26. mai 2020

"Kängurukass Stefi otsib ikka veel kodu!"

Vana pea on kerele ikka parajaks nuhtluseks! Nüüd hakkan juba muretsema küll, sest aju on vist juba nii siledaks kulunud, et pea enam üldse midagi kinni! Eile kõllab mulle Vivika Uhtjärv ja pärib kassi kohta:

"Kas teeme Stefile sterri ka ära ja paneme kiibi?"

"Kes on Stefi?"

"See kängurukass, kes minu juures hoiukodus?"

"Tean kolme-nelja liikumisdefektiga kängurukassi - ühe nimi oli Liisu, tema oli veel liidu aajst. Siis oli üks kuskil Kesk-Eestis, kes naabrite juurde eksis, aga taas koju sai. Aga kes on Stefi?"

"Tere talv! Sa ise kirjutasid temast ju oma blogis!"

24. mai 2020

Suure-Jaani Kiku: "Mul on chill! Kuidas teil?"

Tänavavõitlejast Kiku kohaneb tubase režiimiga ja allub uuele korrale imehästi. Ega me ta peakese sisse muidugist näe, aga välise käitumise järgi hinnates tundub, et talle täitsa meeldib.

Praegu elab ta saunaruumis, sest maja täisperemeestest kiisud pole tema tuleku üle teps mitte õnnelikud. Ta lausa tunnetab seda ning viisaka külalisena tuppa ei kipugi. Pluss see lesta- ja parasiitide värk ka - pole vaja, et leviks.

Pererahvas kohtleb teda suurima armastusega ja käib pidevalt seltsiks. Iseäranis pisike tütretirts, kes hea meelega aseme lausa põrandale teeks ja sinna elama jääkski.

"Selgus majja! Kes siis ikkagi tappis Suure-Jaanis koer Tuksi?"

Foto: Sulev Jänes/Facebook
"Kägistasin Tuksi kähku toore jõuga ära. Mida ma pidin siis tegema? See oli hädatapp!", õigustab Sulev Jänes ühe väikese koera teise ilma saatmist. Kui asi oli täpselt nii nagu ta rääkis, siis võib sellest isegi aru saada. Ometigi polnud koerake vähemalgi määral külajoodikute viha ja taolist lõppu ära teeninud.

Hiljuti lõi Sulev kass Kikut rusikaga pähe ja viskas teise taluaknast välja. Asi olekski nii jäänud, aga mees arvas heaks mõtteks seda vägitegu ka Facebooki-rahvaga jagada. Inimesed olid paraku teist meelt ja asi läks suure kella külge. Sulev pole minu teemakäsitlusega mõistagi rahul:

23. mai 2020

"Vääna-Jõesuu rahvas! Kelle kiisu?"

Täna pärastlõunal roomas Janne ja Tarmo väravasse vigastatud kass. Loom proovis tõusta, aga see ei õnnestunud. Hingamine oli katkendlik.

Aja kokkuhoiu mõttes leppisime kohtumise Tabasallu, kuhu Tarmo kassi tõi. Paraku jäi sellest ikka väheks ja teda päästa ei õnnestunud.

Kiipi polnud ja seega on kogu lootus omanik leida sellel postitusel. Oma kiisu saad kätte Loomade Kiirabi Kliinikust ja mata ta väärikalt maha. Ootame sind kolmapäevani. Aitäh Tarmo ja Janne!

Sulev Jänes: "Ma pole mingi loomapiinaja! Andke kass tagasi!"


See on ka arusaadav, sest ei johmas pea ega tuksis närvid saa olla nii ebavõrdse võitluse õigustuseks. Härra Jänes polnud ometigi olukorraga rahul ja kirjutas täna hommikul Loomapäästegrupile nõudmaks kolme aastast Kiku nime kandvat kassi tagasi.

Lõpuks mees siiski loobus ja tunnistas, et ka ta ema polnud suurem asi peremees kiisule.

Toon Sinuni hea lugeja selle kirjavahetuse muutmata kujul täismahus:

"Sulev Jänese kassipeksuloole joon alla!"

