15. september 2019

"Haraka ebaõnn"

Ebaõnn tabab loomi-linde täpselt samamoodi nagu inimesigi ja sellel harakal tõesti ei vedanud. Ta maandus okastraadil, aga nii õnnetult, et üks ogadest läbis jalga ja kinni ta jäi. Vaeseke keerutas meeleheitlikult end ümber traadi ja tegi olukorra ainult hullemaks - jalaluu läks prõksti pooleks ja vaid nahariba hoidis teda vangis edasi.

Inimene ei saa loomade, eriti aga lindude valust aru, sest nad on üsna vagusi oma hädas ja piinas. Empaatiavõimetud kodanikud võiksid silmad sulgeda ja ette kujutada kuidas nende jalast polt või suurem nael läbi on ja nüüd nad ripuvad mingil palgil pea alaspidi ja üritavad seda lahti kangutada kuniks luu pooleks läheb. 

Valus? Ilmselt väga ja üks, mis kõiki elusolendeid vaatamata välisele erinevusele ühendab on VALU. Mõnel on lävi kõrgem, teisel madalam, aga seda pagana valu ei taha ükski elushing siin planeedil tunda! See on fakt!

"Esmakohting"

Kohtusin eile ühe noorukese neiuga, kes soovis samuti meie gängi tegemistes kaasa lüüa. Seletasin talle põhimõtetest ja tegutsemisviisidest ning vastasin küsimustele.

Umbes poole tunni möödudes kibeles ta minema. Esmakohting olevat toreda nooremehega. Elukogenud meessoost kodaniku, isa ja vanaisana pidasin oma kohuseks õpetussõnad peale lugeda:

"Poissmeestevärk"

Tegin hommikul suppi ja otsin taldrikut taga. No pole kusagil. Küsin naabrimammilt, kes Ruudit hoidmas käib kui mind kodus põle:

"Viisid taldriku enda juurde või?"

"Nalja teed või! Pole mulle su taldrikut vaja!"

"Kus ta on siis? Elus majast asjad niisama ei kao! Nagunii viisid enda juurde!"

"Püügipuur on rikkis!"

Rentis proua meilt püügipuuri, et oma õue putkanud toakiisu kinni püüda. Toob päevi hiljem tagasi. Ise tige-tige:

"Ma ei maksa! Puuri läksid siil, kährik, kajakas, rott, aga mitte minu kiisuke! Nende püüdmise eest ma ei maksa sentigi! See puur ei tööta korralikult!"

"Maksate ikka kullake ja ka selle eest, et puuri pesemata jätsite! Näete, trahv on kenakesti lepingus kirjas selle lohakuse eest."


Ohh sa vana perse! Hea, et mind ise puuri ei topitud ja ellu jäin ........

13. september 2019

"Kelle oma? Auto alla jäänud kiisu jäi imekombel ellu!"

Pime aeg on käes ja kindel märk sellest on aina sagenevad loomadega toimunud liiklusõnnetused. Eilne päev tõi Loomapäästegrupile koera ja kähriku. Kutud mõlemad. 

Pääskülas sai päeval veel üks koer autolt paugu, aga juht ise toimetas oma kulu ja kirjadega vigastatu kliinikusse ning annulleeris väljakutse. Müts maha! Enamus juhtidest nii ei käitu. 

Ka õhtul Muugalt saabunud teade vana koera kohta ei vajanud meie sekkumist vaid see edastati varjupaigale, kelle asi on tegeleda hulkuvate loomadega.

12. september 2019

"Täpi ootab teid varsti külla!"

"Istun aias ja vahin pikemat aega kui ilus koer mul on", saadab Täpi peremees Tanel mullegi pildi vaatamiseks.

Raske vastu vaielda, kuigi eks iga koeraomaniku jaoks ole just tema enda kutsa see kõige-kõige kenam, ilusam ja kallim.

Olen teid Täpi käekäiguga ikka kursis hoidnud ja nüüd on mul hää meel teatada,
et esmaspäeval toimub tõenäoliselt see kõikse viimasem visiit dr.Valdeko Paavel'i juurde, et ka viimased kruvid-poldid-klambrid välja võetud saaksid.

"Loomapäästegrupp tänab!"

