26. mai 2020

"Kängurukass Stefi otsib ikka veel kodu!"

Vana pea on kerele ikka parajaks nuhtluseks! Nüüd hakkan juba muretsema küll, sest aju on vist juba nii siledaks kulunud, et pea enam üldse midagi kinni! Eile kõllab mulle Vivika Uhtjärv ja pärib kassi kohta:

"Kas teeme Stefile sterri ka ära ja paneme kiibi?"

"Kes on Stefi?"

"See kängurukass, kes minu juures hoiukodus?"

"Tean kolme-nelja liikumisdefektiga kängurukassi - ühe nimi oli Liisu, tema oli veel liidu aajst. Siis oli üks kuskil Kesk-Eestis, kes naabrite juurde eksis, aga taas koju sai. Aga kes on Stefi?"

"Tere talv! Sa ise kirjutasid temast ju oma blogis!"

24. mai 2020

Suure-Jaani Kiku: "Mul on chill! Kuidas teil?"

Tänavavõitlejast Kiku kohaneb tubase režiimiga ja allub uuele korrale imehästi. Ega me ta peakese sisse muidugist näe, aga välise käitumise järgi hinnates tundub, et talle täitsa meeldib.

Praegu elab ta saunaruumis, sest maja täisperemeestest kiisud pole tema tuleku üle teps mitte õnnelikud. Ta lausa tunnetab seda ning viisaka külalisena tuppa ei kipugi. Pluss see lesta- ja parasiitide värk ka - pole vaja, et leviks.

Pererahvas kohtleb teda suurima armastusega ja käib pidevalt seltsiks. Iseäranis pisike tütretirts, kes hea meelega aseme lausa põrandale teeks ja sinna elama jääkski.

"Selgus majja! Kes siis ikkagi tappis Suure-Jaanis koer Tuksi?"

Foto: Sulev Jänes/Facebook
"Kägistasin Tuksi kähku toore jõuga ära. Mida ma pidin siis tegema? See oli hädatapp!", õigustab Sulev Jänes ühe väikese koera teise ilma saatmist. Kui asi oli täpselt nii nagu ta rääkis, siis võib sellest isegi aru saada. Ometigi polnud koerake vähemalgi määral külajoodikute viha ja taolist lõppu ära teeninud.

Hiljuti lõi Sulev kass Kikut rusikaga pähe ja viskas teise taluaknast välja. Asi olekski nii jäänud, aga mees arvas heaks mõtteks seda vägitegu ka Facebooki-rahvaga jagada. Inimesed olid paraku teist meelt ja asi läks suure kella külge. Sulev pole minu teemakäsitlusega mõistagi rahul:

23. mai 2020

"Vääna-Jõesuu rahvas! Kelle kiisu?"

Täna pärastlõunal roomas Janne ja Tarmo väravasse vigastatud kass. Loom proovis tõusta, aga see ei õnnestunud. Hingamine oli katkendlik.

Aja kokkuhoiu mõttes leppisime kohtumise Tabasallu, kuhu Tarmo kassi tõi. Paraku jäi sellest ikka väheks ja teda päästa ei õnnestunud.

Kiipi polnud ja seega on kogu lootus omanik leida sellel postitusel. Oma kiisu saad kätte Loomade Kiirabi Kliinikust ja mata ta väärikalt maha. Ootame sind kolmapäevani. Aitäh Tarmo ja Janne!

Sulev Jänes: "Ma pole mingi loomapiinaja! Andke kass tagasi!"


See on ka arusaadav, sest ei johmas pea ega tuksis närvid saa olla nii ebavõrdse võitluse õigustuseks. Härra Jänes polnud ometigi olukorraga rahul ja kirjutas täna hommikul Loomapäästegrupile nõudmaks kolme aastast Kiku nime kandvat kassi tagasi.

Lõpuks mees siiski loobus ja tunnistas, et ka ta ema polnud suurem asi peremees kiisule.

Toon Sinuni hea lugeja selle kirjavahetuse muutmata kujul täismahus:

"Sulev Jänese kassipeksuloole joon alla!"

Seedisin paar päeva, et kas teen suu lahti või kannatan veel natuke? Pidasin gängi juristidega aru ja nemad andsid rohelise tule. Vähe sellest, nad on valmis Sulev Jänes'e kassipeksu pärast isegi läbi kivi minema. Nii vihased noh! 

Politsei krimasja ei alusta. Loomapäästegrupp kui kaebuse esitaja sai sellest teada meedia kaudu. Tase! Me ei hakka muidugi politsei otsust "mitte sittagi taas teha", edasi kaebama, sest see oleks puhas ajaraisk - Loomapäästegängil ja ka mitte kellegil teisel siin riigis pole nimelt õigust võõraste loomade eest seista. Edasi kaevata saaks vaid loomaomanik kui kahjukannataja ehk Sulev Jänes ise ja see näeks välja umbes niimoodi:

"Lugupeetud prokuratuur,

palun sundida politseid algatama minu vastu kriminaalmenetlust seoses mulle kuuluva asja lõhkumise ehk kassi vigastamisega minu enda poolt ning määrata võimalikult range karistus.

Lugupidamisega Sulev Jänes,
kassiomanikust kahjukannataja"

21. mai 2020

"Kalamaja Žoriku vabadus saab läbi!"

Ei ole aega pikemalt kirjutada, aga tulistan puusalt ka teise uudisloo, mis puudutab eelkõige Kalamaja inimesi - Kalamaja ikoon, vabahing, kuningas ja veel teisigi tiitleid kandev koer Žoriku priiusepäevad saavad läbi.

Tema 12 aastane eluke on lõpusirgel ja seisin ikka selle eest, et tal lastaks rahus hulkuri elukest elada.


Nüüd on aga tema vaimne seisund veidike "petma" hakanud - Zorik nimelt ei jaga enam üldse matsu - magab Tööstuse tänaval sõiduteel, autodest välja ei tee, teed ületab apaatselt jne. Ühesõnaga ta elu on ta enda pärast pidevalt ohus! Täna valvasin taas KAPO maja ees oma paar tundi tagamaks, et ta auto alla ei jääks.

"Kes küll aitaks loomapiinaja Sulev Jänese lemmikloomi siin riigis?!"

