"Kuule tatikas! Austa halli pead ja tema elas siin enne sind! Kõik peame ära mahtuma ja sõbrad olema. Kui sa sellest aru ei saa, siis on sõprus läbi!
Kui sa mind aga väga närvi ajad või Aadule liiga teed, siis viin su hoopis Larissa Kozõreva varjukasse ja see tädi teeb sinust omale valge läki-läki ja soojad käpikud! Hirmus eit ja talle ma su annan!"
Muidu saavad nad kenasti hakkama, aga tõsi on see, et Aadu teda kohati väldib või natuke pelgabki. Et Ruudile ka päriselt kohale jõuaks, et ma ikka väga konkreetne tegude mees ja jõhker koll olen, kes tühja juttu ei puhu, siis viisin ta Edithi juurde varjupaika ning pistsin puuri.
"Säh, kae sõnakuulmatu! Vat see ongi varjupaik! Hirmus koht ja siia ma su toon! Kuula sõna nurjatu tigedik ja Aaduga ole edaspidi sõbralikult!"
Üldiselt võin ma oma pedagoogika ja range kasvatusega peed pühkida! Ruudile Editi puuris sedavõrd meeldis, et pidin ta sealt jõuga välja tõstma .........
