Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikkapees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd tead vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.
25 juuni 2019
"Rõõm elust enesest. Täpi tervitab!"
Käed püsti, kes olid veendunud, et selle üliraskelt vigastatud kutsa ravi õnnestub ja ta paari kuu pärast juba muretult ringi lippab? Minu käed jäävad küll taskutesse.
"AUTO ALLA JÄÄNUD TÄPI VAJAB VÄGA KIIRET TOETUST!"
"Hea uudis! Tuhandete inimeste südamed võitnud Täpi elas öö üle!"
"Täpil on kõik väga hästi esialgu!"
"Täpil käpaopp ka edukalt möödas!"
"Täpi läheb kodusele ravile!"
"Täpi paraneb nii, et kõrvaga kuulda"
Täpi: "Väikesed tagasilöögid, aga muidu on kõik hästi"
Täpi: "Ärge kujutage üldse ettegi, et ma siit puurist välja tulen!"
"Täpi raisk! Tappa sa mo käest saad!"