Sulev Jänes, joodikust sadistinärakas piinas taas kaamera ees looma! See nimi jõudis sekundiks avalikkuse ette kui ta oma koerale viina jootis. Oli vist nii?

Tollal olin Eestimaa Loomakaitse Liidus ja tegime nagu kord ja kohus ka politseisse avalduse. Tühi töö ja vaimu närimine - ei ole piinamine, sest loom jõi ise! Mul pole praegu tõesti aega fakte üles otsima ja meelde tuletama hakata, aga oli vist nii.

19. mai 2020

"Uus Loomade Kiirabi Kliinik"

Inimene on loomult uudishimulik ja püüab ikka kardina tagant piiluda, mida üleaedne teeb. Kel Loomade Kiirabi Kliinikusse asja olnud, teab, et seal olid suuremat sorti ehitustööd käsil. Nüüd ollakse lõpusirgel.

Täitsa uus korpus ehitati valmis ja sisustati tehnika viimase sõna järgi. Ja kõik puha meie sõprade loomade jaoks. Megasuur kulutus ja äririsk, aga see käib taoliste asjadega kaasas. Hommikul kirjutasin oma blogis järgmised read:

"Tundub, et uued kruusid tabasid kümnesse!"

Eile tuuseldasime Erko Elmik'uga Mulgi- ja Tartumaal ning lugesime leebe katku perioodi kahjusid kokku. Õnneks olid kõik kaasvõitlejad elu ja tervise juures. Teel juhtus ka midagi ootamatult ja nimelt esimest korda elus nägin looduses ka karumõmmi - läks teine üle sõidutee.

Alul vaatasin, et suur-suur karvane terjer, aga tatsas kuidagi imelikult. Võtsin hoo aegsasti maha kui Erko korraga hüüdis: "Karu, karu! Vaata karu!"

"Karmivõitu väga mehelik naispolitseinik"

"Kas teil autos turvavöö on?", päris karmivõitu väga mehelik naispolitseinik.

"On."

"Aga miks ei kasuta?"


"Aga kas teil rinnad on?"

18. mai 2020

"Elust enesest"

"Tere, tahaksime ka sinu gängiga liituda."

"Rõõm kuulda."

"Meil on aga probleem, mis võib gängile kahju teha"

"Milline nimelt?"

"Üks tüüp piinas kassi, sattusime peale ja asi läks natuke käest ära."

"Taolist asja nähes ei pea ka kõvemad närvid vastu. Pole probleemi, vastu võetud."

"Politsei uurib asja praegu."

"Auto sõitis rasedale otsa. Beebi paiskus teele!"

Auto sõitis naisele otse. Naine oli viimase vindi peal rase ja hukkus. Õnnetuse tagajärjel paiskus asfaldile beebi, kes hakkas lakkamatult nutma.

Taoline stsenaarium ei sobiks vast isegi väga julma õudusfilmi. Liiga jube! Taoline asi täna aga Tapa lähistel tõesti juhtus. Emmeks polnud siiski inimene vaid metsjänes. Julmust ja traagikat see ei vähenda.

Looduslik valik? Ei ole! Inimlik põhjus tegelikult, kuigi ega siin juhti süüdistada saa - jänes tuli ise väga kiirelt ja ootamatult, aga ka see ei vähenda traagikat.

"Tahad metsloomast vabaneda? Rebasetapja Ilve Kahro tuleb appi!"

Foto: "Olevik&Koduvald"- Ilve Kahro
"Tere,

valda helistavad murelikud kodanikud seoses kärntõves rebase ning kutsikatega. Nimelt on peaaegu karvutu emarebane koos kahe kutsikaga ennast sisse seadnud suvilapiirkonda, kus elavad inimesed ka igapäevaselt. Suhtlesin sel teemal ka Metsloomaühinguga ning nemad ütlesid, et kutsikatega pesale kehtib pesarahu, kuid Keskkonnaameti loaga on neid võimalik ümber kolida. 


Ilmselt on ka kutsikad kärntõve nakkuse saanud kuid hetkel on nad karvadega ning viisakad. Kinnistuomanik, kelle kuuris on rebased, ei leia põhjust tegutsemiseks (info kohaselt ka viib neile toitu) kuid naaber, kelle kassi rebane juba murrab, on murelik ning kardab ka enda väikeste laste pärast. 

Keskkonnaamet ümberasustamise võimalusse ei usu ja leiab, et kõige mõistlikum on oodata poegade iseseisvumist. Üks kohalik aga proovis ise püügipuuriga neid kätte saada ja mujale hajaasustusse viia, sellepeale aga reageeris üks elanik agressiivselt ning kutsus Loomakaitseliidu koos politseiga kohale ning kaks kinnipüütud kutsikat lasti uuesti lahti, sest väidetavalt on tegemist loomade halva kohtlemisega.

17. mai 2020

"Ruudi tegi Miat!"

Miat, seda vahvat muda-retriiverit mäletate vast ikka. Sulnis piiga oskas ka kõrbest pori leida ja oli selle üle äärmiselt õnnelik. Nüüd ta mängib juba mõnda aega taevastes porilompides ja kui sajab, siis ärge süüdistage kliima soojenemist ja merede liigaurustumist vaid Miakas lihtsalt lustib nii enda kui maapealsete retriiverite rõõmuks.

Ruudi võttis Miast eeskuju, kuigi Ontikal väga pori polnud, ainult puhas tiik. Ahh, mida ma pläran, sest obeste sõnnik ajas ka asja ära. See on mingi koertevärk, millest inimeseloom aru ei saa, aga just sealt need õppetunnid vist tulid. Ja vat Ruts va sindrinahk tuli ka eelmisel nädalal jummalast kuivast stepist ülepeakaela porisena tagasi. Seda, et ta täpselt samamoodi nagu Miagi igas pasahunnikus püherdab, tean ma niigi, aga vett ta kartis. Enam ei karda. Kahjuks. Väga-väga kahjuks!

16. mai 2020

"Käsi kõrva äärde ja kannan ette!"

Hea nädal oli ehk meite keelepruugis tähendab see seda, et laipu polnud! Hurraa! Kõik elukad, kes abi vajasid, seda ka said ning tänase seisuga on viimane kui üks kliinikuarve tasutud. Tänud siinjuures meie lojaalsetele toetajatele.

