10. juuli 2020

"Mine metsa! Ei saa sa oma koera tagasi!"

"Ei saa Mirat tagasi!"

"Miks?"
, pärib noormees, kes Lasnamäe vahel paar päeva tagasi purupurjus olekuga siili ja Miraga politseile silma jäi.

"Aga sellepärast, et perenaine on vastutustundetu ja loomale ohtlik!"

"Aga ta väga armastab teda!"

"Armastus tapab vahest ja praegu on just see juhus. Kuradi loll ajab käpavigastusega koera poomile ja käseb alla hüpata, mis oli väga rangelt keelatud isegi diivani puhul! Siis annab koera väga purjus inimese hoolde, kes kõigele lisaks veel põues loodusest eraldatud siili peidab ja maha ärida üritab!"

"Äkki siiski on mingi võimalus?"

9. juuli 2020

"Hurraa! Klaasist kontidega Steffy operatsioon õnnestus!"

Harva kui ortopeedid Valdeko Paavel ja Rasmus Uusküla nii kaua mõtlemisaega võtavad.

"Me ei hakka üldse tegema kui tulemus on nii kahtlane!", raiusid mehed justkui ühest suust.

"Eutanaasiaga ma ei nõustu! Minu tapmistelimiit on selleks kuuks täis ja ma pigem ostan 3D printeri, avan oma kliiniku ning hakkan neid nokkasid, linnujalgu ja uusi luid välja printima!

Äkki tsement? Äkki lihtsamast lihtsam väline lahas? Peab ju olema mingi muu variant ka!", võitlesin veidral kombel mu hingesoppi tasahilju pugenud kiisu eest. Tema vaatas oma ilmekate ja imeilusate silmadega süütult otsa ja oleks justkui inimkeelest aru saanud.

Dr. Valdeko Paavel Defu paranemisest: "Ideaalne, fenomenaalne paranemine, enam paremini ei saa!"

Kui eilse päeva lõpetasin nõmedate kirjatükkidega, mis tuju sandiks või lausa tigedaks teevad, siis antud lugu peaks päeva alguse helgemaks muutma küll. Ja nimelt sai imearmsalt Defult lõpuks ometi lõua külge kruvitud "põrkeraud" ära võetud. Ka see postitus peaks tegelikult eilset kuupäeva kandma, aga ei jõua ma teile kõiki loomi-linde õigeaegselt üles loetleda, sest natuke peab ikka magama ka.

"Ideaalne, fenomenaalne paranemine, enam paremini ei saa!", on ortopeed Valdeko Paavel nähtavalt rahul nii enda töö kui Defu omanikega, kes millimeetri täpsusega raviplaani järgisid ning täitsid. Rõõm tehtud töö üle ja ametiuhkus on taolised asjad, mis tänapäeval enam justkui ei loe. Raha, raha, raha on nüüd see kõikse tähtsam kriteerium ja Jumal, mis määrab kas oled "tegija" või mitte. 

8. juuli 2020

"Noor ajuvigane nolk tuuseldas metsjänest vastu stanget!"

Psühholoogia on mitmetahuline ja aju väärarenguvorme sadu kui mitte tuhandeid. Esmspilgul pole neid näha, aga ajapikku tuleb hälve välja ja siis saad aru, et tegemist on ajuvigase napakaga.

Ärge mõistke süüd ja tegemist on äkki verepilastuse tagajärjega. Võib olla lahjendas poolimpotendist issi spermat kunagi paras annus uriini ja sigimine läkski nihu. Asi ei pea sugugi nii hull olema ja äkki pillas emme beebi lihtsalt maha. Võib-olla olid vanemad joodikud? KA see mõjutab loodet. Variante on samuti tuhandeid.

"Kuradi munn! Kus mu numbrimärk on?", mõnitab debiilikust noorsand allaaetud ja ilmselt surnud järjekordset liiklusõnnetuse ohvrit vastu oma masina stanget. Teine debiilik filmib ja noortel on nalja kui palju. Olgu mainitud, et loom võib veel ka elus olla. Seda me ju ei tea?

"Mira omanik pole siiski oma koera väärt!"

"Esimest korda anna alati andeks ja lase vabaks, teist korda lase maha!", on üks üsna õige arusaamine, mille järgi võiks tõde ja õiglust jalule sääda. Esimest korda sai ka Mira omanik, 67 -aastane pensionär andeks kui ta kutsikas alles hiljuti Laagna teel auto alla jäi.

