"Miks te selle koera või kassi magama panite?"
"Einoh, kui mina poleks pannud, siis ta oleks läinud ju teise kliinikusse!"
Mine pekki vabandus ja põhjendus! Eks ole? Enamus loomaarste siiski loomade tapmist või meile mõnusama enesetunde tagavat väljendit "magama panemist" kasutades, ei naudi. Mõnikord satuvad kliinikutesse aga taolised loomaomanikud, kes lausa NÕUAVAD oma hoolealuse killimist. Eelmisel nädalal juhtus taoline lugu Saaremaal, kus kiisupoja "päästnud" Rosmary Rahnel lõpuks ta tapmist nõudis ja seda tehtigi. Nõmme loomakliinikusse toodi ravile aga Endeli-nimeline kass.
Kiisu seisukord polnud kiita - karv oli pulstunud ja tuli lausa koos juustejuurtega maha. Kere pealt hoidis ühe koha pealt veel kinni ning samuti ka jalalt ning seetõttu moodustus justkui viltjas nöör, mis mööda maad lohises. Ka süda ei löönud päris korralikult, aga selle võib liigitada juba ealiste iseärasuste hulka. Endli sünniaasta on nimelt 2004. Arstid pügasid ja mässasid ning määrasid vastava ravi. Nad ennustasid kastreeritud kõutsile pikka iga, sest laias laastus on Endel väga heas vormis.
"Nüüd hoidke kassi mõnda aega toas, sest kuuris hakkab tal karvadeta külm."
"Ei mina teda tuppa küll ei lase! Ma ei taha, et loom koos tütrega on!"
"Te rääkisite, et pool aega on Endel ka naabri juures. Andke palun tema number, ma lepin ise kokku, et kiisu võiks nii kaua seal olla", keelitab loomaarst Ursula.
"Ei-ei-ei, piinlik on, sest ta on ikkagi ju meie loom. Pange ta ikka magama!"
"Miks kohe magama? Leidke siis uus kodu. Valetage kasvõi, et leidsite!"
"Mina ei hakka kellegile valetama ja nõuan, et Endel eutaneeritakse! Ma ei hakka siin mingit tsirkust tegema selle kassiga!", jääb noor emme enesele kindlaks.
"Ma näe vähimatki vajadust Endli magama panekuks ja ma ei tee seda! Lisaks anname me te käitumisest ka loomakaitsele teada! Antud juhul pole eutanaasia õigustatud"
Mis kuradi inimesed need küll meie seas elavad, kes vaatamata teistele võimalustele ikka omi loomi tappa tahavad? Karta on, et noort emmet ümber veenda ei õnnestu. Aga proovin siiski ja teen seda avalikult nii enda, Nõmme loomakliiniku kui Eestimaa Loomakaitse Liidu nimel:
"Kallis perekond Tamkivi, kes te elate Laagris, Pilliroo tänaval. Halastage Endlile ja säästke ta elu.
Loomakaitse Liit leiab talle uue kodu ja Endlit pole vaja tappa. Olen valinud teie numbrit juba hommikust saati, aga tulutult. Sestap loodan, et helistate tagasi numbrile 53 230 230 ja lepime üksikasjad kokku. Ärge tapke Endlit ära, tal on loodetavasti veel hunnik aastaid ees ootamas! Mina tänan!"