Annetajatele, aga eelkõige püsiannetajatele, kes tagavad teatava stabiilsuse, tahame midagi vastu anda ning parasjagu alles mõtleme välja kuidas seda kõikse mugavam teha oleks. 

Idee on lihtne - iga mats ja tots, kel pole "kümnekast" igal kalendrikuul aasta otsa jutti kahju, loetakse "LPG toetajaliikmeks" ning ta saab vastava kaardi, mida aksepteerivad ka meie koostööpartnerid ja valitud loomakliinikud. Ühesõnaga muutuvad need head inimesed ka nende firmade püsikundedeks ja saavad samaväärsete allahindlustega koheldud. Kui palju keegi hinnast alla teeb, on koostööpartnerite otsustada ja Loomapäästegrupil siin kaasarääkimise õigust pole.

15. mai 2020

"Karujaht"

Politsei soomukid, MUPO, KAPO, KKA, KKI, KRIPO, HUIPO, K-Kommando jt jõustruktuurid ründeautomaadid käes kangelaslikult ülekaaluka vaenlase vastu astuma. 

Leedu lennuväljal ootasid hävitajad õhkutõusmiskäsku. Päästjad ja jahimehed neid "uinutipüssidega" turvamas. Ajakirjaniku apsakas või on jahimeeestele antud eriluba vastavaid ravimeid osta ja uinutipüssidega toimetada? Narkaritele peaks see hea uudis olema küll! Veel oli tore näha nii palju vabatahtlikke püssimehi töö ajal karusid jahtimas. Vigastatud looma juurde nad operatiivselt vähemalt Põhja-Eestis ei jõua - tööl ju, aga see selleks?

Valitsusliikmed, sulega jahimehemütsid peas, olid samuti valmis kohale tormama, et maha lastud karu juures meediale poseerida. Eesti on valmis. Eesti koos NATO-liitlastega läheb karu "uinutama". Hurraa!

14. mai 2020

"Sõpra tuntakse hädas!"

"Sõpra tuntakse hädas!" või "Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem!", on paar ütelust, mis ka tänapäeval paika peavad. Vahest peavad.

Enamasti jäävad head asjad ikka varju, sest hädaldamine on ülim. Kohe nii ülim, et seda peab kõigile ja kõikjale kuulutama ning tänapäeva tehnoloogia annab selleks ka suurepärased võimalused. 

"Helmar Tamm - ei ole kangelane, lihtsalt tore inimene!"

Ühiskonnad vajavad kangelasi ning taolisi inimesi, kes teiste nimel oma eluga riskivad on ajaloost teada küll ja küll. Kui enne oli vaja kuuli ette hüpata või põlevast majast vähemalt inimesed välja tuua, siis praegusel ajal piisab ka käte pesemisest või kassajärjekorras paarimeetrise vahe hoidmisest. 

Näh, üks aevastas ja pani käe suu ette. Kangelane! Hurraa ja hakkame aga ausambaid püstitama. Algatuseks võtame maha Vabadussamba ja paigaldame selle asemel kanglasvalituse tegelaste kujud.

Ei ole see käe suu ette panemine ühti kangelastegu vaid elementaarne käitumine ja viisakus teiste suhtes. Sama elementaarne on aidata ka meist erinevaid elushingi, kellega seda planeeti jagame. 

"Ei ole depressiooni!"

Ei ole depressiooni. Lihtsalt tuju on sitt. Enne oli see kehva, sest kästi kodus passida. Nüüd sellepärast, et kästakse välja minna.

"Ärge kujutage üldse ette, et ma oma koopast enam välja tulen!"

Ei ole depressiooni. Lihtsalt tuju on sitt. Enne sellepärast, et raha oli palju. Õnneks Eesti Loto aitas muret leevendada.

13. mai 2020

"Aitäh! Saime taas hakkama - Defu pääses juba koju!"

Kui Arno isaga koolimajja või Heiki Loomade Kiirabi Kliinikusse jõudis, oli juba lootusetult hilja. Esimesel puhul olid tunnid juba alanud, teisel vaatas vastu aga tühi koerapuur.

"Kus Defu on?", pärisin kliinikurahvalt koera kohta, kes vaatamata napile tutvusele oli osanud juba mo hinge pugeda.

"Defule tulid omanikud järele ja ta on juba kodus!"


Pererahvas kirjeldas juhtunut nii:

10. mai 2020

"Türisalu rahvas. Kes on kiisut näinud?"

Kevad paneb vere vemmeldama ja mitte ainult inimloomal. Isepäised kassid va sigimise maailmameistrid on iseäranis kavalad ja kasutavad igat võimalust, et pererahva juurest jalga lasta. Murekiri:

"Tere,

Meil läks 7.mail kaduma kass nimega Pupi. Olen saatnud varjupaikatesse kirju koos piltidega, aga kahjuks pole tulemusi andnud. Me kardame, et keegi on võtnud ta lihtsalt auto peale ja koju viinud.

Olen jaganud ka Harku valla FB-lehele, Keila valla lehele ja kadunud ja leitud loomade gruppi. Kaduma läks ta Türisalus, Lõunatuule teel. Me ei oska enam kusagile pöörduda, kaalume kõiki varajante, mis võis juhtuda. Ma panen ka pildid siia ja loodan, et saate kuidagi aidata. Kahjuks kiipi tal pole ja ta on umbes 5-6 aastane, väikest kasvu, emane kass."

"Jube päev see Emadepäev!"

Jube päev! Olen näinud rasket vaeva ja aidanud 48 naisel emaks saada. Või oli neid 84? Pole oluline.

Ja mitte üht tänusõna. Ei ühtki torti ega lilleõit tänasel päeval. Aint poiss hellas ja avaldas rahulolu, et ma mampseli ikka ära sebisin. Tänamatud! Pean paremini valima hakkama.

8. mai 2020

"Nissi rahvas! Kelle noor kiisu auto alla jäi?"

Selle loo tausta ma väga ei tea, aga see õnnetu loom jäi silma eile öösel ühele politseipatrullile. Lebas teine Nissi kandis teepervel ja nägi väga niru välja. Politseinikud, ja müts maha nende ees siinjuures, pidasid kinni ning võtsid abivajava kassi auto peale.