Lappisime ta kokku ja kaheksakuune koerake läks koju minimaalse liikumisega režiimile taastuma. Perenaine lubas hoida nagu silmatera, aga täna jooksis Mira, välisfiksaator jala küljes, taas juba tuttavaks saanud Lasnamäe "Maxima" poe ees omapäi ringi. Ta raibe jättis looma jälle omapäi, kuigi teab, et Mira närib sekundiga nööri läbi! Tegelikult võttis Mira sedapuhku üldse ühelt joodikult ära politsei. Asi olla juhtunud Pinna uulitsal. Kus kurat, kuidas ja miks ta üldse sinna sai?

"Laseme märki!"

Nõuka-ajal õhkpüssid müügil polnud, aga siis sai lasketiirudes kopkate eest plekist loomade-lindude pihta laskmas käia. Eestis on asjad risti vastupidi - lasketiire pole, aga püssid on vabamüügis ning lasketiiruks kogu elusloodus oma mitmekesisuses.

Populaarseimad märklauad on linnud, kassid ja koerad. Esimesed kaks on lausa nii nõutud kohe, et nendega trehvab Loomapäästegäng lausa igal nädalal. 

Eile kutsuti mind appi Tallinna Hipodroomile, kus kajakas vajas abi. Röntgenpilt näitas, et süüdlast tuleb otsida samalt territooriumil tegutsevate hobusõprade seast. Taolise vigastusega lind lihtsalt ei saanud kohale lennata.

7. juuli 2020

""Mis on meite vapil valesti?"


Vaatan mina meite vappi. Ilus on, aga ometigi natuke häbi ka. Tahaks vabandada. Miks? Aga sellepärast, et mis pagana pärast lõvid?
Õukei, Taani kunn kunagi lubas Tallinna linnale ja Harju rüütlitele, aga ikkagi? See on paha, sest Eestis lõvid ei ela. Ehime endid võõraste sulgedega. Vabandust võõra nahaga, mis ainukannatanud rahvastelt varastatud. Ja miks sinised? Lõvid ei ole sinised ja see võib kõrgaadlit solvata. Kole lugu!

Seame õigluse kohe jalule, aga keda Uus-Eesti vapile panna? Kana, siil, konn või hoopis mäger? Ei-ei-ei, neid ei karda keegi ja meid võeta tõsiselt! Keda ikkagi panna? Keda ikkagi kardetakse?

Aleksandr Gribov: "Hurraa! Žorikule hakkab paitamine juba meeldima!"

"Hurraa! Žorikule hakkab paitamine juba meeldima!", on tema eest seitse või enamgi aastat hoolitsenud Aleksandr Gribov õnnelik.

"Ära kujuta ette! Ta lihtsalt talub sind kuna ei saa ära põgeneda!", üritan meest maa peale tagasi tuua.

Olen varemgi kirjutanud, et seda Kalamaja legendaarset kutsat tuleb võtta poolmetslooma, mitte lemmikuna. Seetõttu langesid ka paljud kodupakkumised ära. 

5. juuli 2020

"Žorik on endiselt sobiva kodu otsingul"

Kuigi lubasin endale, et täna arvutisse ei roni, siis ühe lühiloo kriban ikka valmis. Žorikust nimelt. Ta ümber pidavat mingi megakisa olema, aga õnneks ei tea ma sellest miskit, sest ei loe igasugu postitusi nagu te juba isegi vast teate.

Miks Žorik ei läinud paradiisiaeda nagu lubasin? Parandan sõbrad ja ma pole midagi lubanud vaid vahendasin inimese sõnu, kes lubas ta enda juurde võtta. Ma nimelt ei tunne seoses Žorikuga mingit vastutust, aga taustajõuna olen lubanud igati kaasa aidata, et tal hästi läheks.

4. juuli 2020

"Sulle meeldivad metsloomad ja -linnud ning sa oskad ja tahad nende eest hoolitseda? Anna endast teada!"

"Oi vaene loomakene! Mis sinuga küll juhtus?", tahab lugeja ühekõrvalist metskitsetalle vaadates teada.

"Juhtus see, mis tavaliselt juhtub kui inimene, auto ja loom kokku saavad. Ei muud!"

"See on looduslik valik ja see raibe peab surema! Ma ei tee pulli ja me paneme teid kinni! Kas te ei mäleta kuidas me relvastatud politseiga loomakaitsjad Kose vallas põlvili surusime ja nutma ajasime? Me teeme seda uuest!",
räuskab vihast lõhkev end "loodusemeheks" tituleeriv ülemakstud riigiametnik peegli ees.

"Ja-jah! Mine karju parem oma naise ja laste peale! Meil on asjast teine arusaamine!"

2. juuli 2020

"Kas matkarajal lasti soku pihta märki?"

Eile olnud üldse hea päev, aga ei hakka teid kõikide jamadega vaevama. Küll see aga seletab miks loomakaitsjad ja -päästjad üksjagu ruttu läbi põlevad - karistamatut julmust ja surma on liiga palju. Nõrgemad nutavad ja lahkuvad. Kõvemad vennikesed hoiavad hambad ristis ja rühivad edasi. Head lood ja õnnestumised lükkavad sisemise hingeelu taas tasakaalu.

Inimest see paraku muudab. Ka mind ja sestap püüdke mu üksjagu äkilisemast meelest aru saada. Küllap ka saate kui endid minu maailma elama mõtlete. Aga nüüd asjast, millele Valga loomapäästjad Lenel Luhtaru ja Angelina Loomus eile reageerisid. Gängil Võrumaal vabatahtlikke pole ja sestap teevad Valgamaa naised praegu ka väheke pikemaid otsi, et piirkond ikka kaetud oleks.

"Hommikune lastejutt kajakapojast"

Ilus õhtupoolik Lasnamäel Paekaare 32 majakese juures ja kajakalaps ajab oma linnuasju. See on tema kodu ka, sest ta koorus sama maja katusel. Pole ta enam nii titt ühti ja lendama hakkab ta juba järgmisel nädalal. Ta väga ootab seda aega, et saaks taeva alla ja kojanaine Varvara autole oma hädad teha - vastik mutt ajas teda kogu aeg luuaga eemale. Siis saab kätte maksta. 

Varvara pole linnukese suurim mure. Seda ta veel ei tea. Tuleb poiss, kes naudib suveilma. Igav on. Korraga näeb 10-12 aastane patsaan kajakapoega. Ohh äge ja hakkab lindu nagu palli jalaga lööma. Enam ei ole igav. Seda näeb Oksana, kes oma koeraga jalutab. Ta hakkab riidlema ja poiss on pahane, et tal mängida ei lasta. Ta saadaks Oksana pikalt, aga kardab koera ja jookseb minema.

Miks Žorik varjupaika viidi?"

Eks paljud ole marus ja asi hakkas sellest pihta, et ŽORIK jõlkus täna kodust liiga kaugele ehk Pelgulinna, kus teda kohe "abistama" hakati. No ja abistatigi varjupaika, sest ega varjuka rahvas saa lõpmatuseni kodanike "muret" eirata. Nad on niigi väga suure surve all, sest päevas nõutakse Žoriku tänavalt minema koristamist õite mitu korda.

Žorik ise oli väga närvis seda abistajate massi ja varjuka masinat nähes ning loomaarst Ants Raava pidi talle suisa rahustava süsti tegema.

30. juuni 2020

"Loomad ja lõksud"

Loomad on uudishimulikud ja osavad. Teinekord aga ka parajad käpardid, sest seesamune uudishimu ajab nad nii inimese poolt tehtud kui looduslikesse lõksudesse. Taolisi hädalisi satub vabatahtlike loomapäästjate teele üsna palju.

Alles kirjutasin rästikust, kes kaevust välja ei saanud ja imekohtadesse pesa teinud linnud on iganädalane teema.Neid ei jõua loendadagi. Täna hiljaõhtulgi anti Nõmmelt teada, et "keegi" kriibib ventilatsioonitoru sees ja tekitab väikest hirmugi. Eks homme vaata, aga küllap linnu või oravaga jälle tegu on.

29. juuni 2020

"Selgus majja! Miks peremees oma koera autos hoiab?"

Eile sai Loomapäästegrupp teate Tallinnas, Spordi tänaval autos hoitava koera kohta. Vabatahtlikele sai antud selge juhis - kui koer on ülekuumenemistundemärkidega, siis lõhkugu tagajärgi kartmata autoaknad, andku esmaabi ja toimetagu koheselt kliinikusse. Hiljem ajagu kõik minu kaela.

Me oleme Tallinna piires üsna kiired ja pool tundi või veidike peale seda koputasid gängi vabatahtlikud Kelli Samberk ja Tanel Veskimäe juba koeraomaniku uksele. Peremees ei olnud vaenulik ja tegi igakülgset koostööd, kuigi oleks võinud ka pikalt saata. Mitte üks seadus ei kohusta inimest teise samasuguse suhtlema ja täpselt samasugused lihtinimesed nagu te isegi, on ka gängi vabatahtlikud.

Peremees avas Volkswagen Touareni tagaluugi ja sealt hüppas välja igati heas toitumises olev koerake. Väheke lõõtsutas, aga see on ka selle palavusega normaalne. Pole kahtluski, et ta elunatuke oli palavas autos ohus. Teen järgnevalt lühikokkuvõtte eilsest vestlusest.

"Kohutav, kohutav, kohutav kitselugu!"

Loomapäästegrupp sai teate Lääne-Virus toimunud jõhkra vägivalla kohta, milles väidetavalt piinati kodukitse. Ühingule saadeti ka video, milles on selgelt näha kuidas kits Mallele tundmatu lennumasinaga piki pead sõideti ning ta lemmikkännult jõhkralt maha kukutati. See kõik toimus Malle lapse, kitsetall Volli nähes.

28. juuni 2020

"Maailma parim uudis - Arina tegi õues esimesed sammud!"

"Hurraa! Mind lubati taas õue! Ärge venitatage ja lähme juba!", oleks Arina justkui inimjutust aru saanud ning hakkas väga energiliselt puurist välja nõudma. Täna hommikul käis nimelt Arina selgroogu opereerinud loomaaarst dr. Ranno Viitma nagu lubatud taas oma patsienti kontrollimas:

"Olen väga rahul ja võite hakata jalutamist uuesti harjutama. Tasa ja targu! Hästi ettevaatlikult ning andke talle igakülgset tuge ja abi!"

27. juuni 2020

"Vägev! 31331 eurot! Arina annetused aitavad sadu loomi ja linde tagasi elule!"

Aespal tekitas jupp aega muret ja pisikest hirmugi üks kährik, kes väga sant välja nägi. Paar korda käisin teda püüdmas, aga ega nad kuradid ju oota, et ma kohale jõuan ja kinni nabin. Seega tühja tuuseldamist ja bensukulu on palju. Eile läks ta aga ühe eramu aeda.

"Ta on kompostihunnikus, ahmib suuga õhku ja on täiesti karvutu. Suremas on ta. Me kardame haigusi ka - endal kaks koera ja neli last siinsmaas aias.", kurtis naine telefonis.

AITÄH! MOLLY OMANIK ON LEITUD! "Mustamäekad! Kelle pikk-kõrv plehku pani?"

Eile õhtul tekitas Mustamäel, Ehitajate tee ja Kadaka tee ristis õudu ja hirmu alligaator-küülik, kes ründas tapmis- ja ärasöömis kavatsusega nimesi. Ohus olid kõik, iseäranis lapsed, rasedad naised ja vanainimesed.

Politsei reageeris suurendatud jõududega nagu Kakumäe karugi puhul ja kaasati isegi K-Komando. Viiimased tulid nii ruttu, et unustasid isegi maskid pähe panna. See on ka normaalne, sest inimelud olid ju ohus. Nüüd selgus ka tegelik põhjus miks ned vennikesed maske kannavad - nad on lihtsalt nii koledad ja näod puhta rõugearme ja vistrikke täis!

26. juuni 2020

"Pardieskort"

Loomapäästes on iga päev omamoodi ja üllatusi jagub. Sedapuhku eskortisin esmakordselt autoga pardiperet - laiasid teised keset sõiduteed. Kuidas nad üle Mustamäe tee ise said, on muidugi omaette küsimus, aga said.

Igaks juhuks käin kontrollin üle - äkki mõni pisike jäi maha. Autojuhtidele aitäh - kõik võtsid hoo maha ja ajasid pöidla püsti. Tänud ka naisele, kes helistas ja lindudele appi kutsus.

Ilus päeva algus ja elu on ikka tore küll.

"Jõuluvana kutsub lapsi gängi suvepäevadele!"

Loomapäästegäng on väga lastekeskne ja kui mäletate, siis jäi möödunud aastal raha nappusel jõulupidu pidamata.

"Suvel tuleb Jõuluvana ja õppige aga luuletused, kus mõnest loomast juttu, kenasti pähe!", kutsusin meie pisiperet üles.

"Vana tõbras lükkas edasi või hiilis üldse kõrvale!",
arvas üks vabatahtlikest sõbralikult.

Ei hiilinud ma ühti ja kogu jutt oli sulatõsi. Mu psühhiaater nimetab seda küll skisofreeniaks, aga ise olen teistmoodi arvamusel ja kinnitan jätkuvalt, et Jeesus Kristus, Peeter Paan, Katuse Carlsson, Lumivalguke, Jõuluvana ja Pipi on kõik mu väga head sõbrad. Arst ise tunneb mind Napoleonina ja peab imperaatoriks. Doktor või asi! Tegelikult olem ma hoopis kook ja sellest mittearusaamine näitab ilmekalt Eesti vaimuhaigustega maadlevate arstide taset!

25. juuni 2020

"Julm! Kümned ja kümned laiaks sõidetud linnupojad Jeti jäähalli juures"

Jeti jäähalli juures on suur-suur parkla, kus peaks nagu ruumi jaguma kõigile. Praegu on hall suletud, aga mingi liikumine seal ikka toimub.

Tundub vägisi, et mingi maniakk-autojuht käib nimme kajakapoegi alla ajamas, sest seal on neid ju kümneid laiaks litsutud. Mõned on veel elus ka.

Mis teil viga on? Saan aru üks-kaks olid auto all peidus, aga mitte kakskümmend või sada kakskümmend! Regina kirjutas:

24. juuni 2020

"Девочка Арина сердится: " Не щекочите и не трогайте мои пальчики!"

" Помогите- помогите! Не щекочите и трогайте мои лапки! Вы действуете мне на нервы!", так можно было бы перевести ворчание Арины.
Вчера она начала так смешно ворчать, когда работницы Клиники Скорой помощи для животных снова стали делать ей процедуры. Настоящая ворчунья!

Я пока еще немного недоверчив и боюсь пока радоваться и даже писать об этом, т.к. опасаюсь что сглажу. Это был бы не первый раз, когда после радостных криков "Ура!" всё принимает плохой оборот, и приходится сообщать грустные новости. Поэтому, давайте пока не будем преждевременно радоваться и смиримся с данным рапортом.

Arina-tüdruk pahandab: "Ärge kõdistage ja turkige mu varbaid!"

"Appi-appi,appi! Ärge kõdistage ja pigistage mu jalgu! Te käite jubedalt närvidele!", võiks Arina jörinat vast tõlgendada küll. Eile laskis ta sellise kurtmisjoru lahti kui Loomade Kiirabi Kliiniku naised talle jälle protseduure tegid, et naera või surnuks. Ehtne kõrumõmm!

Ma olen natuke ebausklik ja seetõttu ei taha väga hõisata või isegi neist asjust kirjutada, sest kardan, et sõnan ära. Poleks esimene kord kui pärast suurt hurraatamist kõik halvemuse poole keerab ja pean hoopis kurvemat teadet edastama. Sestap ärgem hõisakem enneaegu ja leppigem vaoshoitud raportiga.

"Liitu gängiga! 3 kuuga loomapäästjaks ja 9 kuuga emaks!"

Su elu on tühi ja hinges suur auk. Tahaksid last? Siis on just õige aeg Loomapäästegrupiga liituda. Viimase aja trend on nimelt see, et üsna paljud naisloomapäästjad on imesiva käima peale saanud.

Kristiina on juba õnnelik emme. Sünnituse juures oli kogu vabatahtlike punt täiskoosseisus ehk 150 inimest. Rentisime selleks puhuks "Estonia" kontserdisaali, et kõik ikka kaasa elama mahuksid. Me oleme nimelt megakokkuhoidev seltskond.

"Hea loomakaitsja annab lapsed lastekodusse!",
on põhireegel, mille vastu kõik vastsed emmed rämedalt eksivad ning nad on valinud hoopiks heaks emmeks saamise tee. Sigadus kuubis, aga üritan selle reetmisega kuidagi hakkama saada. Ahh, las nad jääda - vähemalt järelkasv on tulemas.