8. detsember 2019

"Uskumatu! Sõle loomakliinikus sooritati maailmas ainulaadne operatsioon!"

Pühapäeval võtame kergemalt ja see lugu ongi selle tõestuseks. Kes sind ikka kiidab kui sa seda ise ei tee ja lööngi kohe kiidulaulu lahti.

Loomadel, täpselt nagu inimestelgi juhtub mõistus teinekord väheke tõrkuma. Inimesed hakkavad purema ja klähvima, aga see on tänapäeva lääne kultuuriruumis tunnistatud juba täiesti normaalseks nähtuseks.

Loomadega on teine lugu ja nad hakkavad pahatihti ette kujutama, et on inimesed. Need on sellised raskemad juhtumid, aga mäluhäireid esineb pea kõigil ja nii loo autor kui fotol olev koer on Alzheimeri tõve ilmekamaid ohvreid.

7. detsember 2019

"Mõelge kaasa! Mida teha paarisaja üleliigse kiisuga?"

Loomapäästegrupp on oma koha Eesti ühiskonnas ja iseäranis loomasõprade seas leidnud ja ilmselt ma ei liialda kui väidan, et saame ka kõige rohkem vihjeid või hädaabikõnesid.

See teeb rõõmu, aga tekitab ka kimbatust, sest head lahendust läbi mille kõik elukad ellu jääksid ja uue kodu leiaksid, pole meilgi.

Me teame üsna mitmest koertekolooniast, kus lemmikloomapidamine on täiesti käest läinud. Ühtekokku vireleb seal üle saja peni ja mõistagi tekib neid läbi suguluspaarituse aina juurde.

"Läbi roosade prillide"

Kõige parem antidepressant on loodus. Kes teab, see käib ja oskab näha. Kes mitte, see ostab "Xanaxit" või elab end sotsiaalmeedias välja.

Jumal tänatud Facebooki eest, sest vastasel juhul need närvihaiged ju piinaksid loomi või hullemad killiksid isegi inimesi. Mõistagi enamus neist istuks siiski hullumajas või vähemalt külastaks üsna tihti psühhiaatrit, mida tänased netiräuskajad ilmselt päriselus ka teevad.

6. detsember 2019

"Ka Jüris auto alla jäänud kassipoeg vajab Teie abi!"

"Kuidas seda armsat kiisupoega kõige parem oleks abistada? Auto sõitis üle."

"Sõitke temast uuesti üle! Meile tõesti enam ei mahu ning oleme pea võimetud esmaabi andma, sest enam pole kodusid, kus vigastatud loomad taastuda saavad!"


Õnneks küll huumor, mis mustemast mustem, aga tõesti on juhtunud see, mida olen üritanud kõikide vahenditega vältida - Loomapäästegrupist või "loomade kiirabist" kui soovite, on saanud pesuehtne loomade varjupaik üle nelja-viiekümne elukaga!

Täna hommikul sai vigastada üks tilluke kiisulaps, kes alles oma elutee alguses. Lugu juhtus Jüri alevikus, Väljaku tänaval. Hele-nimeline loomasõber nägi kõike pealt:

"Tillukese Pimeda" operatsioon on kahe nädala pärast!"

Eile nagu lubasin, sai "Tillukese Pimeda" kiisuga, kes pr. KATRIN GAVER'I, kelle uueks perenimeks siiski vist juba ROHULAID, silmaarstil käidud. Nii vähemalt sotsiaalmeedias juba kirjutatakse.

Väga lühidalt öeldes, pole lugu sugugi nii hull kui kartsime ja ka operatsiooni maksumus ei tõuse üldse taevasse. Me lähtume alati sellest, mis on parim loomale ja sedapuhku soovitati silmamurega pöörduda Kakumäe Pet City kliinikusse dr. Andžela Lehtla poole, kes on oma töös väga pühendunud ja pädev. Et ma miskit sassi ei ajaks, siis lisan väljavõtte haigusloost:

5. detsember 2019

"Pärnakad!" Kelle süsimust kiisu jäi auto alla?"

"Ma ajasin ootamatult teele jooksnud kassi alla", teatas meeldiv naishääl telefonis, väike värin hääles.

"Kas tal on suured vigastused?"

"Ta on juba surnud, aga ma ei saa looma niimoodi vedelema jätta. Kuhu ma pöörduma pean?"

"Varjupaigad koristavad korjuseid ja saadavad utiliseerimisele ning heal juhul saab neist kütusele biolisand või väetis.

Ei ole kena lõpp loomale. Saatke mulle fotod ja täpne koht. Teen postituse ja proovin omanikku leida - inimene saab oma lemmiku vähemalt väärikalt maha matta."


