9. november 2018

"Käisin pangas laenu nõutamas"

Läksin mina panka ja ütlesin oma arust neli võlusõna:

1.MTÜ
2.Loomad
3.Kaubik
4.Liising


Laenuhaldur läks näost kaameks, hakkas värisema ja vajutas paanikanuppu. Turvamees jooksis mind pikali. Nüüd ootame politseid. Hoian teid sündmustega kursis ........

"Paneks või nööri kaela. Nii kurb asi juhtus ..."

Nii vaikseks kõik on jäänud mu ümber ja mu sees. Mingit sihti ja eesmärgiraasu enam pole. Varem olid vähemalt kord kuus jõulud kui pidin ühes asutuses käima!

Masendus, meeleheide, depressioon, suitsiidimõtted. Mida küll teha ja kuidas ma üldse suudan edasi elada?

Jõhker  tulevik, sest eile oli minu ja kauni kriminaalhooldaja romantika piire avardava ja igale lembefilmile silmad ette tegeva armuloo traagiline lõpp, sest katseaeg purjus peaga sõitmise eest sai läbi.


"Miks kohtunik küll nii lühikese karistuse määras? Päriselus tore inime, aga kohtusaalis nagu kade eit! Ta tegi seda nimme ja sadistliku rõõmuga!", kirusin rasket saatust mõtteid oma ainsale lohutusele suunates.

"Tõmbame nädalale joone alla - enamus elukatest jäid ellu ja üks kaubik vurab juba ringi!"

Ülitöine, aga kokkuvõttes hea nädal oli. Tõtt-öelda olin ma eile läbi nagu Läti raha, aga kogu see rapsimine läks vägagi asja ette. Kõik vigastatud loomad ja isegi linnud, peale kahe kiisukese, jäid pärast kokkupõrget autodega ellu. 

Jeee, katame lauad ja loodame, et nädalavahetus nähtamatuid liiklusohvreid juurde ei tooda!

Pärnumaal peksis üks pere napsitamise käigus kutsika jalaluu puruks. Koer on Loomapäästegrupi valduses ja operatsioon möödus edukalt. Täna jõuab asi ka politseisse - meie kaebame looma julma kohtlemise üle, koerapeksjad aga kutsika varguse peale ning arvatavasti hakkavad pollarid palehigis just viimast uurima. Sestap on looma turvalisust silmas pidades parem kui ta „haihtub või sureb" ja enam ma temast suurt juttu teha ei saa .....


5. november 2018

„Loomapäästjad koguvad annetusi spetsiaalsete kaubikute ostuks“

Loomapäästegrupp MTÜ alustab kuni aasta lõpuni kestvat kampaaniat, mille eesmärgiks on koguda annetusi väikeloomade vedudeks sobilike kaubikute ostuks.

Täna transpordivad ühingu vabatahtlikud õnnetustesse sattunud ja haigeid loomi tavaliste sõiduautodega, mis on aga ohtlikud nii liiklusohutust silmas pidades kui ka loomatervise seisukohalt.

Ühtekokku loodetakse heade inimeste abiga soetada viis varem Päästeametile ja politseile kuulunud spetsiaalselt teenistuskoerte veoks ümberehitatud kaubikut.

3. november 2018

"Naised on ikka tänamatud!"

"Tahaksin suuremaid rindu!", hõikab lemmiknaine nr.72 ükspäev.

"Milleks?"

"Eks ikka sinu jaoks muidugi"

"Ja-jah, ära hakka pihta, ise käid toas puhvaikaga ringi. Paljukest mina neid kaksikuid enam üleüldse näen?"

31. oktoober 2018

Kaadri taga: "Hülgamise" ohver Taadu-Aadu vajas korralikku lohutust!"

"Mehed on nagu lapsed!", räägitakse.

Tegelikult käib see ka vanainimeste ja eakate koerte kohta. Taadu-Aadu olen ma küll täiega tuksi keeranud ning mida päev edasi, seda hullemaks läheb - nii kui silmapiirilt või kodust kaon, on kisa taveani!

"Appi! Appi! Kus Heiks on? Kurat! See on ju vanurkoera väärkohtlemine! Appi!"


28. oktoober 2018

"Inimesed on ..... nagu küünlad"

Inimesed on nagu küünlad. Ühed lihtsalt valgustavad veidikene ümbrust. Nende kuma isegi soojendab meid omamoodi ja leegi värelus ning varjud tekitavad mõnusa tunde.

