„Saarlased! Kelle oma? Toomalõuka külla tulnud punane kiisu otsib oma peret taga!“

„See kass võiks ju jääda, aga ta kisub meie omadega tüli ja tuustid muudkui lendavad“, on Toomalõuka külas elav Anne hädas. 

„Ühel tõmbas pea katki, teisel kõhu! Me omad ei julge enam õues käiagi! Ta on jube tugev ja kassidega kuri! Inimestega on ta suur sõber.“

„Millal ta tuli?“

„Kuskil nädal tagasi. Ilmselt keegi hülgas! Me oleme kõik kassid niimoodi saanud, et ükspäev olid lihtsalt aia taga ja nii nad jäidki!“

„Hüljatakse ju sügisel tavaliselt!“

„See on tõsi, sest meie omad on ka just sügisel tulnud.“

Saaremaal näikse nii minevat, et tulen peitu ja tahaks "loomakaitsevaba" suve nautida, aga hädalisi jagub siingi küll ja küll. 

Hommikul üritasin seda kassi palja käega võtta, aga ega tola loll ole ja hää, et eluga pääsesin. On sindrinahk! Hellitusi naudib, aga nii kui kindaga haarad, lööb küüned isegi neist läbi! Korra läks isegi transpordipuuri, aga välja ta sealt sai! Hull tüüp!

Täna on juhuslikult Saarel käimas ka meie "kassilausuja" Kaija Paaalberg, aga pärast üsna pikka jantimist loobus temagi, sest kõuts ei lasknud ennast ära petta. 

"Võõraid ta ei usalda. Puges jälle suvemaja alla peitu ja enam välja ei tule!", laiutas Kaija käsi. "Edu, aga ma ei saa appi jääda, sest pean tööd tehtud saama ja täna veel praamile jõudma." 

Pole hullu! Edit Annusver Saaremaa Lemmikloomade Turvakodust  laenas mulle püügipuuri ja nii kui kõuts sees, annab Anne sellest teada. 

Seejärel viin ta koheselt „Taluapteegi loomakliinikusse“, kus tigedik jätab hüvasti oma meherõõmudega. Mõistagi saab ta kiibi ja ka kõik muu vajaliku, mida loomakaitse liit enda kundedele ikka võimaldab. Pärast paari päevast turvakodus toibumist, anname selle punase iluduse aga uude koju. Seda muidugi juhul kui tema pärispere kiirelt välja ei ilmu.

Toomalõuka lähedal asuvate külade rahvas! Kelle punane kiisu läks uitama? Andke teada, kiire-kiire! Mina tänan!

heiki@loomakaitse.eu või saareloomad@saareloomad.ee