Süüdistuse kohaselt poetas vanahärra naabri aeda rotimürki ja selle tegevuse salvestasid ka turvakaamerad. See polevat olnud teps mitte esimene kord kui ta üleaedsete penide eluküünla olevat tahtnud ää kustutada. Nii koeraomanikud vähemalt mulle rääkisid.
Sedapuhku läks kõik hästi ja kutsad jäid ellu. See oli muidugist puhas õnn ja napikas! Väga kulukas napikas, sest ravi maksis ikka parasjagu! Vedas ka, et ka pisipere roosakaid-lillakaid ahvetlevaid mürgipalukesi mängutuhinas suhu ei toppinud .....
Mürgitajad tavaliselt vahele ei jää. Praegu oleks aga justkui tunnismaterjal olemas. Eks näis kuidas siis nüüd läheb. Rääkisin ka vanahärra tütrega, kes ei suutnud kogu lugu uskuda:
"Ma olen šokeeritud! Papsil endal on ka koerad olnud! Ta pole loomavihkaja. See on uskumatu lugu! Ma ei suuda seda kuidagi uskuda!"
Ei hakka kõike üle kordama ja kel huvi, siis lugegu möödunud aasta detsembris kirja pandud postitust.