Teised lõhnavad aga väga hästi ja nende saabudes täitub kogu ruum meeldiva aroomiga, mida võiks sisse hingama jäädagi.


Säraküünalde sädelus paistab kaugele. Me joondume nende järgi, imetleme neid ja vahest natukene kadestame ka. Säraküünlad ise oma sädelust ei näe ja reeglina on nende eluiga üsna üürike.


Kalmuküünlad on oma loomult kurvad ning toovad meile lahkunud aegu ja lähedasi inimesi meelde. Nad on ohutud, aga mõjuvad rusuvalt kui väga pikalt nende leinameeleolu sees olla.

Viiendate küünalde koht PERSSES.

Vaadates seda Eesti elukest ja kommentaariumides valitsevat lauskurjust, mille eesmärk on "sihtmärk" sõnadega tappa, taban end vägisi mõttelt, et miks küll need "pepuküünlad" vägisi teiste küünalde sekka haisu levitama trügivad.

Olge oma hala, vingumise, sihilike pahatahtlike solvamiste ja targutamistega seal, kus on teie õige koht ning nagu võluväel muutub maailm sada miljonit korda paremaks paigaks .......

Milline küünal sina oled?

See selgub kohe kui Sa oma suu avad või ükskõik kelle elu, unistusi ja tegemisi netiavarustes kommenteerima hakkad .......

27. oktoober 2018

"Jätkame hääde lugudega. Päris tegus nädal oli!"

Rõõmustamiseks põhjust andis see nädal küllaga:

1. Assaku-Reks taastub nii, et kolin taga ja uus koduke on teda ootamas.


2. Kirdalu-Kalle elas opi üle ja saab peagi uude koju!

3. Kirdalu Malle elas opid üle ja sai enne planeeritud aega juba päriskoju, sest ka uus perenaine oli pädev ta eest hoolitsema. Parem ongi kui uus pere mässab ja vaeva näeb - seda kiiremini usaldus tekib!

4. Happy ehk Mimi on taastunud ja võimalik kodupakkuja on endast teada andnud.

Assaku Reks: "Vägev! Mu esikäpaga võib naelu seina lüüa!"

Aitab kurvast loomahalast ja tõmbame vähemalt laupäeva hommiku ning seega ka kogu nädalavahetuse käima väheke paremate uudistega. Nagu videost isegi näete, siis Reks on juba nii "mees", et üritab hoiukodus olevale eakamale pärisperemehele elu sisse puhuda ning kutsub teda muudkui mängima.

26. oktoober 2018

"Kuradi siga!"

Läksin mina ühte autopoodi ja kohe pärima:

"Tere! On teil ka head autod? Tahan maasturit!"

"Muidugi on Bentley väga hea auto! Üks maailma parimaid lausa! Peene inglismannide käsitöö."

"Väga hea, see sobib, mul on vaja loomi vedada! Sellesse peaks mahtuma küll!", näitan näpuga kuldse iluduse peale.

"Hind algab 200 tuhandest. Kas ostate sulas või taotlete liisingut?"

25. oktoober 2018

OMANIK LEITUD! -“Järjekordne koer jäi auto alla! Otsime omanikku!”

Tänavune oktoobrikuu on iseäranis karm koertele, sest ei möödu nädalatki kui ei antaks teada koerast-paarist, kes vigastatuna maanteel või teepervel lebavad. Eilne päev polnud erand ja õhtul poole üheksa paiku andis Liina Martin Loomapäästegrupile teada Harjumaal, Kose-Purila maanteel lebavast koerast.

“Ta on keset teed! Hästi suur koer ja mina teda liigutada ei jõua. Hea, et märkasin ja otsa ei sõitnud. Asub Maidla teeristis enne Juurut. Ta ei võta jalgu alla!”

Nii Liina kui karu kasvu koera õnneks tuli vastassuunast suurem kaubik, mis samuti seisma jäi. Ameerikamaalt Eestisse kolinud Darja Soylu koos oma jänkist abikaasaga olid nõus vigastatud looma Tallinnasse toimetama.


Taoline tegutsemisviis on alati kõige kiirem ja parim, sest meie autode välja sõites oleks väärtuslik tunnike või rohkemgi raudselt kaduma läinud. Palusime Loomade Kiirabi Kliiniku rahval end erakorralise patsiendi vastuvõtuks valmis seada.

“Millises osariigis te USA-s elasite?”