"Heateol pole nime!", mõttekäik on mulle eriti meelt mööda, sest see on vahetu ja siiras. Kui inime miskit vastu tahab, siis polegi see nagu mingi heategu.

Kunagi tuletasin vihahoos pereringis üht oma tegu meelde. Ema vastas selle peale, et nüüd ma võtsin selle teo endalt ja ka neilt ära ning enam pole põhjust uhke olla. Enam ma ei maini kunagi. Meelde jäi see häbi.

Teletöös kohtasin üsna tihti tegelasi, kes arvasid, et varjupaika kasvõi ühe näruse koti toidu viimine on eetriaega väärt. Üks kollases meedias figureerinud vennike läks aga veelgi kaugemale:

"Kalamajas peeti kasse transpordipuurides!"

Anonüümne kodanik saatis fotod Tallinnas, Kalamajas, Köie tänav 2A hoovis virelevatest kassidest, kes on sunnitud kuude kaupa elama transpordipuurides oma sita sees. Toiduks antakse neile mingit arusaamatut "löga".

Nõuka-ajal olla miilitsal taoline piinamisviis olnud, et nad panid koostööst loobunud pätid nö "kappi", kus liigutamisvõimalus olnud minimaalne.Tunni-paari pärast "laulsid" kõik ja võtsid isegi võõrad patud omaks.

10. september 2019

"Unistajad"

Ruudi: "Heiks, mida mõtled? Mida sa seal kaugel näed?""

Heiki: "Ei mõtle. Unistan hoopis."

Ruudi: "Millest küll?"

Heiki: "Sellest, et jätaks joomise maha."

Ruudi: "Jäta siis! Mida siin ikka nii pikalt unistada?"

9. september 2019

"Joodikvaresed ründavad kauplusi!"

Viinad on joodud ja nutud on nutetud. Pärast Taadu-Aadu lahkumist hakkan taas inimeste sekka tulema. Vähemalt loodan.

Tegelikult toimetan ma loomapäästerindel juba õite mitu päeva, aga ega ma suurt veel suhtle. Eks homme võtan kirjadele vastamise ette ja ehk hakkab mind siis juba ka telefoni teel kätte saama. Pühalikult veel lubada ei julge, aga nagu öeldakse uudistesaadetes: 


"Nüüd vahetame meeleolu!"

29. august 2019

"Andke loomahülgajatest teada!"

Siin videos on kaks peaosatäitjat. Ühte tahan näha lõpmatuseni, aga ei näe enam eales. Teisest möödun nüüd ja igavesti suure kaarega, aga paratamatult trehvame ikka. On vaataja otsustada, kes on kes?

28. august 2019

"Viimane"

Viimane söömaaeg ja jalutamine lemmikpõllul. Küll peremehe süles, sest endal rammu enam pole. Mida ma loran? Pole ma mingi peremees ega omanik kunagi olnud oma lemmikutele vaid eelkõige ikka sõbra eest! Viimane loojang ja ühised hetked. Viimane hingetõmme.

Äkki nüüd oleks aeg patukahetsuseks ja tunnistada üles, et olen VARAS, kes surmale sendi võlgu olnud vana, haige ja näljutatud koera ketist tuuri pani? Muudmoodi siin loomavihkajate paradiisis ju veidi teistmoodi väljanägevaid elusaid hingi aidata ei saa!

26. august 2019

"Teatage aga LOOMAKAITSESSE!"

 22 august 2019. Hiiumaa. Väike koer ja 12-aastane laps jalutamas. Valge kaubik (väidetavalt Peugeot) lähenemas. Koer ootamatult teele hüppamas ja laps ei jõua reageerida.

Häli-Herta kommentaar:

"Mina sõitsin mööda, kui väike tüdruk põlvili maas nuttis lamava koera ees. Tõttasin appi ja helistasin loomaarstile, kuid kahjuks polnud enam mõtet kliinikusse sõita....

Asjaolu tegi veel jubedamaks see, et juht, kes halva kokkusattumuse tõttu väiksest kutsast kogemata üle sõitis, andis gaasi ja kadus. Väike tüdruk oli täiesti šokis ja nuuksus elutu kutsa kohal:

"Sipsik, palun ole elus ....."

"Gängi tuumik sai kokku"

Nädalavahetusel kogunesid Loomapäästegrupi aktiivsemad tegelased ja piirkonnajuhid, et pidada sõjaplaani kuidas veel paremini ühingu tegutsemist korraldada.