"Pärnus, Ehitajate teel. Kass on üleni musta värvi"

"Tilluke Pime" vajab Sinu abi!"

Olgu jõulud ukse ees, aga imet vast ei sünni, sest nägijaks see "Tilluke Pime" tõenäoliselt enam eales ei saa. Vaeseke on praegu veel suures vaevas ja vat seda saame me vähendada küll enne kui paistetus, mädanik või tont teab, mis veel ajju jõuab.

"Tilluke Pime" on Eidaperes Kristiina Pärgma juures, sest sinna oleme me ikka need kõikse haigemad kiisud viinud. Perenaise sõnul on tegemist "hullu nurrumootoriga", kes vaid inimese ligi tahab ja hellitusi nurub.

"32 - Mitte mul! Poisil ikka!"

Ohh Christine-Christine või lihtsalt Kix nagu me sind isekeskis kutsume! Täpselt 73 aastat tagasi sa tulid kirikuaeda ja noore mehe ää võrgutasid ning voodisse meelitasid. Said mu süütuse, nooruse ja ilu ning siis sa läksid, jättes mu suure kõhu ja rasedana maha! Maailm kukkus kokku!

Ja siis sa tulid tagasi, et mulle veel suurem kõht ette sööta ning uuesti minna. Et sa teaksid, siis kõht kasvab jätkuvalt ning tegemist on mingi eriliselt pika rasedusega! Aga ma ei pea pikka viha ja tegelikult pole põhjustki - täitsa tore on, inimesed pakuvad istet ja puha ......


Poissi ma ei hakka sünnipäeva puhul õnnitlema, sest feissaris on seda nõme teha. Lisaks me peale südaööd juba lobasime ka.

Aga kättemaks on magus!

"Katame lauad! Franz läks koju! Hurraa!"

Südamest häämeel teile teada anda, et hullud hirmud on möödas ja suuremad vaevad samuti. Franz jäi 26.novembril auto alla ja sai palju viga.

Billy loomakliinikus sooritati väga edukad operatsioonid Kristo Klaasseni poolt ja kokku kruviti nii kildudeks esikäpp kui ka vaagen. Teine operatsioon mõõdus ka ohtlike vahejuhtumiteta. 

Mäletatavasti esimesel korral Franz-poisi hingamine seiskus. Parem enesetunne ja olemine tulid Franzule kohe kui narkoosist toibus:

"Ohh sa raks! Ma saan ise istuli tõusta! Ohh sa raks! Mu jalad liiguvad! Jeee!"

4. detsember 2019

"Aitäh sulle piirkonnapolitseinik Aile Kask!

Riigiametnikud, nende seas politseinikud on taolised tegelased, kes reeglina oma nime afišeerima ei kipu. Tegelikult nad ei tohigi seda lausa teha. Sestap jäi teenimatult tahaplaanile KATRIN GAVERI JA EESTI KASSISÕPRADE KOGUKOND MTÜ käest kasside päästmisele alguse pannud Aile Kask, kes tegi rohkem kui politseiniku ametijuhend ette näeb. Tänaseks olen suutnud temalt heakskiidu välja lunida ning sestap tohin ka nime avaldada.

Lugu algas nii, et Aile nagu ka paljud teised heausksed inimesed, pöördus KATRIN GAVERI JA EESTI KASSISÕPRADE KOGUKOND MTÜ poole abipalvega, et neljale kiisupojale hoiukodu leida. Veenva ja ladusa jutuga EESTI KASSISÕPRADE KOGUKOND MTÜ juht KATRIN GAVER oli lahkesti nõus. 

2. detsember 2019

"Head sauekad! Võibolla ka Teie kassid viidi varjupaika!"

Täna toimus politsei, VTA ja Saue vallavalitsuse ühisreid ühte Saue eramusse, kus pidas kasse kurikuulus Katrin Gaver. Majas valitsev olukord ja räpasus panid vaid ahhetama!

"Nii kibe sita- ja kusehais, et võttis silmad veele!", oli ühe kohalolnud riigiametniku kommentaar.

Kaasatud oli ka Loomade Hoiupaik, kes vallavalitsuse korraldusel püüdis hoovist kinni viis esmapilgul täitsa vinks-vonks kassi. Naabri sõnul olla need ka Gaveri loomad ja mõnda neist nägi majas ka seal varasemalt käinud politseinik.

"Nüüd hoidke küll Franzule kõiki pöidlaid-varbaid ja aidake arve tasuda!"

Loomade Kiirabi Kliiniku haiglaruumidest kostub üle maja kaeblikku koera kiunu. Inimesed eesruumis on nõutud ja kuulavad häiritult.

"Miks ometi keegi midagi ei tee!? Miks see koerake nutab nii haledalt?"

Rahu sõbrad ja kõik on tehtud kuid Franz-poiss, eelmisel nädalal Nõmmel auto alla jäänud kutsa on vast maailma kõige hellikum koer üldse.

Koer suur kui elevant, aga nutab nagu väike tita. Pererahvas läheb tööle - Franz nutab. Pererahvas läheb korraks poodi - Franz nutab üle Nõmme nagu tahaks keegi teda elusast peast nülgida.

"Suured tänud Creditstar Group!"

Linnutoitu meil enamasti varuks pole, sest seda annetatakse ülivähe. Tegelikult pole seda ka väga vaja. Viimane kord oli 2010 aastal kui suur külm peale tuli ja siis sai lausa avalikult põllumeeste abi palutud, et luiged nälga ei sureks. Abi anti ja palju. Mäletan seda siiani suurima tänutundega.

Sedapuhku pöördusid Loomapäästegrupi poole Anton Bolotin ja Margarita Zavadskis "Credistar Groupi" poolt:

1. detsember 2019

"Suvine Jõulupidu? Miks ka mitte!"

Ehehee! Teie unistate, aga mul on!

"Mis asi mul on?", tahate kindlasti teada.

Päris habemega, päris Jõuluvana telefoninumber on lühivalikus. Vat see mul on! Ärge nüüd kadedaks minge, aga Jõuluvana helistas ise mulle paar päeva tagasi ja uuris kas tralli ka tänavu teeme?

Loomapäästegängis nagu ilmselt ka teistes organisatsioonides on nii, et sellest va loomade aitamisest võtab osa kogu pere kõige pisimateni välja. Sestap tahaks neid põnne väga üllatada. Paraku pole tähtede seis majanduslikus mõttes praegast kõikse etem.

"Tere uus kriminaalsüüdistus!"

21 sajand. Eesti Vabariik. X-vald. X-talu. X-üürnikud, kes lasid maksmata jalga. Koer jäeti maha. Ootab ja ootab suures külmas kuuris. Nälgib.

Taluperemees leidis ja läks vähe närvi. Mitte maksmata üüri pärast. See polnud suur - mõnisada eurtsi. Koera pärast läks närvi. Väga närvi. Hell süda on mehel sees noh.

Malluka kohtuotsuse valguses ei tohi koeraomanike kohta öelda, et nad on südametud mölakad, munnid, värdjad, sadistid ja täielik saast, kuigi seda nad on. Solvuvad ja solvata ei tohi! Koera hüljata ka ei tohi, aga seda tehakse pidevalt. Kohtuhärradel ja -provvadel pole selle vastu midagi. Peaasi, et ei solvata! Sitta need loomapiinad! Nad pole ju elus! Vabandage mu keelekasutust. Nimme keeran vinti üle!

30. november 2019

"Majamüügiluuletus"

Müügis räämas majake,
keldris rikkis klaver,
ostjaid aga napib,
sest seal elas proua Gaver

Koht on looduskaunis,
all orus iidne pais,
lillelõhnast pole kasu,
kõikjal kassikusehais

Tädi kokku kasse korjab,
topib puuri, muudkui "orjab",
raha lunib, teisi kirub,
see ta elu, sitaks ilus

29. november 2019

"Heade uudistega nädalale joon alla"

Eelmises postituses olnud Bossele tehti kolm kodupakkumist ja ilmselt juba homsest algab ka temal juba hoopis teistsugune, palju-palju parem eluke. Et asi ikka lõpuni kindel oleks, loovutab noorukese lapselapse palvel Bosse uuele perele tema asemel Loomapäästegrupp.

Franz, Nõmmel auto alla jäänud koera seisund on siiski palju-palju hullem, kui alul arvasime ja panime kella lausa seisma otsustamaks kas mitte eutaneerida poleks targem ja õigem?

"Jõuluks koju - Bosse 2"

Mäletatavasti on üks Bosse-nimeline vahva koer juba tänu Loomapäästegrupi postitusele armastava kodu leidnud. 

Nüüd on järg siis veel ühe Bosse käes, kes samuti ajale ja kurvale saatusele jalgu jäi. 

"Tere, mul on suur mure ühe armsa väikesemat kasvu koera pärast, kes on hetkel jäetud külmuma ketti Kadrina aleviku lähistel Lääne-Virumaal. Koer kuulus minu vanaemale ning valvas maamaja kuid kevadel kolis memm sotsiaalkorterisse ning koera ei lubatud kaasa võtta. 

"Auhinnamäng! Mis kohaga on tegu?"

Loomapäästergrupp sai taas muretetekitava vihje ühe organisatsiooni kohta, kelle tuhanded jüngrid on valmis kasside heaolu nimel kasvõi surema. Nii nad oma ülisalajases Facebooki kommuunis vähemalt väidavad ja on vandunud igavest truudust kassisekti ülemjuhatajale.

Ilmselt lausidikad kõik need tuhanded, kes kümnete ja kümnete teadete peale vilistavad ning juhmi pilguga pea kõrvale pööravad ja jätkuvalt kasside väärkohtlemist juba aastaid toetavad. 


"Oi-oi, me ei taha tülli minna! Oi-oi, me pole ju oma silmaga pealt näinud!", vangutavad nad uskumatult pead.

Võib-olla on nad aga hoopis sadistid ja paadunud kassivihkajad, kes olukorda naudivad? Võta nüüd kinni. Ei saa ka välistada, et sektijuht on nad üleüldse ää nõidunud ja oma tahtele allutanud? Kõik on siin ilmas võimalik!

28. november 2019

Politseiametnik šokis: "Katrin Gaver juhatab horror-reality mittetulundusühingut!"

Ei hakka midagi enda poolt midagi lisama vaid edastan inimese eheda emotsiooni, mis teda Katrin Gaveri nn "kasside hoiukodust" lahkudes valdas täies mahus teieni. Politseiametnik, nimetagem teda Kerstiks, kirjutas Facebookis nii:

"Öeldakse, et hommik on õhtust targem. Ma olen kolm hommikut juba seda lootnud, aga ikka ei miskit. Seega siit see nüüd tuleb!


Juhtus selline lugu, et sellel nädalal olen kahel korral päästnud kassipoegi. Ühtesid ja samasid.

"Katame lauad! Agnes Lillemets sai metsas redutanud eaka koera lõpuks kätte!"

Nädal tagasi jäi Lääne-Virus, "Emumäe päikeseonni" lähistel inimestele silma väga arg ja kurva olemisega koer, kel ketijupp järgi lohisemas.

Küllap laskis kodunt jalga ja viiks ta tagasi, aga arale loomale ligi ei pääse. Agnes läks täna tuhandedat korda taas hädalist otsima - tal iseloom selline, et hing ei anna lihtsalt asu enne kui loom päästetud ja töö tehtud saab.

"Mängime kulli!"

Taoline mulje võis paar päeva tagasi Kolde "Selveri" ees inimestele jääda küll kui Aadut tagasi ajasin. Säh mulle, mida Aadut? Nõpsi ikka ajasin taga, aga ju ma pole oma meeltes veel Aadust täitsa lahti lasknud .....

Nõps va raip on juba nii julgeks ja kiireks muutunud, et tegi autost vehkat. Nii kui ukse avasin, puges jalge vahelt õue ja kätte end enam ei andnud.

"Püüa mind kinni Heiks! Mängime kulli!"

"Appi! Appi! Tali tuli taas ootamatult!"

Eestlane on alati kõva hädaldaja olnud, aga uuel aal näikse neid vingukotte veel rohkem olema. Tegelikult muidugi pole, aga sotsiaalmeedia aitab hädakisa ja niisama kiunu võimendada enneolematul määral. Ka pärismeedia avaldab tänapäeval selliseid "uudiseid", mida vast kümne aasta eest isegi suure rahanutsaka eest lehte poleks pandud.

Kiunun siis ka ja toon näiteks paar nõmedat lauset, mis väheke pinda käivad.

26. november 2019

AITÄH! OMANIK LEITUD! "Nõmmel auto alla jäänud husky vajab teie abi!"

Sellel koeral vedas! Nii võib vast öelda küll, sest esikäpaluumurd ja pindmised "riivakad" peas, ei liigitu kuidagi väga raskete vigastuste alla. Ma vähemalt loodan, et üllatusi rohkem ei tule. Kiipi koeral polnud ja arstidele ei meeldinud ka südame töörütm. Õnneks üleliigset lahtist vedelikku kehas ei tuvastatud ning ka siseorganid olid täiesti terved.

AITÄH! OMANIK LEITUD! "Mustmäekad! Kelle kiisu jäi auto alla?"

Täna hommikul jäi Ehitajate ja Vilde teede ristmikul auto alla ilus punakas kodukass. Trolliga sõitnud pealtnägijate sõnul oli vaatepilt ikka väga kurb ja julm.

Kahjuks oli hiirekuningas surnud kui kohale jõudsin. Kuigi Loomapäästegrupp ei tegele korjuste veoga, siis ometigi ei jätnud ma teda vareste nokkida ega saatnud ka Väike-Maarja "süldivabrikusse" ümberkeetmisele.