Pool üks öösel helistasid nad meie loomade abiliinile 1414 ja õnneks oli Kelli veel üleval ning ajas raviga seonduva korda. Politseinikud toimetasid kassikese Loomade Kiirabi Kliinikusse ja personal hakkas ta eest võitlema. Esimese asjana oli vaja kiisu seisund stabiliseerida ja ajapikku see õnnestus.

"Raskelt vigastatud tilluke Defu vajab heade inimeste abi!"

Nii armas ja sõbralik! Nii noor ja elurõõmu täis. Paraku on uhket Defenderi nime kandev prantsuse buldogi hakatis aga ka nii väga-väga! Esmapilgul seda justkui ei usukski, et tegu on Loomapäästegrupi viimase aja ühe raskeima patsiendiga. 

Eile õhtul arutasime Loomade Kiirabi Kliiniku loomaarsti Valdeko Paaveliga Defu seisundi üle pikalt-pikalt.

"Lõualuu, aga veel rohkem katki kui Täpil"on Eesti üks parimaid (looma)ortopeede üsna murelik.

7. mai 2020

"Algaja kujundaja esimesed sammud"

Plakat peab olema lühike, lööv, maitsekas ja jõudma laiade massideni.

Tundub lihtne ja proovin siis ka kujundajana kätt. Elukestev õpe, ei muud!

30. aprill 2020

"Nähtamatu Bella on valmis uude ellu astuma!"

Aastaid tagasi elas kord Žurik, Šarik või oli ta nimi hoopis Muhtar, aga see polegi oluline. Elas ta Maarjamaal, Venemaal või hoopis Prantsusmaal, ka see pole tähtis. Tegelikult ma ei teagi seda.

Tean seda, et see koer elas halvasti. Väga halvasti. Elas kuskil omapäi, raske raudkett kaela soonimas, olematus kuudis ja keset purunenud klaasihunnikut. Inimest ta suurt ei näinud. Võeti lihtsalt "vahtjoriks", sest turvaseadmetele ei tahtnud firma raha raisata.

Kohalikule rahvale käis raskelt pinda ja hakkasid koera ise toitma. Kirjutasid omanikule ka kirjakese ja käisid õiendamas, aga olukord ei muutunud. Inimesed laiutasid käsi kuniks täna juba Bella nime kandev koer, võttis asja enda ajada ning jalutas ühel kenal päeval küla vahel ringi.

29. aprill 2020

"Pääsesin. Napilt!

See tüüp on täitsa segi, ta lausa päris juhm,
hüüdis mulle eila eriolukorra juht,
käed on sul kasimata, maski pole ees,
nii lõpetad sa vangimajas ajudeta mees.

Mina vastu paluma, et alles käsa pesin,
aastakese tagasi ma tõesti seda tegin,
ka mask mul oli hommikul täitsa-täitsa ees,
aga selle röövis üks vastik vanamees.

Pole hullu prükakoll, ma andeks sulle annan,
säh võta minu vana mask ja uhkusega kanna,
valimistel meeles pea, kes su elu säästis,
ja kinnimajja minekust napilt ära päästis.

25. aprill 2020

"Patukahetsus"

Taak hingel on raske elada ja sestap otsustasin kõik ausalt üles tunnistada. Lugu annab selge signaali, et lapsi ei tohi tõesti isade kätte usaldada. Eesti õigussüsteemil ja naislastekaitsjatel on seega tuline õigus ning isade lastest eraldamine ja lausa riiklik kottimine on seega täiesti põhjendatud.

Oli külm-külm talv ja midagi polnud lauale panna. Sestap sõime koos Gerda ja väikese Tjorveniga emme ära.

24. aprill 2020

"Ülekohus"

Täna sattusin eksnaiskaga juttu puhuma ja tal mure suur:

"Mu kassike tahaks nagu oksendada, aga ei saa ja ajab vaid vahtu välja. Muidu on terve, sööb-joob, mängib. Mis tal küll viga on?"

"Ilmselt karvapallid kõhus. Ta ju pikakarvaline ka. See on köki-möki, aga uurime kui vaja."

"Oi-oi-oi vaesekene! Miks nad küll end lakkuma peavad?"

"Säh või nüüd on kass korraga VAESEKENE! Kui mul sinu pärast magu karvu täis oli, siis polnud mingit kaastunnet!"

"Mis mõttes minu pärast?"

23. aprill 2020

"Kindel märk kevadest - puuladvad on kasse täis!"

Viimasel ööpäeval tehti Loomapäästegrupile kolm kõnet seoses puu otsas jänni jäänud kiisudega. Kõned tehti Viitnalt, Tartust ja Tallinnast, Koplist, Puuvilla uulitsalt.

Paraku pole meie gängil sellist tehnikat, millega nii kõrgele appi tõtata. Kahel puhul olid puud aga nii "õblukesed", et isegi alpinistide kaasamine oleks olnud täiesti mõttetu - need lihtsalt oleksid murdunud inimese raskuse all.

Sestap jäigi viimane lootus päästjatele ja loodetavasti ei pidanud kuulama helistajad standardnalja:

"Ha-ha-haa! Kas te olete puuotsas surnud kasse või nende skelette näinud? Küll nad alla tulevad!"

"Paha päev! Väga paha päev!"

Ei tea, mis eile toimus, aga Tallinnas jäid kassid-koerad enneolematult palju autode alla. Loomade Kiirabi Kliinikus lugesime õhtul kokku kuus vigastatut või oli see lausa seitse? Sassi läheb, aga arulagedalt palju ikka ning taolist asja ma ei mäletagi.

Kesklinna viaduktile ronimine maksis end kurjalt kätte ühele eriti armsale ja sõbralikule kiisule. Üks tore naine andis temast meile teada. Suured tänud. Kahjuks ei tea ma tema nime.

"Kastreerida või lõpmatuseni ravida? Selles on küsimus!"

Isase kassi elu on põrgu. Isase kassi elu on pidev võitlus. Vabakäigu kasside elu on pidevas ohus.

Need on faktid, millele on raske vastu vaielda. Isaste kasside argipäev on täis võite ja kaotusi. Sõjas kaotatakse silmi ja kõrvu. Kaotaja saab tappa, võitja saab keppi. Nii on see looduse poolt säätud.

Teinekord sekkuvad "kasside sõtta" ka omanikud, kes oma lemmiku kaitseks isegi suusakepi käiku lasevad. Ka see on inimlik ja looduse poolt säätud, et inimloom samuti omasid hoiab.

"Otsime napakat! Otsime piisavalt napakat inimest, kes julgeks Rockyle kodu pakkuda!"

Ärge nüüd selle pealkirja peale õhku ahmima kukkuge, aga sedapuhku on meil tõesti vaja üles leida üks tulevane koeraomanik, kes päris normaalne pole. Miks? Normaalsed ei saa selle koeraga lihtsalt hakkama! Vat selle pärast.

Olen kirjutanud oma Ruudist. Segane tüüp. Täiega. Jooksis iga inimese juurest minema, keda talle alul omanikuks sokutasin. Ei sobinud ja redutas pigem metsas. Välja ei tulnud. Isegi ründas kui pere end kehtestama hakkas. Siis leidis aga samasuguse napaka ehk minu ja enam ei joose kusagile. Ei ründa ka. Ohmu on ta ikka. Mina ise ka. Paar parajaid.

Või võtame ühe teise kutsa, kelle eluküünal oli kustutamisele oi-oi kui lähedal. Tige kui kurat. Läbi aia urises, pritsis tatti ja näris võrku, et mind nahka pista. Vihkas kõiki inimesi kuniks kohtas seda va oma inimest. Vaat selle mehega on nagu nurruv kiisu. Teisi vihkab ikka edasi, aga ellu ta jäi ja oma kodu siin maamunal leidis, kuigi see tundus rohkem kui võimatu olevat.

21. aprill 2020

"Sõiduteele lõksu jäänud kobras sai abi"

"Sugutung ja näljahäda on jõud, mis seda maailma liikumises hoiavad!", on üks ütelus, mis pärist tõele ei vasta. See kerake keerleks ka ilma elusolenditeta, aga liikumapanevaks jõuks on need kaks eelmainitud asjaolu küll.

Täna hommikul poole seitsme paiku jäi Lagedi mõisa talli juures jänni üks kobras, kes sõiduteele kakerdas ja tänu pikale-pikale võrkaiale sinna lõksu jäi. Loom oli püsti hädas - tahaks vehkat teha, aga aed ei lase. See ongi nende aedade halb külg.

19. aprill 2020

"Ohh seda kevadet!"

Kilesussid? Olemas!

Mask? Isegi kaks tükki!

Kummikindad? Olemas!

Kondoomid? Olemas!

Kaitseprillid? Olemas!

Kilest kittel? Olemas!



Mehel on täna romantiline kohting ja mina olen igatahes valmis. Sähke! Kadestage ning kiruge nüüd kuis jaksate!

18. aprill 2020

"Männiku rahvas! Kes teab selle koera elukohta?"

Loomapäästegrupp palub teada anda kui äkitselt keegi teab, kus see üsna näljase olekuga kutsa täpsemalt elab. Väideti Jalaka uulitsat, aga seal ta täna silma ei hakanud. Pole ammu midagi seadusevastast teinud ja meie kui "pahade poiste" maine kahaneb kohutava kiirusega. Isegi KAPO aastaraamatus polnud meist silpigi ja see näitab vaid seda, et oleme omadega maha käinud.

Sestap varastaksime selle õnnetu hinge ära ja tagaksime väärika vanaduspõlve. Seda muidugi juhul kui pererahvas ise ei loobu või kutsal mõni ravimatu tervisehäda kallal pole. Kui ta nii haige oleks, siis ta toitu nii ei ahmiks. Minu arvamus, mitte absoluutne tõde.

No igatahes tahaks selgust ja see pole mingi jutt, et loomaarstid ei tea, mis tal viga on? Ilmselt on arstil tegelikult käimata ja siin saaks me gäng abiks olla kasvõi arve tasumisel kui inimesel endal üle jõu käib.

"Kontaktivabalt"

Praegune kõige kuumem teema on kontaktivabadus. Eila seksisin viie naisega. Korraga. Kontaktivabalt. Ei olnud üldse nii hää kui räägitakse, aga asja ajas ära.

Pulmad peetakse maha kontaktivabalt. Matused ka. Süüagi teevad kokad nii, et toiduga kokku ei puutu. Kõike kästakse neti kaudu tellida. Tellisin siis ka. Esimest korda elus. Mida siin kodus ikka niisama mune laiaks istuda? Eks ole?

"Natuke veel!"

"Püsige kodus! Kannatage natuke veel. Lõpp juba paistab!"

Pärnamäe kalmistu

16. aprill 2020

"Kiibist on kasu!"

Videos nähtav koerake jõlkus täna Stromkal sihitult pikka aega ja püüdis kõigiga sõprust teha. Inimesed kutsusid varjukat, aga need ei saanud mingil põhjusel kohe tulla. Jummel tänatud, sest muidu oleks saanud loomake öö seal veeta ja olen kindel, et see poleks teps mitte talle meeldinud!

Omanik jooksis samuti jalad rakku, tahtis isegi politseid kaasata ja otsis oma lemmikut taga. Tulutult. 

14. aprill 2020

"Teemakohased salmid"

Silmasin hommikul naabrimees Peetrit,
vahe oli väiksem kui nõutud kaks meetrit,
siis ta raibe köhatas, mul kohe kiire minek,
kätte vist anti taevamineku pilet.

Pollar kinni peab - liigsuur olnud kiirus,
ma vastu, et põgenen - taga ajab viirus,
kihuta kodanik, kihuta - tõmbab maski vapralt pähe,
kabuurist püstoligi haarab, kaitseb mind,
elusalt see viirus temast mööda ei lähe.

13. aprill 2020

"Palun, palun, palun! Ärge viige jänesepoegi oma koju!"

 "Нашли зайца в поле!"

здравствуйте у меня к вам такой вопрос ,у меня свёкор нашел зайчонка на поле он совсем был один чуть птицы не съели,он принес его домой ..он ещё маленький ,что нам делать или куда отдать можно! посоветуйте"


Palun, palun, palun, palun, palun, palun, palun, palun, palun, palun, palun, palun, palun, palun, palun, palun ärge turkige jänkupoegi kui nad just sõiduteel ei kakerda.