Seedisin paar päeva, et kas teen suu lahti või kannatan veel natuke? Pidasin gängi juristidega aru ja nemad andsid rohelise tule. Vähe sellest, nad on valmis Sulev Jänes'e kassipeksu pärast isegi läbi kivi minema. Nii vihased noh! 

Politsei krimasja ei alusta. Loomapäästegrupp kui kaebuse esitaja sai sellest teada meedia kaudu. Tase! Me ei hakka muidugi politsei otsust "mitte sittagi taas teha", edasi kaebama, sest see oleks puhas ajaraisk - Loomapäästegängil ja ka mitte kellegil teisel siin riigis pole nimelt õigust võõraste loomade eest seista. Edasi kaevata saaks vaid loomaomanik kui kahjukannataja ehk Sulev Jänes ise ja see näeks välja umbes niimoodi:

"Lugupeetud prokuratuur,

palun sundida politseid algatama minu vastu kriminaalmenetlust seoses mulle kuuluva asja lõhkumise ehk kassi vigastamisega minu enda poolt ning määrata võimalikult range karistus.

Lugupidamisega Sulev Jänes,
kassiomanikust kahjukannataja"

21. mai 2020

"Kalamaja Žoriku vabadus saab läbi!"

Ei ole aega pikemalt kirjutada, aga tulistan puusalt ka teise uudisloo, mis puudutab eelkõige Kalamaja inimesi - Kalamaja ikoon, vabahing, kuningas ja veel teisigi tiitleid kandev koer Žoriku priiusepäevad saavad läbi.

Tema 12 aastane eluke on lõpusirgel ja seisin ikka selle eest, et tal lastaks rahus hulkuri elukest elada.


Nüüd on aga tema vaimne seisund veidike "petma" hakanud - Zorik nimelt ei jaga enam üldse matsu - magab Tööstuse tänaval sõiduteel, autodest välja ei tee, teed ületab apaatselt jne. Ühesõnaga ta elu on ta enda pärast pidevalt ohus! Täna valvasin taas KAPO maja ees oma paar tundi tagamaks, et ta auto alla ei jääks.

"Kes küll aitaks loomapiinaja Sulev Jänese lemmikloomi siin riigis?!"

Sulev Jänes, joodikust sadistinärakas piinas taas kaamera ees looma! See nimi jõudis sekundiks avalikkuse ette kui ta oma koerale viina jootis. Oli vist nii?

Tollal olin Eestimaa Loomakaitse Liidus ja tegime nagu kord ja kohus ka politseisse avalduse. Tühi töö ja vaimu närimine - ei ole piinamine, sest loom jõi ise! Mul pole praegu tõesti aega fakte üles otsima ja meelde tuletama hakata, aga oli vist nii.

19. mai 2020

"Uus Loomade Kiirabi Kliinik"

Inimene on loomult uudishimulik ja püüab ikka kardina tagant piiluda, mida üleaedne teeb. Kel Loomade Kiirabi Kliinikusse asja olnud, teab, et seal olid suuremat sorti ehitustööd käsil. Nüüd ollakse lõpusirgel.

Täitsa uus korpus ehitati valmis ja sisustati tehnika viimase sõna järgi. Ja kõik puha meie sõprade loomade jaoks. Megasuur kulutus ja äririsk, aga see käib taoliste asjadega kaasas. Hommikul kirjutasin oma blogis järgmised read:

"Tundub, et uued kruusid tabasid kümnesse!"

Eile tuuseldasime Erko Elmik'uga Mulgi- ja Tartumaal ning lugesime leebe katku perioodi kahjusid kokku. Õnneks olid kõik kaasvõitlejad elu ja tervise juures. Teel juhtus ka midagi ootamatult ja nimelt esimest korda elus nägin looduses ka karumõmmi - läks teine üle sõidutee.

Alul vaatasin, et suur-suur karvane terjer, aga tatsas kuidagi imelikult. Võtsin hoo aegsasti maha kui Erko korraga hüüdis: "Karu, karu! Vaata karu!"