“Georgias”

“Ai-ai! Siis tulite ju soojalt maalt siia külma sisse! Kuidas abikaasa sellesse suhtus?”, pärisin Darjalt.

“Seal on jah nagu saunas, aga abikaasal on süda haige ja tal on siin parem. Lisaks on Eestis parem koolisüsteem.”

“Õige kah! Mis seal vaeses Ameerikas ikka vireleda ning siinses külluse- ja jõukuseparadiisis on loomulikult parem! Ja ainult paremaks läheb – lugege ise valmisplakateid! Kohalikud aborigeenid seda omal nahal väga ei tunneta muidugist!”

Koeramürakas oli end mööbli taha ära peitnud ja tema kätte saamiseks pidime vaata, et pool kaubikut tühjaks laadima. Imekombel seisis ta nüüd jalul, aga iga väiksemgi liigutus tegi kohutavat valu. Esimene katse koera masinast välja tõsta lõppes tigeda urina ja luhtunud üritusega mind hammaste vahele haarata. Sestap pidasin targemaks suurkorvi panna. Ega ta tige ega kuri olnud, aga vigastatud loomad just nii käituvad ja seda ei saa neile teps mitte pahaks panna. Et vaesele tegelasele võimalikult vähe haiget teha, oli vaja ka kanderaami.

Protseduurid ja ülevaatus said alata alles pärast seda kui valuvaigisti mõjuma hakkas. Paraku tuli koer siiski narkoosiunne suigutada, sest valuvaigistite effekt polnud nii piisav, et teda oleks saanud röntgenlaual pöörata ja keerata. Esialgne kahtlus oli karm – heal juhul on ainult üks tagumine käpaluu puru, halvemal juhul aga kogu vaagen pilbasteks.

Sel koeral siiski vedas ja tundub, et kõik luud-kondid jäid tal terveks. Ometigi ta jalgu alla ei võta ja mingi koht teeb totaalset valu. Küll see põhjus täna välja selgitatakse kui ta “kompuutrist” läbi käib ja ilmselt kella üheteistkümneks oleme juba palju targemad. 

Loomapäästegrupp saab selle arve maksmisega hakkama ja eraldi annetuskampaaniat me välja ei kuuluta. Seda muidugi juhul kui halbu “üllatusi” ei tule. Head inimesed võivad aga meie püha üritust alati toetada ka ilma suurema meediakärata, sest mõni suleline või karvane jääb iga Jumala päev auto alla ja oleks eriti suur ime kui täna-homme telefon ei heliseks! Seda irooniat ei tasu pahaks panna, aga millegipärast antakse kõige rohkem vigastatud loomadest teada just reede või laupäeva õhtul ja sel ajal võtab juba ainuüksi kliiniku visiiditasu nägemine põlved värisema ja hinge kinni.

Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318 (LHV)


Loomade-lindude ravi saab toetada ka meie annetustelefonile helistades:

900 23 23 (10.-)

Koerast on näha, et teda on hästi toidetud ja tal on ka korralik nahast kaelarihm. Paraku polnud viimasest sedapuhku tolku ja õhtupimeduses ta kuidagi lahti pääses. Ei midagi erilist ja lemmikud kavaldavad meid alalõpmata üle meeldib see meile või mitte. Kiipi me ei tuvastanud ja sestap proovime sotsiaalmeedia kaudu rändurkoera perekonna üles leida. Nii, et kulla koeraomanikud! Kui sa satute seda lugema, siis andke aga endast teada: help@animalrescue.ee või 53 230 230

"Happy ehk Mimi on valmis päriskoju minema!"

Aeg on sealmaal, et teeks õige "päästetud loomade riiulile" ruumi ja hakkaks vanu patsiente kodudesse jagama, sest nende ravi ja taastusperiood sai lihtsalt läbi.

Alustame tillukesest valgest kassipreilist Mimist, kes mäletatavasti Viimsist alajahtununa leiti.

Sebastian Keinast oli see tore mees, kes ta üles korjas ja ei pidanud paljuks õhtuhämaruses Mustamäele Loomade Kiirabi Kliinikusse viia.

"Tule minu gängi! Meil just tegudeinimesi, mitte vilepuhujaid vaja!", keelitasin Sebastiani.

"Muide, olen seda kaalunud isegi, aga praegu ei saa, sest sõidan hommikul Austraaliasse."

"Kui kauaks?"

"Ma ei tea veel."

24. oktoober 2018

"Loomaarstid tassivad pappi kastide viisi koju!"

"Murelik kodanik" saatis mulle kirja, milles väitis, et Sõle loomakliiniku arstid viivad pärast tööd "pappi" lausa karpides koju.

Ei suutnud seda kuidagi uskuda ja sestap läksin asja uurima. Sidusin väikese kuusekese pea külge ning maskeerusin haljasalal kasvavaks puuks. Kell 18.16 läks kliiniku uks tasakesi lahti ja mittesuitsetav Ketlin tuli nagu muuseas läitmata sigaretti tänavale pahvima.

"Tegudele sõbrad! Keelustame üheskoos jõhkra lastelaulu!"

Kutsun üles kõiki vastutustundlikke lapsevanemaid protesteerima selle vägivallale õhutava kohutava lastelaulu vastu.

Tänapäeva arenenud maailmas on lubamatu, et meie sirguvat põlvkonda hirmutatakse suitsetava kassiga ja ridade vahelt võib hea tahtmise korral välja lugeda, et see kiisu on ilmselt ka üks paras joodik või isegi narkomaan.

Vähe sellest! See jorutav kõuts ähvardab vaeseid lapsukesi füüsilise vägivallaga ja lubab kirjaoskamatuid lausa peksma hakata!!!

23. oktoober 2018

"Ruudi põrkab nagu pall!"

"Kas te suudaksite üles-alla põrkavale pallile lasso ümber heita?"

Mina tänu Ruudile juba suudan, sest nii kui ma jalutusrihma nr.156 (eelmised on ta kõik katki närinud või puruks rebinud) võtan, siis hakkab ta heast meelest üles-alla hüppama nagu segane ning rihma kaela ümber saamine on üks paras jant ja õnnemäng. Ja ta sindrinahk hüppab kõrgele! Karda kogu aeg, et lööb veel pea vastu lage ära.

Sellele eelneb aga räme loomapiinamine!

"Ka Malle paraneb mühinal!"

Heade uudistega jätkan ja ka koer Malle paraneb täie hooga. Mäletatavasti elas ka tema koos oma semu Kallega peremehe üle ja jäi mulle ühe Harjumaa taluõue tagumises nurgas üsna kasimata aedikus silma.

Pererahvas loovutas koerad mulle ja asusin neile kodusid otsima. Kalle kolib Kakumäele, aga Mallele veel seda päriskodu ei otsigi, sest haavad tahavad paranemist. Tal nimelt oli piimanäärmekasvaja, mis sai eelmise nädala lõpus ää lõigatud.

"Võtke see tobe vest mul seljast ära! Ma ise ravin ennast palju paremini!", nõuab ta aina häälekamalt. "Loomaarstid üritagu ise taolise hilbuga ringi käia! Sadistid!"

22. oktoober 2018

"Baleriin Taadu-Aadu"

Aadu üllatab vanuigi ja ta on hakanud eriti just hommikuti pissides jalga nii kõrgele tõstma, et see annab silmad ette isegi ülipaindlikele baleriinidele.

Tahab muljet avaldada või teeb hommikuvõimlemist? Või käib nimme närvidele, sest ma ei paindu enam üldse!

20. oktoober 2018

"Lucilla sai kodusele ravile. Rõõmustamise asemel tõusis kisa taevani!"

Lucilla nimeline koer leiti vigastatuna keset teed 12.oktoobri õhtul Harjumaal, Jõgisool. Kohalik naine Kristel Sutt oli see inimene, kes tuima näoga mööda ei sõitnud vaid kutsale abi otsis ja seda ta ka sai. 

Õige pea ilmus välja ka härra Ernald Leppik, kes väitis end koeraomanik olevat. Ernaldi põhiprobleem kliinikus oli seotud rahaga või õigemini selle puudumisega ja tahtis vigastatud koera koheselt kaasa võtta. Seda talle loomulikult ei võimaldatud. Loomapäästegrupp pakkus erandkorras abi arve tasumisel, millega kodanik Leppik vastumeelselt nõustus. Härra meel aga esmaspäevaks muutus ja siis ta lubas endale juba sellist käitumist, mis isegi kõike näinud kliiniku personalis hämmingut tekitas. 

19. oktoober 2018

Annan "muretsevatele kodanikele" põhjust muretsemiseks!

Enamuse aja Soomemaal asjatav Maia Martõlo annetas Loomapäästegängile elektrilise soojendusteki. Nii ta mulle ülaeila kirjutaski:

"Tule mulle sadamasse kell 11 maabuvale "vikingile" vastu"

Taolise teki järele oli tegelikult suur vajadus, sest seni me soojendasime alajahtunud loomi-linde enamasti mikrolaine- ja tavalises ahjus, keevas vees ning isegi lõkkel.

18. oktoober 2018

"Juuli tervitab ja järjekordne "auk" on kinni õmmeldud!

"Köki-möki, ma olen tavaliselt palju rohkem katki olnud kui suured elajad murdma on tulnud!", arvas Juuli ise. "See pisike "nõelatorge" polnud mainimist väärt! Ja see side ümber kaela on isegi äge, naiskad on jube vaimustuses! Armid teadagi ju kaunistavad meest ....."

Blogiloole reageeriti ja ühtekokku soovis Julkale kodu pakkuda oma kaheksa inimest. Kõige tõenäolisem kodupakkuja on kadunud emme sõbrants, aga kas nad ka kokku klapivad, hakkab alles selguma.


Ometigi pole vaja kurb olla, kes ilma jäid. Ka pisikesed Kalle ja Malle on vajalikud operatsioonid läbinud ja hakkavad umbes nädalapärast uute kodude poole piiluma. Siis nädalake veel taastumist, niidid välja, vaktsiinid naha vahele ja absoluutselt teistsugune eluke uues kodus võib alata.

"Perenaise üle elanud Juuli otsib kodu!"

"Tere!

tean, et tööd on palju ja muresid tuleb nii uksest kui aknast , aga ehk saaksin natuke teie aega röövida.

Olen üks teie Loomapäästegrupi vabatahtlike nimekirjast. Minul endal on tekkinud nüüd nii suur mure, et ei teagi mida sellega peale hakata.


Arvasin, et ei pea mitte kunagi sellist otsust tegema, et ma peaksin oma pereliikme ära andma, aga kahjuks on lood sealmaal.

16. oktoober 2018

"Suureks saades tahan valneriks saada!"

Päeva nali Riina Pernault:

"Tegelikult on juba nimi "Valner" paljudele nagu miski auaste või nii.

Tean ühte viie aastast tüdrukut, kes tahab suurena valneriks hakata!

Mõtle, kui hakkame oma lapselapsi karjääriredelil upitama stiilis:

"Hakka vabatahtlikuks ja siis võib sinust kunagi Valner saada""

15. oktoober 2018

Lucilla omanik Ernald Leppik: "Ma annan sind oma koera päästmise eest kohtusse!"

Elus tuleb kõik asjad läbi kogeda ja täna sain ebameeldiva kogemuse võrra rikkamaks, milleks ma tõtt-öelda üleüldse valmis polnud. Olen üsna emotsionaalne ja impulsiivne tüüp, aga endast välja suudavad mind viia vähesed. Jõgisool auto alla jäänud koera omanikul Ernald Leppik'ul see täna hommikul igatahes õnnestus.

Nüüd aga kõigest järjekorras. Loomapäästegrupi abiliinile helistas 12. oktoobri õhtul kella seitsme paiku Kristel Sutt, kes teatas auto alla jäänud koerast.

"Pesukaitseväe ülemjuhataja?"

Ametinimetus peab olema vägev! Ilma mõjuva tiitlita hakkama ei saa ja nii on see olnud kogu inimajaloo vältel ning jääb olema ka tulevikus. Milline nimetus küll endale külge pookida?

Juht? Jama! Juhatuse esimees? Veel hullem! Juhatuse liige äkki? Appi! Väk ja see on nüüd küll täielik okse! Kuidas küll end upitada?

Loomapäästegängis on enamus seltskonnast naised. Üks kenam kui teine. Midagi pole parata, aga naised lihtsalt on empaatiavõimelisemad ning tunnevad meestest rohkem kaasa kõikidele hädasolijatele. Sestap tekkis ka üks vägev mõte!

14. oktoober 2018

"Heiki ostis musta voodipesu"

"Naised lähevad paljast mõttest musta voodipesu peale ligumärjaks ja jooksevad tormi! Nii tore, nii tore!", mõtlesin alul. "Ohh sa raks, nüüd ma alles kukun murdma ja tolmlema!"

Nagu isegi teate, siis olen viimased 12 aastat sellise naise otsingul, kel poleks nina. Põhjus lihtne - auto pole enam auto vaid neljarattaline kemmerg, sest vigastatud loomad-linnud eritavad igasugu vedelikke nagu mahlakased. Sestap on nina olemasolu ainult takistuseks ja ajaks asjad keeruliseks!