"Madalasse hauda maetud koer kutsub sööjaid ligi"

"Tere,

Mul on suur mure, pöördusin ka RMK-sse, aga pole siiani vastatud. Nimelt Meremõisa ranna ja metsa piirile on maetud koer, mille on metsloomad üles kaevanud, kuna oli väga madalale maetud.

Vaatepilt on õõvastav ja kurb. Ajasin küll haua kinni, aga nii seda asja jätta ei saa, pole inimlik selline matmine. Ma lihtsalt ei tea mida edasi teha?"

"Maskiball"

Maskid, maskid, maskid ja üks suur maskiball käib täistuuridel. Nii rahvarohket balli pole siinmail varem nähtud. Minu sissetuleku juures muidugist maski osta pole võimalik.

Sestap kasutan vanamoori stringe. Aga jälle häda - need nii napid ja nirud, et kisuvad kõrvalestad ettepoole nagu pärdikul. Pole hullu! Öösel kleebin teibiga peanaha külge tagasi ja hommikuks on kuju taas õige ning kõik kordub ...

Hullemad lood on aga ühe allpool asuva kehaosaga. AIDS-i paanika alul kästi kasutada ja kanda alati kondoomi. Pidavat olema turvaline. Lisaks ei jäävat naised rasedaks.

12. aprill 2020

"Hurraa! Auto alla jäänud "Lehmake" leidis oma pere taas üles!"

Eile kirjutasin kiisust, kes Mustmäel, Keskuse teel linnarahvale vigastatuna silma jäi. Loomapäästegrupp toimetas õnnetu hinge Loomade Kiirabi Kliinikusse ravile ja asus omanikku otsima. Kuni tänase õhtuni oli vaikus ja läksin kiisule kliinikusse järgi, et ta Kernus elava Anabell Heinsalu juurde hoiukodusse toimetada.

"Küllap on ikka tänavakiisu ja Anabeli juurest rändab pärast taastumist juba otse uude koju", pidasin mõtteis plaani kui kliiniku ukse taga suitsu kimusin. Korraga helises telefon.

"Me oleme üsna kindlad, et tegu on meie kassiga. Ta põgenes läbi rõdu üleeile ja asusime kohe otsima. Kleepisime kõikjale kuulutusi, aga siis räägiti õnnetusest ning väideti, et ta sai surma. Seejärel helistasime juba varjupaikasid läbi, et surnukeha kätte saada, aga ka see ei õnnestunud", vuristas end Olgaks nimetanud naisterahvas.

"Mustamäe rahvas! Kelle ülisõbralik kiisu jäi auto alla?"

Eile õhtul kella seitsme paiku jäi inimestele silma kassike, kes tagakeha järgi vedas. Inimesed märkasid veel ka saba alt verd ning olid nii toredad, et ei jätnud looma niisama virelema vaid hellasid meie just selleks tarbeks avatud loomade erakorralise abiliinile 1414.

Kahjuks oli Tallinna põhireageerija Tanel Veskimäe linnast väljas ja mina koertega metsas ringi tuuseldamas ning esimese kõne helinat ei kuulnud. Seetõttu me reageerimiskiirus umbes kümne minuti võrra pikenes, aga teine kõne jõudis juba korralikult pärale. Sedapuhku helistas trolli- või bussijuht, kes kurbmängu pealt nägema juhtus. Naine tundus üsna endast väljas olevat:

11. aprill 2020

„Haapsalu Helluks ristitud kiisu taastub mühinaga! Vajame abi arve tasumisel!“

Lood loomadest räägivad paljuski tegelikult inimesest enesest. Kaaskondsete heakskiidu nimel kandev mask langeb üsna kiirelt kui asi puudutab looma olgu ta terve, haige või lausa vigane. 

Lugege, mõelge, vaadake oma sisemusse ja üritage vastata järgmisele küsimusele – kas ka teie oleksite käitunud nii nagu selle loo kangelased? Aga vastake ausalt. Vastake ainult iseendale.

6. aprill 2020

"Oh Ruudi-Ruudi, sa vana täkk!"


"Ahoi väike nähvits seal teispool teed. Astu läbi, kuulame mussi, limpsime konservi, lasin teenril just tuua, vaatame aknast päikeseloojangut koos. Mu korter täna vaba!

Laupäeva õhtu ka käes. Ära tolgenda nende tobedate ja ahistavate omanikega! Saad ka veel viiruse külge! See muteerub ju kogu aeg ja varsti hakkab koertele külge! Tule õigete meeste sekka!"


Mnjah, Ruudi hakkab ülbeks muutuma! Endal munad maha võetud, aga ikka võrgutab! On tõbras! Ohh seda isu-isukest! Lausa kadedaks teeb .....

5. aprill 2020

"Valneri hüva nõu nr.22"

Paljudel on kodus passimisest siiber. Raha kulub peamiselt toidu ja desovahendite peale. Nii mõnedki tahaksid deprekat ravida alkoholiga, aga raha napib.

Ja siit tuleb nõuanne - jooge desovahendit! Desifintseerivat kätegeeli tuleb määrida aga leivale - see ei lähe teps mitte libedalt kõrist alla.

Kõrvalmõjuna võib kaduda muidugi nägemine nagu "maitsestatud-lõhnastatud puupiirituse" puhul ikka, aga antud juhul on see ainult plussiks - te ei pea siis ju ka aina vastikumateks muutuvaid pereliikmeid nägema! Proosit!

3. aprill 2020

"Majaostja šokk - külmkapis olid surnud kassid ja kotitäis haisvaid lihajääke!"

Kindlasti olete kodus passides paksuks läinud ja sestap aitan kodanikualgatuse korras teil saleneda. Oksendamine peaks ju väga tõhus vahend olema või mida teie arvate? 

Oksendama ajavad aga järgmised fotod küll. Olen hoiatanud ja nõrganärvilised võiksid antud loo lugemata jätta. Kuskohas taoline asi juhtus?

"Garfield koos perega tänab kõiki toetajaid!"

Hiljuti kirjutasin Garlfiledist, kes mäletatavasti õhtu hilja Põlvamaal abi vajas. Järgmisel päeval tal kõikse parem enesetunne just polnud. Olin juba natuke mures.