"Karmivõitu väga mehelik naispolitseinik"

"Kas teil autos turvavöö on?", päris karmivõitu väga mehelik naispolitseinik.

"On."

"Aga miks ei kasuta?"


"Aga kas teil rinnad on?"

18. mai 2020

"Elust enesest"

"Tere, tahaksime ka sinu gängiga liituda."

"Rõõm kuulda."

"Meil on aga probleem, mis võib gängile kahju teha"

"Milline nimelt?"

"Üks tüüp piinas kassi, sattusime peale ja asi läks natuke käest ära."

"Taolist asja nähes ei pea ka kõvemad närvid vastu. Pole probleemi, vastu võetud."

"Politsei uurib asja praegu."

"Auto sõitis rasedale otsa. Beebi paiskus teele!"

Auto sõitis naisele otse. Naine oli viimase vindi peal rase ja hukkus. Õnnetuse tagajärjel paiskus asfaldile beebi, kes hakkas lakkamatult nutma.

Taoline stsenaarium ei sobiks vast isegi väga julma õudusfilmi. Liiga jube! Taoline asi täna aga Tapa lähistel tõesti juhtus. Emmeks polnud siiski inimene vaid metsjänes. Julmust ja traagikat see ei vähenda.

Looduslik valik? Ei ole! Inimlik põhjus tegelikult, kuigi ega siin juhti süüdistada saa - jänes tuli ise väga kiirelt ja ootamatult, aga ka see ei vähenda traagikat.

"Tahad metsloomast vabaneda? Rebasetapja Ilve Kahro tuleb appi!"

Foto: "Olevik&Koduvald"- Ilve Kahro
"Tere,

valda helistavad murelikud kodanikud seoses kärntõves rebase ning kutsikatega. Nimelt on peaaegu karvutu emarebane koos kahe kutsikaga ennast sisse seadnud suvilapiirkonda, kus elavad inimesed ka igapäevaselt. Suhtlesin sel teemal ka Metsloomaühinguga ning nemad ütlesid, et kutsikatega pesale kehtib pesarahu, kuid Keskkonnaameti loaga on neid võimalik ümber kolida. 


Ilmselt on ka kutsikad kärntõve nakkuse saanud kuid hetkel on nad karvadega ning viisakad. Kinnistuomanik, kelle kuuris on rebased, ei leia põhjust tegutsemiseks (info kohaselt ka viib neile toitu) kuid naaber, kelle kassi rebane juba murrab, on murelik ning kardab ka enda väikeste laste pärast. 

Keskkonnaamet ümberasustamise võimalusse ei usu ja leiab, et kõige mõistlikum on oodata poegade iseseisvumist. Üks kohalik aga proovis ise püügipuuriga neid kätte saada ja mujale hajaasustusse viia, sellepeale aga reageeris üks elanik agressiivselt ning kutsus Loomakaitseliidu koos politseiga kohale ning kaks kinnipüütud kutsikat lasti uuesti lahti, sest väidetavalt on tegemist loomade halva kohtlemisega.

17. mai 2020

"Ruudi tegi Miat!"

Miat, seda vahvat muda-retriiverit mäletate vast ikka. Sulnis piiga oskas ka kõrbest pori leida ja oli selle üle äärmiselt õnnelik. Nüüd ta mängib juba mõnda aega taevastes porilompides ja kui sajab, siis ärge süüdistage kliima soojenemist ja merede liigaurustumist vaid Miakas lihtsalt lustib nii enda kui maapealsete retriiverite rõõmuks.

Ruudi võttis Miast eeskuju, kuigi Ontikal väga pori polnud, ainult puhas tiik. Ahh, mida ma pläran, sest obeste sõnnik ajas ka asja ära. See on mingi koertevärk, millest inimeseloom aru ei saa, aga just sealt need õppetunnid vist tulid. Ja vat Ruts va sindrinahk tuli ka eelmisel nädalal jummalast kuivast stepist ülepeakaela porisena tagasi. Seda, et ta täpselt samamoodi nagu Miagi igas pasahunnikus püherdab, tean ma niigi, aga vett ta kartis. Enam ei karda. Kahjuks. Väga-väga kahjuks!

16. mai 2020

"Käsi kõrva äärde ja kannan ette!"

Hea nädal oli ehk meite keelepruugis tähendab see seda, et laipu polnud! Hurraa! Kõik elukad, kes abi vajasid, seda ka said ning tänase seisuga on viimane kui üks kliinikuarve tasutud. Tänud siinjuures meie lojaalsetele toetajatele.

Annetajatele, aga eelkõige püsiannetajatele, kes tagavad teatava stabiilsuse, tahame midagi vastu anda ning parasjagu alles mõtleme välja kuidas seda kõikse mugavam teha oleks. 

Idee on lihtne - iga mats ja tots, kel pole "kümnekast" igal kalendrikuul aasta otsa jutti kahju, loetakse "LPG toetajaliikmeks" ning ta saab vastava kaardi, mida aksepteerivad ka meie koostööpartnerid ja valitud loomakliinikud. Ühesõnaga muutuvad need head inimesed ka nende firmade püsikundedeks ja saavad samaväärsete allahindlustega koheldud. Kui palju keegi hinnast alla teeb, on koostööpartnerite otsustada ja Loomapäästegrupil siin kaasarääkimise õigust pole.

15. mai 2020

"Karujaht"

Politsei soomukid, MUPO, KAPO, KKA, KKI, KRIPO, HUIPO, K-Kommando jt jõustruktuurid ründeautomaadid käes kangelaslikult ülekaaluka vaenlase vastu astuma. 

Leedu lennuväljal ootasid hävitajad õhkutõusmiskäsku. Päästjad ja jahimehed neid "uinutipüssidega" turvamas. Ajakirjaniku apsakas või on jahimeeestele antud eriluba vastavaid ravimeid osta ja uinutipüssidega toimetada? Narkaritele peaks see hea uudis olema küll! Veel oli tore näha nii palju vabatahtlikke püssimehi töö ajal karusid jahtimas. Vigastatud looma juurde nad operatiivselt vähemalt Põhja-Eestis ei jõua - tööl ju, aga see selleks?

Valitsusliikmed, sulega jahimehemütsid peas, olid samuti valmis kohale tormama, et maha lastud karu juures meediale poseerida. Eesti on valmis. Eesti koos NATO-liitlastega läheb karu "uinutama". Hurraa!

14. mai 2020

"Sõpra tuntakse hädas!"

"Sõpra tuntakse hädas!" või "Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem!", on paar ütelust, mis ka tänapäeval paika peavad. Vahest peavad.

Enamasti jäävad head asjad ikka varju, sest hädaldamine on ülim. Kohe nii ülim, et seda peab kõigile ja kõikjale kuulutama ning tänapäeva tehnoloogia annab selleks ka suurepärased võimalused. 

"Helmar Tamm - ei ole kangelane, lihtsalt tore inimene!"

Ühiskonnad vajavad kangelasi ning taolisi inimesi, kes teiste nimel oma eluga riskivad on ajaloost teada küll ja küll. Kui enne oli vaja kuuli ette hüpata või põlevast majast vähemalt inimesed välja tuua, siis praegusel ajal piisab ka käte pesemisest või kassajärjekorras paarimeetrise vahe hoidmisest. 

Näh, üks aevastas ja pani käe suu ette. Kangelane! Hurraa ja hakkame aga ausambaid püstitama. Algatuseks võtame maha Vabadussamba ja paigaldame selle asemel kanglasvalituse tegelaste kujud.

Ei ole see käe suu ette panemine ühti kangelastegu vaid elementaarne käitumine ja viisakus teiste suhtes. Sama elementaarne on aidata ka meist erinevaid elushingi, kellega seda planeeti jagame. 

"Ei ole depressiooni!"

Ei ole depressiooni. Lihtsalt tuju on sitt. Enne oli see kehva, sest kästi kodus passida. Nüüd sellepärast, et kästakse välja minna.

"Ärge kujutage üldse ette, et ma oma koopast enam välja tulen!"

Ei ole depressiooni. Lihtsalt tuju on sitt. Enne sellepärast, et raha oli palju. Õnneks Eesti Loto aitas muret leevendada.

13. mai 2020

"Aitäh! Saime taas hakkama - Defu pääses juba koju!"

Kui Arno isaga koolimajja või Heiki Loomade Kiirabi Kliinikusse jõudis, oli juba lootusetult hilja. Esimesel puhul olid tunnid juba alanud, teisel vaatas vastu aga tühi koerapuur.

"Kus Defu on?", pärisin kliinikurahvalt koera kohta, kes vaatamata napile tutvusele oli osanud juba mo hinge pugeda.

"Defule tulid omanikud järele ja ta on juba kodus!"


Pererahvas kirjeldas juhtunut nii:

10. mai 2020

"Türisalu rahvas. Kes on kiisut näinud?"

Kevad paneb vere vemmeldama ja mitte ainult inimloomal. Isepäised kassid va sigimise maailmameistrid on iseäranis kavalad ja kasutavad igat võimalust, et pererahva juurest jalga lasta. Murekiri:

"Tere,

Meil läks 7.mail kaduma kass nimega Pupi. Olen saatnud varjupaikatesse kirju koos piltidega, aga kahjuks pole tulemusi andnud. Me kardame, et keegi on võtnud ta lihtsalt auto peale ja koju viinud.

Olen jaganud ka Harku valla FB-lehele, Keila valla lehele ja kadunud ja leitud loomade gruppi. Kaduma läks ta Türisalus, Lõunatuule teel. Me ei oska enam kusagile pöörduda, kaalume kõiki varajante, mis võis juhtuda. Ma panen ka pildid siia ja loodan, et saate kuidagi aidata. Kahjuks kiipi tal pole ja ta on umbes 5-6 aastane, väikest kasvu, emane kass."

"Jube päev see Emadepäev!"

Jube päev! Olen näinud rasket vaeva ja aidanud 48 naisel emaks saada. Või oli neid 84? Pole oluline.

Ja mitte üht tänusõna. Ei ühtki torti ega lilleõit tänasel päeval. Aint poiss hellas ja avaldas rahulolu, et ma mampseli ikka ära sebisin. Tänamatud! Pean paremini valima hakkama.

8. mai 2020

"Nissi rahvas! Kelle noor kiisu auto alla jäi?"

Selle loo tausta ma väga ei tea, aga see õnnetu loom jäi silma eile öösel ühele politseipatrullile. Lebas teine Nissi kandis teepervel ja nägi väga niru välja. Politseinikud, ja müts maha nende ees siinjuures, pidasid kinni ning võtsid abivajava kassi auto peale.

Pool üks öösel helistasid nad meie loomade abiliinile 1414 ja õnneks oli Kelli veel üleval ning ajas raviga seonduva korda. Politseinikud toimetasid kassikese Loomade Kiirabi Kliinikusse ja personal hakkas ta eest võitlema. Esimese asjana oli vaja kiisu seisund stabiliseerida ja ajapikku see õnnestus.

"Raskelt vigastatud tilluke Defu vajab heade inimeste abi!"

Nii armas ja sõbralik! Nii noor ja elurõõmu täis. Paraku on uhket Defenderi nime kandev prantsuse buldogi hakatis aga ka nii väga-väga! Esmapilgul seda justkui ei usukski, et tegu on Loomapäästegrupi viimase aja ühe raskeima patsiendiga. 

Eile õhtul arutasime Loomade Kiirabi Kliiniku loomaarsti Valdeko Paaveliga Defu seisundi üle pikalt-pikalt.

"Lõualuu, aga veel rohkem katki kui Täpil"on Eesti üks parimaid (looma)ortopeede üsna murelik.