21. november 2018

"Tulge ruttu appi! Üks mees peksab juba tunde roikaga kassi!"


"Tulge ruttu appi! Üks mees peksab juba tunde roikaga kassi! Aadress on Lastekodu 18, otse lasteaia vastas. Lapsed on šokis ja nutavad!"

"Helistage siis kohe politseisse või teen seda ise?"

"Juba helistasin, aga nad ei tule kohale sellise asja pärast! Tulge ruttu!

"Mul läheb natuke aega, sest hakkan Sakust tulema. Mingi 15-20 minutit võtab aega. Filmige see vennike üles, aga nii, et ta teile roikaga kallale ei tule."

"Saab tehtud!"

17. november 2018

"Mis küll juhtus Andres Prikki kiisuga? Kas sõjaväelane tõesti viskas looma vastu talve tänavale?"

Helistas Tessa omanik Paldiskist ja teatas, et nende maja keldrit koristati ja sealt aeti välja kass. 

"Kakoi Tessa?", küsivad nüüd mõnedki. No ikka selle nädala staarkoer, kelle kaheldava väärtusega päästmisaktsioon päädis nii valju kisaga, et see segas isegi taevast lennuliiklust.

Kass ise oli aga meganõrk, lebas liikumatult ning ei suutnud süüa-juua.

"Mida me teeme temaga?"

Info-Auto: "Valmistame gängi masinad niimoodi ette nagu läheksid need sõtta!"


"Valmistame gängi masinad niimoodi ette nagu läheksid need sõtta!"

Just sellised sõnad mulle Kalev Toome Info-Auto Pärnu maanteel asuvas kontoris ütles kui masinate müügieelsest remondist rääksime. 

"Sõida nende kõigiga, katseta ja nii kui midagi leiad, siis too kohe tagasi, teeme korda!"

16. november 2018

"Champs on meie "gängi" turvakodus ja kohaneb uue elukesega!"


Heade soovide ja toreda päästmislooga nädalavahetusse - Champs on meie "Loomapäästegängi" turvakodus ja kohaneb uue elukesega.

Pisarate ja inimhäälega nutta mõistev Champs "kolmjalg" on tõesti meie käes ja enam teda miski halb ei ohusta. Loodame vähemalt, aga arvestades meie õigusruumi iseärasuste ja mõningate värdseadustega, ma temast väga pikalt rääkida ei saa.

"Naine rase-rase! Mees tige-tige! Kass katki-katki!"

Täna on ühes loomakliinikus kassike, kes on üsna raskes seisus. Arstide üksmeelne hinnang on see, et inimene on teda peksnud. Ometigi paluti asja suure kella külge mitte panna, sest noor-noor naine on viimase vindi peal rase-rase.

"Naine nii armastab seda looma ja nuttis lakkamatult. See on ta ema kass. Ära tee midagi, sest ega me tohi ju nii andmeid ka välja anda. Ta siiski tõi ta ise ravile."

"Mis juhtus?"

14. november 2018

"Jõulud lähenevad! Sõle loomakliinik kinkis Loomapäästegängile kiibilugejad!"

Kas teil juba päkapikud käivad?

Meil käivad ja Loomapäästegäng sai täna Sõle loomakliinikult kuus kiibilugejat puhta muidu kingituseks. Aitüma ja see oli nagu rusikas silmaauku, sest kõigis me kaubikutes hakkavad sellised jumstükid olema.

Milleks? Eks ikka selleks, et omanik otse sündmuskohal kibekiirelt kindlaks teha ja koer-kass koju tagasi aidata.

"Koer, kes nutab nagu inimene!"

Olete kuulnud-näinud looma nutmas?

"Jama, loomadel pole emotsioone! Loomad ei jaga tuhkagi!", vaidlevad sellele haritud pead ja palju kodanikud koheselt vastu.

Esimest korda kuulsin nutvast loomast oma vanaisalt. Oli teede lagunemise aeg ja veoauto ei saanud lauda juurde sõita. Nii ta pidigi viima ta üle põllu Leevre külla. Lehm olevat nutnud pisaratega ja inisenud nagu väike laps. Papa tuli tagasi, silmad punased ja lubas enam ühtki looma mitte kunagi võtta ....

"Meelevigane taksiomanik tahtis aknast välja hüpata, aga veebiloomakaitsjatest natuke ka!"

Eilne hommik. Lasnamäe. Kiirabi. Politsei. VTA. Loomapäästegrupp. Aknalaual alla hüpata ja enesetappu teha lubav häiritud meeltega kodanik. Maja ette kiiruga hiiglasuurt madratsit täis pumpavad päästjad, sest mine sa hullu tea - äkki hüppabki.

Milleks loomapäästjaid ja VTA-d sinna vaja oli? Meid oli sinna vaja kahe taksikoera pärast, kes gängile üle anti. Loomaarst Kelli Lomper neil vigastusi ei tuvastanud ja koerte eest oli hästi hoolitsetud. Välja arvatud muidugist see, et nad haisesid kümne talv otsa laudas kopitanud lehma eest. See oligi ainuke puudus, sest koertega õues ei käidud ning kõik hädad tegid nad tuppa. Elamine oli nagu pesuehtne sigala! Jälle! Vaesed naabrid!

Õhtu. Lagedi. Katrini kodu. Kiirabi.

"Uue kaubiku esimesed kunded - Tibi ja Kai"

"Suure Plaani" kohaselt hakkavad Loomapäästegängi kaubikud õnnetustest vabal ajal ehk enamuse ajast, tarima loomi arsti juurde või kuhu iganes vaja.

Hinnad tulevad veidi kõrgemad kui tavataksodes, aga see on seotud eelkõige sellega, et need masinad tahavad ka oluliselt põhjalikumat puhastust, sest loomadel on ju komme igasugu eritisi ning batsillusi endast maha jätta. Lisaks saab juhtide kohustuseks ka haiged, operatsioonijärgsed või vanad koerad kenasti kasvõi tuppa tagasi aidata.

13. november 2018

"Veebiloomakaitsja loogika ..."

Lähen mina eile kliinikusse kellegi kodanik Ericku koera vaatama, kes oli nii masendavas seisus, et mul puuduvad antud juhul väljendid selle kirjeldamiseks. Ei ma lambist osanud minna, aga kutsuti, sest vajati sekkumist kuna härra võis koeraga ka minema jalutada.

Ootesaal on rahvast täis ja vestlen siis väidetavalt ameerikamaalt pärit härraga, kelle üks koertest on TAAS KOGEMATA väga raske trauma saanud. Kaugemas nurgas istuvad mees ja naine. Mind nähes, tulevad ligi ja naine teatab:

12. november 2018

"Liit võttis koera ja liit andis koera tagasi, aga ikka on Valner süüdi!?"

Täna küttis kirgi Tessa nimeline koerake, kes loomakaitse liidu poolt omanikult ära võeti. Omanik nuttis ja tegi politseile avalduse, et oma pereliige kätte saada.

"Koer lubati tagasi anda, aga Kristi Metsa valetas mulle. Täna ähvardas ta juba politseiga kui ma Tessast ei loobu. Ma ei kavatse temast mitte mingil juhul loobuda! Koerad läksid lihtsalt kaklema, ma pole teda väärkohelnud!"

Rubriik "Palju toredaid inimesi - vol.1100"

"Kas Valner jah?"

"Mina näh, mis mureks"

"Ma kajakapoegade pärast helistan"

"Praegast pole ju poegi!"

"Ma ettenägelikult helistan juba järgmise aasta pärast."

"Nii ja mis nendega järgmisel aastal siis juhtub?

"Nendega ei juhtu midagi, aga minuga juhtub?"

9. november 2018

"Käisin pangas laenu nõutamas"

Läksin mina panka ja ütlesin oma arust neli võlusõna:

1.MTÜ
2.Loomad
3.Kaubik
4.Liising


Laenuhaldur läks näost kaameks, hakkas värisema ja vajutas paanikanuppu. Turvamees jooksis mind pikali. Nüüd ootame politseid. Hoian teid sündmustega kursis ........

"Paneks või nööri kaela. Nii kurb asi juhtus ..."

Nii vaikseks kõik on jäänud mu ümber ja mu sees. Mingit sihti ja eesmärgiraasu enam pole. Varem olid vähemalt kord kuus jõulud kui pidin ühes asutuses käima!

Masendus, meeleheide, depressioon, suitsiidimõtted. Mida küll teha ja kuidas ma üldse suudan edasi elada?

Jõhker  tulevik, sest eile oli minu ja kauni kriminaalhooldaja romantika piire avardava ja igale lembefilmile silmad ette tegeva armuloo traagiline lõpp, sest katseaeg purjus peaga sõitmise eest sai läbi.


"Miks kohtunik küll nii lühikese karistuse määras? Päriselus tore inime, aga kohtusaalis nagu kade eit! Ta tegi seda nimme ja sadistliku rõõmuga!", kirusin rasket saatust mõtteid oma ainsale lohutusele suunates.

"Tõmbame nädalale joone alla - enamus elukatest jäid ellu ja üks kaubik vurab juba ringi!"

Ülitöine, aga kokkuvõttes hea nädal oli. Tõtt-öelda olin ma eile läbi nagu Läti raha, aga kogu see rapsimine läks vägagi asja ette. Kõik vigastatud loomad ja isegi linnud, peale kahe kiisukese, jäid pärast kokkupõrget autodega ellu. 

Jeee, katame lauad ja loodame, et nädalavahetus nähtamatuid liiklusohvreid juurde ei tooda!

Pärnumaal peksis üks pere napsitamise käigus kutsika jalaluu puruks. Koer on Loomapäästegrupi valduses ja operatsioon möödus edukalt. Täna jõuab asi ka politseisse - meie kaebame looma julma kohtlemise üle, koerapeksjad aga kutsika varguse peale ning arvatavasti hakkavad pollarid palehigis just viimast uurima. Sestap on looma turvalisust silmas pidades parem kui ta „haihtub või sureb" ja enam ma temast suurt juttu teha ei saa .....


5. november 2018

„Loomapäästjad koguvad annetusi spetsiaalsete kaubikute ostuks“

Loomapäästegrupp MTÜ alustab kuni aasta lõpuni kestvat kampaaniat, mille eesmärgiks on koguda annetusi väikeloomade vedudeks sobilike kaubikute ostuks.

Täna transpordivad ühingu vabatahtlikud õnnetustesse sattunud ja haigeid loomi tavaliste sõiduautodega, mis on aga ohtlikud nii liiklusohutust silmas pidades kui ka loomatervise seisukohalt.

Ühtekokku loodetakse heade inimeste abiga soetada viis varem Päästeametile ja politseile kuulunud spetsiaalselt teenistuskoerte veoks ümberehitatud kaubikut.

3. november 2018

"Naised on ikka tänamatud!"

"Tahaksin suuremaid rindu!", hõikab lemmiknaine nr.72 ükspäev.

"Milleks?"

"Eks ikka sinu jaoks muidugi"

"Ja-jah, ära hakka pihta, ise käid toas puhvaikaga ringi. Paljukest mina neid kaksikuid enam üleüldse näen?"

31. oktoober 2018

Kaadri taga: "Hülgamise" ohver Taadu-Aadu vajas korralikku lohutust!"

"Mehed on nagu lapsed!", räägitakse.

Tegelikult käib see ka vanainimeste ja eakate koerte kohta. Taadu-Aadu olen ma küll täiega tuksi keeranud ning mida päev edasi, seda hullemaks läheb - nii kui silmapiirilt või kodust kaon, on kisa taveani!

"Appi! Appi! Kus Heiks on? Kurat! See on ju vanurkoera väärkohtlemine! Appi!"


28. oktoober 2018

"Inimesed on ..... nagu küünlad"

Inimesed on nagu küünlad. Ühed lihtsalt valgustavad veidikene ümbrust. Nende kuma isegi soojendab meid omamoodi ja leegi värelus ning varjud tekitavad mõnusa tunde.

Teised lõhnavad aga väga hästi ja nende saabudes täitub kogu ruum meeldiva aroomiga, mida võiks sisse hingama jäädagi.


Säraküünalde sädelus paistab kaugele. Me joondume nende järgi, imetleme neid ja vahest natukene kadestame ka. Säraküünlad ise oma sädelust ei näe ja reeglina on nende eluiga üsna üürike.


Kalmuküünlad on oma loomult kurvad ning toovad meile lahkunud aegu ja lähedasi inimesi meelde. Nad on ohutud, aga mõjuvad rusuvalt kui väga pikalt nende leinameeleolu sees olla.

Viiendate küünalde koht PERSSES.

Vaadates seda Eesti elukest ja kommentaariumides valitsevat lauskurjust, mille eesmärk on "sihtmärk" sõnadega tappa, taban end vägisi mõttelt, et miks küll need "pepuküünlad" vägisi teiste küünalde sekka haisu levitama trügivad.

Olge oma hala, vingumise, sihilike pahatahtlike solvamiste ja targutamistega seal, kus on teie õige koht ning nagu võluväel muutub maailm sada miljonit korda paremaks paigaks .......

Milline küünal sina oled?

See selgub kohe kui Sa oma suu avad või ükskõik kelle elu, unistusi ja tegemisi netiavarustes kommenteerima hakkad .......

27. oktoober 2018

"Jätkame hääde lugudega. Päris tegus nädal oli!"

Rõõmustamiseks põhjust andis see nädal küllaga:

1. Assaku-Reks taastub nii, et kolin taga ja uus koduke on teda ootamas.


2. Kirdalu-Kalle elas opi üle ja saab peagi uude koju!

3. Kirdalu Malle elas opid üle ja sai enne planeeritud aega juba päriskoju, sest ka uus perenaine oli pädev ta eest hoolitsema. Parem ongi kui uus pere mässab ja vaeva näeb - seda kiiremini usaldus tekib!

4. Happy ehk Mimi on taastunud ja võimalik kodupakkuja on endast teada andnud.

Assaku Reks: "Vägev! Mu esikäpaga võib naelu seina lüüa!"

Aitab kurvast loomahalast ja tõmbame vähemalt laupäeva hommiku ning seega ka kogu nädalavahetuse käima väheke paremate uudistega. Nagu videost isegi näete, siis Reks on juba nii "mees", et üritab hoiukodus olevale eakamale pärisperemehele elu sisse puhuda ning kutsub teda muudkui mängima.

26. oktoober 2018

"Kuradi siga!"

Läksin mina ühte autopoodi ja kohe pärima:

"Tere! On teil ka head autod? Tahan maasturit!"

"Muidugi on Bentley väga hea auto! Üks maailma parimaid lausa! Peene inglismannide käsitöö."

"Väga hea, see sobib, mul on vaja loomi vedada! Sellesse peaks mahtuma küll!", näitan näpuga kuldse iluduse peale.

"Hind algab 200 tuhandest. Kas ostate sulas või taotlete liisingut?"

25. oktoober 2018

OMANIK LEITUD! -“Järjekordne koer jäi auto alla! Otsime omanikku!”

Tänavune oktoobrikuu on iseäranis karm koertele, sest ei möödu nädalatki kui ei antaks teada koerast-paarist, kes vigastatuna maanteel või teepervel lebavad. Eilne päev polnud erand ja õhtul poole üheksa paiku andis Liina Martin Loomapäästegrupile teada Harjumaal, Kose-Purila maanteel lebavast koerast.

“Ta on keset teed! Hästi suur koer ja mina teda liigutada ei jõua. Hea, et märkasin ja otsa ei sõitnud. Asub Maidla teeristis enne Juurut. Ta ei võta jalgu alla!”

Nii Liina kui karu kasvu koera õnneks tuli vastassuunast suurem kaubik, mis samuti seisma jäi. Ameerikamaalt Eestisse kolinud Darja Soylu koos oma jänkist abikaasaga olid nõus vigastatud looma Tallinnasse toimetama.


Taoline tegutsemisviis on alati kõige kiirem ja parim, sest meie autode välja sõites oleks väärtuslik tunnike või rohkemgi raudselt kaduma läinud. Palusime Loomade Kiirabi Kliiniku rahval end erakorralise patsiendi vastuvõtuks valmis seada.

“Millises osariigis te USA-s elasite?”

“Georgias”

“Ai-ai! Siis tulite ju soojalt maalt siia külma sisse! Kuidas abikaasa sellesse suhtus?”, pärisin Darjalt.

“Seal on jah nagu saunas, aga abikaasal on süda haige ja tal on siin parem. Lisaks on Eestis parem koolisüsteem.”

“Õige kah! Mis seal vaeses Ameerikas ikka vireleda ning siinses külluse- ja jõukuseparadiisis on loomulikult parem! Ja ainult paremaks läheb – lugege ise valmisplakateid! Kohalikud aborigeenid seda omal nahal väga ei tunneta muidugist!”

Koeramürakas oli end mööbli taha ära peitnud ja tema kätte saamiseks pidime vaata, et pool kaubikut tühjaks laadima. Imekombel seisis ta nüüd jalul, aga iga väiksemgi liigutus tegi kohutavat valu. Esimene katse koera masinast välja tõsta lõppes tigeda urina ja luhtunud üritusega mind hammaste vahele haarata. Sestap pidasin targemaks suurkorvi panna. Ega ta tige ega kuri olnud, aga vigastatud loomad just nii käituvad ja seda ei saa neile teps mitte pahaks panna. Et vaesele tegelasele võimalikult vähe haiget teha, oli vaja ka kanderaami.

Protseduurid ja ülevaatus said alata alles pärast seda kui valuvaigisti mõjuma hakkas. Paraku tuli koer siiski narkoosiunne suigutada, sest valuvaigistite effekt polnud nii piisav, et teda oleks saanud röntgenlaual pöörata ja keerata. Esialgne kahtlus oli karm – heal juhul on ainult üks tagumine käpaluu puru, halvemal juhul aga kogu vaagen pilbasteks.

Sel koeral siiski vedas ja tundub, et kõik luud-kondid jäid tal terveks. Ometigi ta jalgu alla ei võta ja mingi koht teeb totaalset valu. Küll see põhjus täna välja selgitatakse kui ta “kompuutrist” läbi käib ja ilmselt kella üheteistkümneks oleme juba palju targemad. 

Loomapäästegrupp saab selle arve maksmisega hakkama ja eraldi annetuskampaaniat me välja ei kuuluta. Seda muidugi juhul kui halbu “üllatusi” ei tule. Head inimesed võivad aga meie püha üritust alati toetada ka ilma suurema meediakärata, sest mõni suleline või karvane jääb iga Jumala päev auto alla ja oleks eriti suur ime kui täna-homme telefon ei heliseks! Seda irooniat ei tasu pahaks panna, aga millegipärast antakse kõige rohkem vigastatud loomadest teada just reede või laupäeva õhtul ja sel ajal võtab juba ainuüksi kliiniku visiiditasu nägemine põlved värisema ja hinge kinni.

Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318 (LHV)


Loomade-lindude ravi saab toetada ka meie annetustelefonile helistades:

900 23 23 (10.-)

Koerast on näha, et teda on hästi toidetud ja tal on ka korralik nahast kaelarihm. Paraku polnud viimasest sedapuhku tolku ja õhtupimeduses ta kuidagi lahti pääses. Ei midagi erilist ja lemmikud kavaldavad meid alalõpmata üle meeldib see meile või mitte. Kiipi me ei tuvastanud ja sestap proovime sotsiaalmeedia kaudu rändurkoera perekonna üles leida. Nii, et kulla koeraomanikud! Kui sa satute seda lugema, siis andke aga endast teada: help@animalrescue.ee või 53 230 230

"Happy ehk Mimi on valmis päriskoju minema!"

Aeg on sealmaal, et teeks õige "päästetud loomade riiulile" ruumi ja hakkaks vanu patsiente kodudesse jagama, sest nende ravi ja taastusperiood sai lihtsalt läbi.

Alustame tillukesest valgest kassipreilist Mimist, kes mäletatavasti Viimsist alajahtununa leiti.

Sebastian Keinast oli see tore mees, kes ta üles korjas ja ei pidanud paljuks õhtuhämaruses Mustamäele Loomade Kiirabi Kliinikusse viia.

"Tule minu gängi! Meil just tegudeinimesi, mitte vilepuhujaid vaja!", keelitasin Sebastiani.

"Muide, olen seda kaalunud isegi, aga praegu ei saa, sest sõidan hommikul Austraaliasse."

"Kui kauaks?"

"Ma ei tea veel."

24. oktoober 2018

"Loomaarstid tassivad pappi kastide viisi koju!"

"Murelik kodanik" saatis mulle kirja, milles väitis, et Sõle loomakliiniku arstid viivad pärast tööd "pappi" lausa karpides koju.

Ei suutnud seda kuidagi uskuda ja sestap läksin asja uurima. Sidusin väikese kuusekese pea külge ning maskeerusin haljasalal kasvavaks puuks. Kell 18.16 läks kliiniku uks tasakesi lahti ja mittesuitsetav Ketlin tuli nagu muuseas läitmata sigaretti tänavale pahvima.