On väga loid. Joodan süstlaga teda. Söönud on veidi vorsti. Magab kogu aeg, korra käis liivakasti, aga liikudes tuigub. Sidusin haava ja panin rohtu,  siis mingit vastupanu ei osutanud. Eile oleks ta mu ära söönud kui käppa kinni sidusin", kirjutas perenaine.

"Ülisõbralik "känguru" Stefi otsib kodu!"

Ärge laske end pealkirjast eksitusse viia, sest Stefi-nimeline üliarmas ja äge kiisu pole teps mitte känguru. Aga selle kukkurlooma moodi hüppab ta küll. Asi nimelt selles, et Stefil on kaasa sündinud vigastus. 

Ma pole selgeltnägija, aga küllap visati taoline "ebard" lihtsalt maanteele, sest just sealt head inimesed leidsid. Mida ma siin ikka lobisen? Toon parem Stefi perenaise murekirja teieni: 

"Tere, pöördun teie poole murega. Kas oskaksite aidata mind seoses meie kalli kassiga või äkki oskate soovitada kuhu pöörduda? Stefi on kuskil aastane. Leidsime ta eelmise aasta juunikuus Valga - Tartu maantee äärest. Oli reede õhtupoolik ja Valga varjupaik selleks ajaks juba suletud. Jätsime ta nädalavahetuseks enda juurde. Mõtlesime, et ajutiselt.

2. aprill 2020

"Raskes seisus Gessy sai kiiret abi!"

"Jou inimesed! Istute kodus nagu kästi? Ehehehee, kes nüüd tublid koerad on? 

Istuge-istuge ja olge tublid koolerahaiged edasi! Saate vähemalt aimu, mida me tundma peame kui kogu aeg istuma sunnitakse!

Meile koertele see nakkus külge ei hakka ja sestap tõstame eriolukorra valitsuse käskudele tagumist käppa! Elagu vabadus!"

Just täpselt nii Harjumaal, Vatslas elav nooruke Gessy tegi ja üle aia maailma uudistama läks. Paraku oli raudvarbadest aed korralik ja ulatus kuni Kuuni. 

"Mida see kassiomanik küll teeb?"

Mustamäe, Tammsaare tee elanikele on silma jäänud üks imelik naisterahvas, kes oma kiisut rihma otsas veidi jõhkralt talutab. Kass tõmbab millegipärast maadligi, aga rihma ja perenaise vastu ta ei saa. Viimases hädas pöörduti minu poole.


"Tere Heiki! Olen FB grupi "Kassisõbrad" liige ja täna postitasin sinna video. Soovisin, et see jõuaks omanikuni ja et ta veidi mõtleks. Kurb on lihtsalt vaadata juba mitmendat korda sellist vaatepilti. Veidi paneb muretsema ka, et kui juba majade vahel nii käitub, siis mis veel seal kodus toimub?

"Lahke maasikamüüja"

Maasikaleti juures lasin lahti väikeste köhatuste ralli. Maasikamüüja alul küll kissitas silmi, aga andis siis sügava ohkega letil olnud karbid kõik tasuta mulle.

Õhtul kasutasin sama taktikat kohaliku konkubiin Malle juures. Too viskas välja ja tasuta ei saanud midagi.

Mis sellest järeldub? Maasikamüüjad on lihtsalt lahkemad inimesed kui litsid! Ei muud.

Kiida teenindajat! Muidugi kiidan! Mallet ei kiida!

31. märts 2020

"Nutunäod pähe pidalitõbised, muidu ......."

Nii mõnigi on pahane, et eestlane on praegusel aal liiga lõbus. Isegi väljamaalt kurjustatakse, et me ei saavat veel üldse sotti sellest, mis toimub.  Nonii leeprahaiged ja nüüd teeme sellele palaganile lõpu! 
  • Kardinad ette, muidu ....
  • Tulesid põlema ei pane! Ainult küünlad, muidu .....
  • Telekat ei vaata! Passige albumeid, muidu .......
  • Arvutist kuulake aint kiriklikku ja leinamussi, muidu .....
  • Tänaval ei naerata ja räägite tasasel häälel, muidu ....
  • Nutused näod pähe ja viimset homset kuulutama, muidu ......

30. märts 2020

"Kas õnnestub? Erakorraline kiisukese päästeopp keset soid ja metsi!"

Saate praegu kaasa elada vat, et reaalajas ühe armsa kiisukese päästmisoperatsioonile kuskil pärapõrgus. Vabandan taolise väljenduse pärast, aga nii ta on. Ilmselt selleks ajaks kui selle kirjatükiga ühele poole saan, saabub ka vastus, mis kas rõõmustab või kurvastab.

Lugu hakkas pihta kell 20.48, mil silmasin saabunud kirja. Vedas, ma arvutit ja messengeri eriti, õhtuti lausa tahtlikult väldin:

"Tere Heiki. Ei tea kuhu pöörduda? Mu kass on kriitilises seisus. Lausverejooks käpast, purskab kohe. Panin sideme peale, aga see imbus pea kohe verest läbi. Helistasin väikeloomakliinikusse, aga see hinnakiri, mis sealt öeldi, oli üle mõistuse.

Olen ka töötu hetkel tänu sellele, mis Eestis toimub. Aga mu väike kallis Garlfield võib ööga ju verest tühjaks joosta! Paluks abi. Peres kasvab veel 8 last, kes nutavad, et kiisu sureb."

"Katame lauad! Gavercat nr.19 ehk BIBI kolis Tartusse päriskoju! Hurraa!"

 Aega võtab , aga asja saab ning eile naeratas päike lõpuks ka Bibile, kes pikisilmi uut kodu ootas. Mida ma pläran! Ei oodanud ta ühti, sest Kristiina juures on elu kut lill, aga nüüd saab ta vähemalt privaatsust ja hellustele ainuõigust kogeda. See on talle uudne kogemus.

Võibolla oleks plats Gaveri kassidest juba ammu puhas, aga me natuke ikka valime ka. Eks ikka selleks, et kiisu enam kunagi halba elu kogema ei peaks. Kristiina Pärgma, kes Bibi eest hoolitses, on tema uue perega väga rahul:

"Kas koolidirektor tõesti tapab julmalt kasse?"