Mehed-naised-kallimad ja lapsed koos lemmikloomadega võeti mõistagi ühes. Nii need asjad meil juba käivad ja see on ka õiglane, sest iga vabatahtliku pere lööb ju tegelikult selles loomapäästes kaasa.

24. august 2019

"Kui homset äkki enam ei tulegi?"

"If tomorrow never comes?", küsis oma kaunis ballaadis iiri laulja Ronan Keating.

Igati õigustatud küsimus ka insuldi saanud eaka koera puhul. Taadu-Aadu pole aga teps mitte õrn tõupips vaid väge täis Eesti krants, kes nii lihtsalt juba alla ei anna.

Paar päeva tagasi hakkasin paratamatusega leppima ja panin vaimu valmis. Pole midagi parata ja tuleb lahti lasta. Tundus, et ka Aadu oli päri kuid siis muutis korraga meelt:

21. august 2019

"Tillukeste sammudega igaviku poole"

Igavik. Mõistetamatu-mõistetav määrus, mida mõõta ei saa. Igavik on kuskil kaugel. Igavik võib aga ka väga lähedal olla ja Taadu-Aadu teeb sinnapoole vist oma viimaseid sammukesi.

Need pole enam õiged sammudki vaid vanainimese vaevaline katse tudisedes natukenegi edasi liikuda. Veel täna hommikul käisime põllulgi, aga ega see teda enam eriti rõõmustanud. Natuke liikus, aga tahtis juba nagu koju. Lõunast ei liigu aga peaaegu üldse. Tagajalad vaid tudisevad all ja hoiab neid püüdlikult nagu modell teineteise ette sättides. Jube kiire "ära vajumine!"

19. august 2019

"Halb nädalavahetus kassidele"



"Nii pisike. Nii armas. Nii elus. Nii ehmunud. Nii vigastatud. Nii surnud!", algab see elu ja surma igapäevane kurbtants, mille tunnistajaks eile Kakumäe ringristmikul foori taga seistes olin.

Kiisuke, jalad kiibekiirelt armsalt sibamas, sattus ülekäiguraja lähistel sõiduteele ja hakkas seda ületama. Siis aga ehmus lähenevate autode tõttu ja ei teadnud enam kuhu joosta. 

17. august 2019

"Paanikaks pole põhjust! Valgamaa koeri käis süstimas siiski loomaarst!"

"Valgamaalased tähelepanu! End loomaarstiks nimetav mutt käib omavoliliselt teie koeri "vaktsineerimas!", postitus pani Facebooki kihama nagu mesilastaru. See on ka igati arusaadav, sest enamus loomaomanikest siiski hoolib oma lemmikutest ja ei möödu nädalat kui ühest või teisest mürgitamiskahtlusega juhtumist teada ei anta. Mul küll vähemalt mitte.

Tegelikult hoiatab ka politsei vahetevahel taluhoovides kondavatest kahtlastest tegelastest, kes tööd pakuvad ja mõistagi on loomakaitsjate asi teada anda kui loomadele halba võidakse soovida. Kõik sai alguse Margit Merivoog'i murekirjast, mille ta mulle saatis:

16. august 2019

"Algselt pimedaks kuulutatud siil polnud teps mitte pime!"

"Kus küll su silmad on pisike?", uurib siilide tunnustamata silmaarst dr.Erko Elmik Liipri uulitsalt kaasa haaratud siilihakatist, kes Loomapäästegrupi hoolle alla täna pärastlõunal anti.

Täna tuli Erko Lääne-Virumaalt Tallinnasse ja reageerisime koos väljakutsetele. Mees on nüüd gängi juhatuses ja tahab asja palju tõsisemalt ette võtta. Sestap koos möllasimegi, et ta kõigest aimu saaks ja kooskõlastasime omi arusaamu loomapääste teemadel.


On hea meel, et oleme üsna samal lainepikkusel ja saame pea kõigest ühtemoodi aru. See on hea vundament edasiseks koostööks ning vaidlemisele ja närvitsemisele ei tohiks tulevikus aega kuluda.

"Head teed Robby!"

"Elan Tallinnas Pirita- Kosel, käin siin oma koeraga jalutamas. Hetkel möödudes Kase tänav XX majast nägin seal aias ketis väga nälginud olekus ja vaevu liikuvat koera.

Põhimõtteliselt ta ei suutnud liikuda. Koer vōib olla vana ja haige, kuid leian et omanikud ei tohiks sellises seisundis koera nii hoida. Palun seda uurida, süda hakkas vaevama. Ei saanud hetkel kahjuks ise asja uurida sest olen enda koeraga",
kirjutas mulle Kristi.

13. august 2019

"Naera ribadeks! Rebane ei tahtnud üldse metsa elama minna!"

Ei juhtu just tihti, et linnast kinni püütud metsloomad vägisi su juurde tahaksid jääda. Enamasti nad jooksevad puuri avanedes kuulina ca 50 meetrit, seisatavad justkui head aega öeldes ja siis nad kaovad.

Täna läks aga teisiti ja rebane käis mu järel varjuna ning röökisin lausa oma hääle ära, et tast lahti saada:


"Kao ära ja hoia inimesest eemale! Kas ma tõesti pean sulle tappa andma, et sa aru saaksid, et me pole just kõige sõbralikum ja parem liik?

"Neli rebasepoega käes, üks tahab veel püüdmist!"

"Tere Reps! Kuidas läheb?"

"Mina pole mingi Reps! Mailis on Reps! Seda esiteks. Teiseks ei saa siin püügipuuris kuidagi hästi minna! Lase mind kohe välja! Näed ise, et tatt kah jookseb masinas loksumisest!"


Neli poega käes ja täna selgus, et üks tahab veel püüdmist Üks sai hoiukodus puurist välja ja pani ise plehku. Õnneks olid tal juba rohud sees ja ta oli ka üsna kobe. Kaks sai pärast tuunimist loodusesse vabastatud. Üks on veel ravil.

12. august 2019

"Pääsküla või Laagri inimesed! Kas keegi tõesti ei tunne oma koerast puudust?!"

Remmi nimeline koeraga jäi nädalavahetusel ilmselt auto ette ja pärast pauku jooksis ta metsasalu taha ummikteele, kuhu jäi sirakile. Juhuslikult sinna umbteele eksinud Reesi jättis Taebla sõidu pooleli ja oli koos oma kahe lapsega koerale seltsiks kuniks kohale jõudsin.

Nelja aastane Remmi on kiibitud ja registri järgi peaks elama ta omanik Kirill Õismäel. Telefoninumber annab aga kolm päeva järjest kinnist tooni, mis tähendab, et too ei tööta enam. Ka Õikal olen käinud täpselt kolm korda, aga korteri ust ei avata.

"Muuga rahvas! Kelle koer on plehku pannud?"

Täna hommikul poole kaheksa paiku sai Muugal, Altmetsa teel löögi pildil olev koer. Autojuht oli viiasakas, pidas kinni ja helistas Loomapäästegrupilegi. Kahjuks nii vara me masinad veel liikvel polnud.

Juht enda autosse võõrast vigastatud koera võtta ei soovinud, mis on ka igati arusaadav. Ka järgmine juht ei tahtnud seda teha, aga jäi looma juurde kuniks leidis masina, kes hädalise Loomade Kiirabi Kliinikusse toimetas.

Pärast Loomapäästegrupi kinnitust arve tasumise osas vaadati koer üle. Vedas täiega ja ühtki luud puruks ei läinud. Mõistagi muljuda ta sai, aga valuvaigisti ning muud ravimid tegid olemise kohe paremaks. Kiipi kahjuks polnud.

"Uus viisakusreegel?"

"Tere Heiki, saa tuttavaks, see on mu mees ja laste isa, elame koos, aga ei seksi!", tutvustas eile üks naine oma kaaslast.

Kuidagi kole palju informatsiooni! Möödunud aasta jooksul olen kohanud veel kahte naist, kes täpselt samamoodi kogu seltskonna ees oma kaaslasi tutvustavad.

Kas see on mingi uus käitumisnorm naiste seas või on eesmärgiks kohe esimesel sekundil teada anda, et temaga võib rahulikult magada ja mehe arvamus pole oluline? Tont seda teab?

Küllap on tegu siiski uue tava ja viisakusreegliga, millest tasub eeskuju võtta, sest, kes see ikka kombetu mats tahaks olla. Üritan malli võtta ja harjutan: