ujunud. Seega merest üsna kaugel. Loomapäästegäng oli kohal. Keskkonnainspektsioon ka.

Rubriik "Palju toredaid inimesi" aina täieneb uute kangelastega!

Lugege ja mõelge kaasa!

Emme ja koeraomanik hakkab haukuvaid koeri killima kui neid tuppa kinni ei panda. Segavad noh! Tuleb meelde veel üks noor emme, kes palus minul kui loomakaitsjal (?!) korraldada erakorraline kitsejaht Peetri kandis, sest üle tee jooksvad kitsed kujutavad ohtu tema lapse elule ja tervisele.

Mnjah, naine, kes enam rase pole, palub hakata tiineid kitseemmesid tapma? Tore-tore ja empaatia missugune! Ise sai vaevast just lahti ja kohe kukub teisi rasedaid nottima!

Täna Strokmal ka üks titt röökis ja pritsis ilma maskita pisikuid kilomeetri kaugusele. Raudselt koroonas, sest terve laps nii ei nutaks. Äkki vanemad peksavad ja laps palus omas keeles, et me hoopis ta nende jubedate inimeste käest ära päästaksime? Ka see on võimalik.

Õnneks olid vanamooril tampoonid kaasas ja laenas mulle. Pistsin kõrvadesse. Ja sealt ma siis selline ilus tulin - mask ees, kummikindad käes, tampoonid kõrvas .....

"Männiku rahvas! Kelle koer jäi auto alla?"

TÄIENDUS! OMANIK LEITUD JA KOERAKE ÜLE ANTUD!
Männiku tee 82 lähistel jäi loetud minutid tagasi auto alla tilluke armas koer. Kuigi olime kohal imekiirelt, siis kahjuks jäi ka sellest väheks ning kutsat enam aidata polnud võimalik.

Kindlasti on tegu koeraga, kel kodu olemas. Omanik! Võta ühendust 1414 ja mata oma sõber väärikalt maha!

KIISU EI PIDANUD KAHJUKS VASTU! "Saha-Lool auto alla jäänud kiisu vajab sinu abi!"

Täna hommikul jäi Saha-Lool, Saha tee 16, Tallegi territoorimil auto alla musta värvi kass, kes sai raskelt viga. Head inimesed helistasid õnneks kohe meie loomade abiliinile 1414 ja andsid asjast teada.

Loomapääste poolt reageeris Tanel Veskimäe, kes oli üsna ruttu kohal. Optimismi ta hääles polnud.

"Üritan kiirabisse jõuda, aga pole üldse kindel, et ta sõidu üle elab. ta hingab nii imelikult ja ajab vahtu välja."

"Elab, siis elab ja kui mitte, siis mitte. Vähemalt püüdsime aidata. Vajuta aga!"

"Kurb! Eakas peremees unustas isegi oma koera nime kui ta surmast kuulis"

"Tere! Kuulsin, et mu koer on teie käes!", hüüdis rõõmsameelne taat telefoni. "Kuidas ma ta kätte saan?"

"Millisest koerast nüüd jutt on? Meil neid üksjagu."

"No sellest Määra küla koerast, kelle te ära viisite."

"Ai-ai-ai kui paha lugu. Teie koer sai ilmselt rekkalt või bussilt raske löögi ja teda pole enam. Selgroog oli kahest kohast katki."

Uudis võttis taadi sõnatuks ja ma ei liialda kui ütlen, et oma pool minutit või kauemgi oli kuulda vaid tema hingamist. Vanahärra ei suutnud ühtki sõna öelda kuid end kogudes hakkas pärima.

"Jüri kiisuke jõudis koju tagasi!"

"Imestan ja loen seda lugu ning ei saa aru, miks autor juhte süüdistab? Loomad ise jooksevad ette ja autojuhid pole süüdi", kostis helju röögatus kommentaariumis. Antud loos oli juttu Jüris autolt paugu saanud kiisust, kes teele vedelema jäeti.

Möönan, et loomad jooksevad tõesti tihti nii ootamatult teele, et juhil puudub väiksemgi võimalus õnnetust ära hoida. Samuti olen sunnitud tunnistama, et autojuhid oskavad valetada ja seega pole nad ka kunagi süüdi. Ka siis kui nad inimesest üle sõidavad. 

Mäletatavasti jooksis kunagi ka Kakumäel üks koer "täiesti ootamatult" auto ette ja nii olekski jäänud kui poleks tunnistajaid, kes teisiti väitsid:

"Saaks see jama juba läbi"

Käisin juuksuris ja see oli ikka elamus. Karva-Mari õbluke ja kena, tõmbas hekikäärid välja ja üritas pügada. Käepidemete otsas olid torud, et vahe ikka kaks meetrit oleks.

Polnud ta suurem asi aednik, aga siis proovis selle va elektrilise aparaadiga. Too ka kahemeetrise toru otsas isoleerlindiga kinni teibitud. Ei saanud asja. Nüüd olen ühe kõrvaga.

Vanamoor käis aga günekoloogi juures. Seal sama lugu. Kindad kätte, kolm meetrit vahet ja siis arst eemalt binokliga vaatas. Üldse ei puudutanud!

Eit oli vähe pettunud ja tige kui koju tuli. Otse loomulikult olin mina süüdi ja sain nii, mis kolises! Saaks see jama juba läbi!

"Kolereklaamid töötavad!"

Lähen poodi suitsu järele ja palun paki. Antakse. Loen:

"Suitsetamine tekitab impotentsust!"

Pöördun müüja poole ja palun ümber vahetada.

"Ma seda impotentsuse-asja ei taha. Äkki teil on neid ka kopsuvähi või veresoonte ummistuse kirjaga?"

Ei olnud. Jätsin ostmata. Kolereklaamid töötavad küll! Lähen järgmisesse poodi ja jätkan otsimist.

"Liikuge ikka kahekesi!"

Pollarid maja ees! See tähendab vaid üht ja loetud minutite pärast lüüakse mu käed raudu.

"Neetud loomad! Ma ainult nende pärast ju müüsin kokaiini, et kogu seda päästet rahastada! Neetud linnud! Ma ainult nende pärast ju keetsin seda samakat!"

Panen kinnimaja pampu kokku - hambahari, kuivikud, sokid ...
Korraga kuulen läbi avatud ranget naishäält küsimas:

"Eksootiline tegelane tuli salaja riiki"

Eksootiliste loomade ja lindudega äri on pask. Vabandan nende ees, kes teist meelt on, aga minu arust võiksid ja peaksid need elukad seal vabalt elama, kus loodus nad sättis.

Seda ikka teate kui palju imeilusaid värvilisi akvaariumikalu transpordi käigus hukka saab? Kuskil kaugel on neil kilohind, meil maksab tükk, aga see selleks. Raha ei haise või tegelikult haiseb ikka. Loomaraha kohe eriti nii korjuste kui sita järele selle sõna otseses tähenduses.

Et natukenegi eksootikute piinu vähendada sõlmis Loomapäästegrupp ameeriklaste FBI loomakaitse osakonna ja Indoneesia valitsusega salakokkuleppe ja koostöö päädis esimese loomaärika arreteerimisega Tallinna lennujaamas paar päeva tagasi.

"Töötuks" jäänud Piraadi ja Reksi peade kohale kerkisid murepilved! Otsime kodusid! Kiire-kiire!

Paljud inimesed on praegu väga põhjendatult mures eelkõige oma tervise, aga ka palgakärbete või hoopis koondamise pärast. Kui inimloomale tähendab see ajutist kehvemat äraolemist, siis "koondatud" loomadel on mängus ei rohkemat ega vähemat kui elu.

Ühes firmas pidasid oma kümme aastat valvuriametit koerad Reks ja Piraat. Valvurihärrad toitsid neid ja elu oli kut lill kuniks eelmisel nädalal inimvalvurid päeva pealt lahti lasti. Koeri nad kaasa võtta ei saanud ja sestap pani Suur Boss kella tiksuma.

"Katame lauad! Roosi on täielikult paranenud ja läks täna uude koju!"

Lööme päeva hea looga lukku ja nimelt on masina ratta alt läbi käinud kutsikas Roosi täielikult paranenud ning naudib kevadet uues kodus, kus ruumi joosta maa ja ilm.

"As good as new!", ütleksid inglismannid selle käpa kohta.

Ei hakkagi pikemalt lobama. Loomapäästegrupp tänab Loomade Kiirabi Kliinikut ja dr. Valdeko Paavel'it, kes luu osavalt taas kokku kruvis ja dr. Rasmus Uusküla, kes need rauast vidinad sama edukalt välja võttis.

"Jüri rahvas! Kelle kiisuke on kadunud?"

 Jess! Jess! Jess! Joppenpuhh ja hurraa! Ellu jäi! Südametud autojuhid käigu persse! Sügav kummardus hoolivatele inimestele.

Eilne ja tänane päev on karmid olnud - ainult laibad! Eile kolm kassi, viimane neist peale kella 23, kes Viimsis auto alla jäi. Täna Määra koer, keda samuti polnud võimalik päästa.

Kõikidel neil lugudel on üks ühine joon - looma ei jäänud abistama teda sandistanud autojuhid vaid juhuslikud möödujad. Viimsi kiisu tõid kliinikusse vastu sõitnud autos olnud inimesed, kelle nähes õnnetus juhtus. Juhil poogen!

Tänases eelmises blogiloos mainitud koerast andis samuti teada inimene, kes hiljem mööda sõitis, sest talle tundus, et loom vajab abi.

KOERA EI SAANUD AIDATA! "Padise kandi rahvas! Kelle koer?"

Loomapäästegrupp sai väljakutse Lääne-Harjusse, Määrale, see on Padiselt veidi edasi, kus maantepeervel lebas üsna eakas isane koer. Teataja kahtlustas, et "vanake" on autolt löögi saanud.

See ei pruugi muidugi tõele vastata, sest neid hiidvanu rändureid, kes enam liikuda ei suuda, on meile tänavu ikka sattunud.

Verd silma ei hakanud, aga vanake püsti ei seisa. Püüdis, mis ta püüdis, aga tagasild ei tööta. Muidu üsna sõbralik, aga tõstmise ajaks pani Tanel talle suukorvi pähe. Kunagi ju ei tea, mis juhtuda võib?

"Ahoi Tartu rahvas! Aidake palun kiisu üles leida!"

Loomapäästegrupi poole pöördus Madeleine, kelle Silveri-nimeline kiisu kasutas juhust ja tegi vehkat. Kass on küll kiibitud, aga omaniku andmed pole siinsesse registrisse veel kantud.

Tegu on nimelt väljamaalasega, kes neid meie asju väga hästi veel ei tea, aga ta on teinud kõik, et kassike taas kodutee üles leiaks. Silver läks uitama juba reedel ja liigub kuskil Jaama uulitsa kandis. Ehk juba homme paneb Loomapäästegrupp sinna ka oma püügipuuri üles, sest liikumas olevat teda justkui nähtud.

Kui keegi varem ta kinni nabida suudab või on juba püüdnud, siis anna sellest teada 1414 või kirjuta help@animalrescue.ee

Aitame teda siis ja näitame tegudes kui toredad ja abivalmid me ka pärisolukorras oleme. 

Mina tänan! Madeleine ka!

"Maskid"

Mask ees ma lähen üle tee,
Mask ees ma ujun vee all,
Mask ees ma laulan teevees,
Mask on väga tähtis, see pole mingi sall.

Maski varjus möödub eluke ruttu,
Täpselt nagu viimane lumetu talv,

"Kas Stroomi ranna hülgepojad olid haiged?"

Mändjala hülgepoeg

Sel aastal olen pajatanud kahest hülgepojast, kes Stroomi rannas üsna abitult ukerdasid. Mõlemil oli ninad tatised ja ka silmad väga rähmas. 

Sain kirja ka Saaremaalt, milles Kristeli-nimeline neiu muretses Mändjala rannas leitud hülgepoja ja tema tervisliku seisundi pärast.

"Häbi tapab ää! Lähen uuesti emakeelt õppima!"

Lugesin hommikul oma eilse karupoja postituse läbi ja leidsin vähemalt 15 viga. Suurim neist see, et Mark Reisi pole teps mitte gängi Lääne- vaid hoopis Ida-Harju boss. "Suur juht" ei tea ise ka, millega ja kus ühingu vabatahtlikud tegelevad! See on ikka tase, aga andke mulle andeks! Vana pea. Ma sõjaaja laps ka. Ei olnud kerge .....

• Reegel 1 - Ära kirjuta kunagi johmas peaga ja veel parem hoia üldse sel ajal arvutist eemale. Hommikul oleks muidugi ka enesel väga huvitav lugeda ja imestada, kes see idikas küll oli?
• Reegel 2 - Ära kirjuta väsinuna ja ürita saada uudist kaelast ruttu ära. Rikud hea loo ära. Sama hästi oleks võinud selle ju hommikul puhanuna valmis treida ning ajamääruse lihtsalt mainimata jätta. Mis vahet seal on kas täna, eile või üleeile? Peaasi, et juhtus.

"Emakaru koos viie pojaga tuli inimesega tutvust tegema!"

Foto on illustreeriv

Täna sattus Loomapäästegrupi Ida-Harju piirkonnajuht Mark Reisi metsas nägema üsna haruldast vaatepilti ja nimelt karuemmet koos viie jõnglasega. Loomad kõndisid tal vaikselt sabas ja Mark ei teadnud asjast midagi. Mees saatis video kohe pärastlõunal ka mulle vaatamiseks.

"Pool tundi tagasi filmisin. Viis poega!!! Võttis käe ikka korralikult värisema!!"

"Mähkmeid on vaja?", uurisin abivalmilt.

"Juba hilja!", naeris Mark laginal.

"Üllatus! Sain pangast kotitäie raha!"

Läksin panka ID-kaardi koodide järele. Riietusin vastutustundlikult nagu eriolukord ette näeb. 

Teller, nooruke ja uje, mitte selline, kes kohe rinnad letti lööb ja meelalt flirtima hakkab, oli tagasihoidlik, vaikne ja viisakas.  Nii häbelik, et vältis pilkugi. Võin eksida, aga käeke vist värises natuke ka.

Koode ta mulle ei andnudki. Hoopis kotitäie raha ulatas punastades ja justkui häbenedes, et rohkem anda ei saa. 

"Katame lauad! Gavercatid Saara ja Ronja läksid päriskoju!"

"Kassid on muidugi väga armsad, aga küll on hea, et nad minema lähevad! Ma saan oma toa tagasi! Juhhei ja seal tuleb nüüd ka remonti teha, sest kiisud lõhkusid kõik ära! Hurraaa!", rõõmustab tilluke hoiukodu perenaine kogu südamest.

"Me ei kavatsegi siit ära minna!", poevad just-just hoiukoduga harjuma hakanud ükssilmad ja poevad peitu. "Ärge jamage noh! Siin on nii äge olla!"

"Kenat kevade algust!"

"Kuhu lähed?", pärib naabrimutt.

"Kliinikusse Nõpsile rohtu ostma. Kaks kassi saavad ka koju, viin need ära. Seejärel lähen surnuaeda ning panen emale küünla. Kevadetürduk oleks täna 81 saanud. Te ühe aasta plikad ja eakaaslased."

Ohh sa vaina raibe! Silmad tõmbusid kissi, nägu plinkis nagu valgusfoor punaseks, kollaseks ja roheliseks. Ja siis tuli piketeeriva hävitaja müra meenutav luust ja lihast läbi lõikav inin - MA OLEN KÕIGEST KUUSKÜMMEND VIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIS!!!!!!

Aru ma ei saa, mis kamm naistel selle va vanusega on?

Ilusat kevade algust, mingu meil kõigil hästi ning hoidkem naabritega ikka häid suhteid!

"Puretud ja verine tilluke hülgepoeg sai abi"

Stroomi rand on tänavu hülgepoegade lemmikkoht nr.1. Järjekordset väljakutset saades olin enam kui veendunud, et tegemist on sama tüübiga, kelle nädala eest Suurupisse ümberasustasin. Eksisin ja tänane titt oli palju "tillukesem" ehk siis hiljem ilmavalgust näinud.

Kõik muu oli aga nagu ikka - inimesed ringis uudistamas, lapsed mobladega lausa pea juures pildistamas ja nii mõnedki koerad, mitte küll suured, rihmadeta rannal ringi silkamas.

"Koroonalaud"

"Koroonapisik meite peres,

lapsest saati juba veres,
issi küüni sättis laua,
rõõmu jagus hästi kauaks.

Nüüd kõik on teisiti,
kurba lugu jagan netti,
isa karistuseks eraldasin,
kuuri panin ketti.

Las mõtleb järele kui karistust kannab,
järgmine kord teab, mida lastele annab!"

"Kohutav! Nii paljud saavad nüüd ju rikkaks!"

Elame praegu väga raskel ajal. Ja nimelt on paljudele eestimaalastele vastuvõetamatu ja talumatult raske kõrvalt vaadata kuidas teatavad kodanikud hullumoodi rikastuvad.

Toidu- ja ravimitootjad, kaupmehed ja teisedki alatud tüübid. Kaubanduskeskuste ja poodide omanikud ärgu üldse näole andku! Kägistan ära otse tänaval need rikkurid! Nii raske on seda taluda!  Ja siis veel need peldikupapri tootjad! Puhta miljonärid ju kõik! Alates tehase koristajast kuni valvurini välja! Sigadus kuubis!

"Pettumus"

Lennuk, helikopter? Äkki lennundushuviline patrioot paraplaaniga presidendi ülekutsele reageerimas ning külma trotsides meile kelmikalt telefonilambikesega vilgutamas? 

Äkki hoopis võõras eluvorm teisest galaktikast võttis just nüüd nõuks meid toetada? Kõik on ju võimalik!

"Kangelastegu"

Kuuleka kodanikuga vilgutan aknal taskulambiga ikka kolm pikka ja kaks lühikest sähvatust. Umbes kümne minuti pärast näen kuidas Kopli lahel tõuseb vene allveelaev pinnale.

Madrused viskavad kummipaadi vette ja hakkavad kalda poole sõudma. Ma siva riided selga ja mere äärde.

"Ärge tulge seltsimehed diversandid! Meil on koroona! Minge tagasi kallid luurajad! Meil on koroona! Tulge 1.mail uuesti! Siis hakkame madistama!"

"Päev 3"

Istume vanamooriga köögilaua taga ja põrnitseme teineteist mitte just kõige sõbralikumal moel. Ei midagi hullu vaid sundolukord viskab vaimule vimkasid. Ettepanek igavusest taas seksima hakata tekitab temas huvitava reaktsiooni:

Silmad tõmbuvad kissi nagu hiinlastel, mis omakorda võib viidata nakatumisele. Huvitav, kuidas ta küll siin nelja seina vahel nakatus? Parem käsi vaevumärgatavalt väriseb, vasak silmalaune tõmbleb.

"Ära varja peerukest köhatusega!"

Köhisin kodus kõvasti. Kohe nii, et silmad märjad ja kartsin, et nakatasin ennast. Hirmuga tegin püksid täis.

Arstitädi infoliin rahustas maha ja ütles, et nii need asjad ikka ei käi ja hirmul on suured silmad. Tegin jälle end täis. Sedapuhku rõõmust. Sinna see paber kulub.

Vanasti üritati nii mõnigi omatahtsi tulnud õnnetu peer köhatuse taha varjata. Antud olukorras enam niimoodi käituda ei soovita ja tehke pigem vastupidi!

"Kas kasse püütakse juba püünisraudadega?"

Merlyn Metssoon koos elukaaslasega märkas täna hommikupoole Vasalemma lähistel Viigandi bussipeatuses kiisut, kes hakkas sõiduteed ületama. Noored võtsid kiiruse maha, et mitte otsa sõita kuid siis märkasid midagi jubedat:

"Appi! Tal on ju püünisraud esimese käpa küljes!"

Auto peeti kinni ja kass tuli lausa ise abi paluma. Noored algselt ei julgenud raudu lahti kangutada, sest kartsid rohkem viga teha. Lõpuks vaene loom siiski püünisest päästeti. Pea momentaalselt kiisu rahunes ja istus vagusi süles. Loom oli tänulik!

Merlyn võttis ühendust Loomapäästegrupi lühinumbril 1414 ja meie Lääne-Harju piirkonnajuht Tanel Veskimäe kimas kohale. Kassike anti üle Keilas "Rõõmu kaubamaja" juures ja edasine tee viis koheselt "Loomade Kiirabi Kliinikusse".

"Oleme sõbrad ikka edasi!"

"Sa oled mulle tegelikult alati meeldinud. Ehk isegi natuke rohkem. Ma salaja ..."

"Mida salaja?"

"Ei midagi"

"Ma ka salaja, aga arvasin, et ..."

"Mida sa arvasid?"

"Ahh, ei midagi"

"Head teed Kristjan Hülp ja aitäh, et olemas olid!"

Kas võhivõõra inimese lahkumine võib tekitada leina või kurbust? Võib! Esimest korda puutusin taolise asjaga kokku kui rokkansambli Queen ikoon Freddie Mercury siit ilmast lahkus. Ei ühtki samaväärset laulu tule enam ja kõik jäljendajad on pigem solvang kui kummardus kordumatule talendile. 

Asendamatuid pole olemas? Tobe väide ja on ikka küll! Me kõik oleme unikaalsed ja teatud mõttes asendamatud ning pärast meid ei lähe enam üksi asi täpselt samamoodi edasi kui meiega oleks läinud.

"Appi! Otsa sai!"

Kurat küll! Ma olin väga kokkuhoidlik, taaskasutasin, pesin, kuivatasin ja triikisin, aga ikka sai ta otsa. Ei ole ühtki igavest asja siin maamunal ja see oli justkui üürike hetk, mil saime koos olla. Väga õnnelik hetk.

Kurbus, lein, aga ka hirm, ärevus, ebamäärasus, teadmatus, ülekohus, meeleheide ja depressioon on vaid mõned sõnad, mis suudavad pildil asetleidvat traagikat ja minu hinges toimuvat segadust edasi anda.

Vabandan paanika tekitamise pärast, aga psühhiaater käskis muret jagada. Pidavat aitama! Loll arst! Ei aita ühti ja ikka on meeletult raske ning väga kurb .......

"Vaata ette Nõps!"

Moor askeldab vaikides köögis ja kannab maski. Milline õnnis vaikus ja vaatepilt? Kutsun Nõpsi, oma teise üsna nõudliku ja problemaatilise memme enda juurde:

"Vaata Nõps! Sinuga läheb samamoodi kui toas klähvimist ei lõpeta! Hakkad suukorvi kandma nagu moorgi!

Ei usu? Vanamoor ka ei uskunud, aga nüüd on vait nagu kult rukkis ja maskis. Enam ei klähvi! Ära punnita silmi ja tee nägu nagu ei saaks aru! Just täpselt nii läheb kui sa järeldusi ei tee!"

"Kodus kah eriolukord!"

Vanamoor kehtestas kodus ka eriolukorra.

1. Rääkimine on piisknakkuse leviku tõkestamiseks keelatud.
2. Toas üle kahe inimese viibimine on rahvakogunemine ja seega samuti keelatud.

Ahh las mossitab seal köögis omaette, aga mida ma siis tegin?

Lihtsalt mainisin, et saame hakkame, sest temaga koosolemine ongi üks pidev eriolukord ja miiniväli ning tänu sellele kogemisele jääme tuleme raudselt sellest katsumusest tervetena välja!

Täh! Naised! Proovi veel hirmu maandada, julgustada ja tuju tõsta!

"Coronavirus-selfie"

"Hülgepojahooaeg on käes. Pange rannikul koerad rihma otsa!"

"Stroomi rannahoone juurest Kopli poole minnes lamab hülgepoeg, kes vajab abi. Siin paigaldavad töömehed mingeid kaableid. Nende järgi leiate üles!", vuras nooremapoolsem naine kogu vajaliku informatsiooni meie loomaabi infotelefonile 1414 ühe hingetõmbega.

"Olen 20 sekundi pärast kohal!"

"Nii kiirelt?"

"Me olemegi megakiired!"

"Suveks kenaks ja vormi!"

 Täna toimus Sõle loomakliinikus ajalooliline iluoperatsoon, mille käigus lühendati mu pikka nina.

Midagi ei saa raisku lasta ja sestap siirdasime ninatüki alakehasse ehk ühtlasi toimus ka nö käepäraste vahenditega tillipikenduse paigaldamine.

Aitäh dr. Kesner ja dr. Sõstra filigraanse töö eest! Hüvasti Nõps - nüüd lähed küll vorstiks! Asi tegelikult selles, et ei hakanud Nõpsile suukorvi panema ja arvasin, et piisab kui peremees oma näo ligi hoiab. Valesti arvasin.

"Jäägu meie vahele!"

"Appi! Mu tütrel on sünnimärgid täpselt samas kohas nagu sulgi! Vaata, et sa vait oled! Ma ei suudaks seda kuidagi oma mehele ära seletada!", palus üks sõbrants.

"Tegelikult oleksin tahtnud pojale Heiki nimeks panna, aga ma poleks seda suutnud oma mehele kuidagi selgitada. Ta niigi millegipärast su peale armukade. Vaata, et sa vait oled!", lunis kunagi teine.

Ja jäägu see kõik nüüd meie vahele ja olge palun kah vait! Kui see peaks välja tulema, siis ei suudaks ma seda kuidagi oma vanamoorile ära seletada ....

"Heatahtlikkuse progress"

1980 - "Terviseks!", sooviti kui inime aevastas.

2000 - "Käsi tuleb suu ette panna kui aevastad!"

2020 - "Kao minema debiilik, nakataja, mõrvar! Mine sure kuskil omaette! Istu kodus raibe!"

"Hea luuraja"

"Hea spioon kohaneb, maskeerub ja võtab kohalike käitumise üle!", tõdeb SS-Standartenführer Max Otto von Stirlitz ehk Maksim Issajevi nimeline vene luuraja rahulolevalt. 

"Seni pole nad pettusest aru saanud ja varsti on mul SS-Gruppenführer Mülleri kõik saladused teada. Kus need fritsud küll oma toiduvarusid hoiavad? Selle välja selgitamine on mu esmane ülesanne!"

"Üks, kaks, kolm! Roosi koduotsingud on alanud!"

"Mustad augud on aegruumi piirkonnad, millest lähtuv gravitatsioon on sedavõrd tugev, et neist ei pääse välja isegi valgus", uurib astrofüüsik Roosi parketis olevat auku. "Õnneks see ei kehti antud juhul ja vähemalt kondid ja maiuseriismed peaksid siit välja pääsema küll! Auk tuleb vaid suuremaks kraapida!"

Roosi käpp vaadatakse üle selle kuu lõpus, aga koduotsimisega teeme algust juba täna. Roosi kosub ja kasvatab käpaluud kokku Heiki ja Anneli Soolmanni juures.

"Kolm punapead tahavad mehele!"

Seda pealkirja ei tasu sõna-sõnalt võtta, sest kosjasobitust tegelikult ei toimu. Tõsi on aga see küll, et kurikuulsa Katrin Gaveri käest päästetud järjekordsed kolm kiisut on valmis uude koju ja ellu astuma.  

Meie kassilausuja Kristiina Pärgma nägi nende sotsialiseerimisega kurja vaeva ja näeks ehk veelgi, aga pole vaja, et loomakesed liiga ära harjuksid. 

Hiljem saavad ju taas paraja šoki ja lähevad väga stressi ning seda ei taha ükski loomasõber. Hakkame siis aga armastavaid kodusid otsima ja kasutan hiirekuningate iseloomustamiseks siinjuures Kristiina enda sõnu.

"Loll turvamees"

Käin mina peos ja loen, et pudelis on karastausjooki täpselt 20% tasuta. Mul on selleks puhuks alati kaasas tittede lutipudel, seal täpsed möödud peal, ja valan selle tasuta 20 prossa siis välja. Mitte üks tilk rohkem! Ma aus inime!

Kui toidukaupadega ühelpool, siis võtan ka muud vajalikku, mida nö tasuta antakse. Kodus sai "Fairy" otsa ja otsustasin valada seda ka - kirjas ju 10% tasuta.

Ja siis tuli turvamees. Seletan ja seletan, aga juhmard aru ei saa! Kuidas taolisi üldse tööle võetakse? Ootame politseid. Loll turvamees!

"Aitäh koroona!"

Kiman autoga. Spido näitab 164. Politsei peatab. Nägu kuri-kuri ees:

"Kihutate? Istuge meie autosse."

"Hea meelega, aga ei tahaks teid nakatada. Tulin eile just Itaaliast. Sain veel enne karantiini tagasi! Vedas!"

"Tundus, et üks esituli ei põle, aga see on lihtsalt määrdunud. Sõitke väheke eemale ja puhastage ära! Head reisi! "

"Loomaühingud! Andke endast teada!"

Hommikul läks kell viis uni ära ja otsisin tegevust - penskarite värk! Mida küll teha?

Ja nii ma hakkasingi koondma kõiksugu vajalikke nummereid meie kodulehele.

Eks ikka selleks, et inimene ja loom abi saaksid. Sotsiaalmeedias ringi tuuseldav loomasõber teab ikka kuhu ja kelle poole pöörduda. Paraku ei käi see tavainimese kohta, kes jääb omadega täitsa jänni kui mõnda elukat aidata soovib.

"Peldiku-selfie!"

Olen täheldanud, et eriti just nooremate neidude seas on äärmiselt pop sitamajas selfisid teha. Mina olen ka hingelt noor tüdruk ja sestap lähen vooluga kaasa.

Ja siin ma siis potil istun, sisevaenlane igat punnitust ja liigutust pingsalt jälgimas. Ainevahetus puhta tuksis, sest püüa sa ise niimoodi keha kergendada.

Nüüd siis teate miks ma nii paks olen ja aina suuremaks paisun! Tuleb vist ikka kemmergule uks panna? Tere hommikust Eestimaa!

"Meestejutt"

Üks vene mees, natuke tuttav ka, käib üksjagu närvidele. Ta kohe oskab tüütu olla. Täna jälle hellab ja toru võttes vuristasin esimese paari sekundiga strateegilise lause:

"Što bljääd, nahhui bljääd, opjat nado?"

Vaikus, vaikus, vaikus kui siis korraga tuli naerupahvakas:

"Valner! Nu tö i kondon starõi!"

Selge jutt ja ei mingit vassimist. Meestevärk! Vat nii sõbrad. Ikka rahulikku meelt ja viisakat suhtlust! Nii lahenevad ka keerukad olukorrad ilma suurema kisa ja kärata!

"Tõeline visa hing - tuvi"

Bruce Willis elas "Visa hinge" nimelises laste jõulufilmis üle kõiksugu katsumused ja jäi ellu. Tühiasi ja filmis oleks igaüks meist ellu jäänud kui stsenaarium seda ette nägi. Päriselu on aga teine, aga sedapuhku näitas üks tuvike taas üles enneolematut visadust.

Kurblugu hakkas pihta täna hommikul Tallinnas, Nõmme teel, kus perenaine kuulis köögikapi tagant meeleheitlikku rabelemist. "Lind või suur rott", arvas ta, sest lärm oli ikka võimas olnud. Ise ta piiluda ei julgenud ja hakkas abi otsima. Pärastlõunal helistas naine lõpuks ka Loomapäästegrupi lühinumbrile 1414.

Õnneks pääses kapi pealt ligi ja väikese pusimise järel sai ka õhupuhastaja toru lahti. Sealt paistis üks suletomp, kes peadpidi aparaati pugenud oli. 

"Ta üldse ei liiguta ja on vist surnud. Kahju, et te varem ei helistanud."

Paljukannatanud Happyle naeratas ka lõpuks õnn!"

"Siin ma magan keeleots suust väljas turvaliselt oma uues kodus, kust mind enam eales välja ei aeta. Nüüd olen ma kaitstud nii külma, nälja kui haiguse eest! 

Haiguse eest pole mõistagi keegi meist kaitstud, aga ravita jätmise eest olen kaitstud küll. Imelik, veel hiljuti arvasin, et mulle pole siin planeedil kohta olemaski ja olin veendunud, et mind pole kellegile vaja."