Ida-Viru kassiingel Merle Laur saatis mulle kodanik J.R murekirja, milles väidetakse, et Kiviõli Vene kooli direktor, kes on ka korteriühistu esimees, tapab kasse sulgedes nad keldrisse.

Kasside hävitamispaik asuvat Kiviõli linnas, aadressil Soo 18 asuvas majas ja naine leidis enda trepikoja keldrist mitmeid nälga surnud loomakesi. Jutu tõestuseks saatis ta ka fotod.

"Mida teha? Kes aitaks?", hüüab loomasõber appi.

"Vaikelu kuldnoka ja metskitsega"

Ja seal okste vahel ta seisab. Karvastik imeheaks komuflaažiks, mis metsaasuka loodusega ühte sulatab. Vaevalt te fotolt üles leiate. Endalgi väga raske, kuigi tean, kus ta seisis.

Loom on hirmul. Loom on lõksus. Ühelpool loomaia rauast tara, millest läbi ei pääse. Teisalt tulevad mehed hirmsa saemüraga. Lõikavad võsa. Kits ei tea sellest miskit ja arvab, et teda jahitakse. Seisab hiirvaikselt ja loodab, et ei märgata.

29. märts 2020

"Ärge toppige hülgepoegadele luttidega piima!"

Kullakesed-kallikesed! Ärge toppige hülgepoegadele oma lutipudeleid! Ma väga palun!

Saan aru, et eesmärk on üllas, aga hülgepojad ei taha seda piima. Nii suured ei võta käest, närivad vaid puruks. Lehmapiim on lisaks ka selline lahja lake, et hülgeemme kaebab teid kohtusse.

Eile tekitas üks hülgepoja Laulasmaal elevust. Teine Pärnu kandis. Oli teine oma kaks kilomeetrit mööda jõge ülespoole ujunud. Seega merest üsna kaugel. Loomapäästegäng oli kohal. Keskkonnainspektsioon ka.

Rubriik "Palju toredaid inimesi" aina täieneb uute kangelastega!

Lugege ja mõelge kaasa!

Emme ja koeraomanik hakkab haukuvaid koeri killima kui neid tuppa kinni ei panda. Segavad noh! Tuleb meelde veel üks noor emme, kes palus minul kui loomakaitsjal (?!) korraldada erakorraline kitsejaht Peetri kandis, sest üle tee jooksvad kitsed kujutavad ohtu tema lapse elule ja tervisele.

Mnjah, naine, kes enam rase pole, palub hakata tiineid kitseemmesid tapma? Tore-tore ja empaatia missugune! Ise sai vaevast just lahti ja kohe kukub teisi rasedaid nottima!

Täna Strokmal ka üks titt röökis ja pritsis ilma maskita pisikuid kilomeetri kaugusele. Raudselt koroonas, sest terve laps nii ei nutaks. Äkki vanemad peksavad ja laps palus omas keeles, et me hoopis ta nende jubedate inimeste käest ära päästaksime? Ka see on võimalik.

Õnneks olid vanamooril tampoonid kaasas ja laenas mulle. Pistsin kõrvadesse. Ja sealt ma siis selline ilus tulin - mask ees, kummikindad käes, tampoonid kõrvas .....

27. märts 2020

"Männiku rahvas! Kelle koer jäi auto alla?"

TÄIENDUS! OMANIK LEITUD JA KOERAKE ÜLE ANTUD!
Männiku tee 82 lähistel jäi loetud minutid tagasi auto alla tilluke armas koer. Kuigi olime kohal imekiirelt, siis kahjuks jäi ka sellest väheks ning kutsat enam aidata polnud võimalik.

Kindlasti on tegu koeraga, kel kodu olemas. Omanik! Võta ühendust 1414 ja mata oma sõber väärikalt maha!

KIISU EI PIDANUD KAHJUKS VASTU! "Saha-Lool auto alla jäänud kiisu vajab sinu abi!"

Täna hommikul jäi Saha-Lool, Saha tee 16, Tallegi territoorimil auto alla musta värvi kass, kes sai raskelt viga. Head inimesed helistasid õnneks kohe meie loomade abiliinile 1414 ja andsid asjast teada.

Loomapääste poolt reageeris Tanel Veskimäe, kes oli üsna ruttu kohal. Optimismi ta hääles polnud.

"Üritan kiirabisse jõuda, aga pole üldse kindel, et ta sõidu üle elab. ta hingab nii imelikult ja ajab vahtu välja."

"Elab, siis elab ja kui mitte, siis mitte. Vähemalt püüdsime aidata. Vajuta aga!"

"Kurb! Eakas peremees unustas isegi oma koera nime kui ta surmast kuulis"

"Tere! Kuulsin, et mu koer on teie käes!", hüüdis rõõmsameelne taat telefoni. "Kuidas ma ta kätte saan?"

"Millisest koerast nüüd jutt on? Meil neid üksjagu."


"Ai-ai-ai kui paha lugu. Teie koer sai ilmselt rekkalt või bussilt raske löögi ja teda pole enam. Selgroog oli kahest kohast katki."

Uudis võttis taadi sõnatuks ja ma ei liialda kui ütlen, et oma pool minutit või kauemgi oli kuulda vaid tema hingamist. Vanahärra ei suutnud ühtki sõna öelda kuid end kogudes hakkas pärima.

"Jüri kiisuke jõudis koju tagasi!"

"Imestan ja loen seda lugu ning ei saa aru, miks autor juhte süüdistab? Loomad ise jooksevad ette ja autojuhid pole süüdi", kostis helju röögatus kommentaariumis. Antud loos oli juttu Jüris autolt paugu saanud kiisust, kes teele vedelema jäeti.

Möönan, et loomad jooksevad tõesti tihti nii ootamatult teele, et juhil puudub väiksemgi võimalus õnnetust ära hoida. Samuti olen sunnitud tunnistama, et autojuhid oskavad valetada ja seega pole nad ka kunagi süüdi. Ka siis kui nad inimesest üle sõidavad. 

Mäletatavasti jooksis kunagi ka Kakumäel üks koer "täiesti ootamatult" auto ette ja nii olekski jäänud kui poleks tunnistajaid, kes teisiti väitsid: