"Kitsarööpa teel terroriseerib maski taha peituv rattapede!"

Kui satute Kitsarööpa teele jalutama, siis olge ettevaatlikud, sest seal kihutab rattaga ringi mingi närvihaige maniakk. Me sattusime temaga kokku ja meeldiv see just polnud. Soe kevadilm meelitas sinna va teekesele parasjagu rahvast kohale ja tuldi ikka koos pisipere ja koertega. Sooja oli kümne kraadi ringis ja see mõjus ka inimestele hästi – tervitati-naeratati ja tuju oli vast kõigil parajalt hää. Tegelikult käib seal üleüldse täitsa mõistlik ja sõbralik rahvas koos. Kuue-seitsme aasta jooksul pole mul vähemalt küll mitte ühtegi ebameeldivat kohtumist ette näidata. Eile see muutus.

Tee oli pea täies laiuses lahti sulanud. Kes sel asfaldiga kaetud vanal raudteetammil käinud, teavad et ruumi jagub sääl oma paarile-kolmele masinalegi kõrvuti sõitmiseks, rullitajatest-ratturitest-jooksjatest-jalutajatest rääkimata. Ja sealt see tont siis Õismäe poolt suure hooga kihutaski. Me koos moori ja Miaga kõndisime nö „ettenähtud poole“ peal ja oli seal meie ees teisigi inimesi jalutamas. 

Korraga kukkus juba eemalt see rattapede röökima: „Koer peab rihma otsas olema! Kurat küll!“ Viimased sõnad tulid juba selja tagant, sest vennike tuhises mööda kui tuul. Kuradi lollakas! Me olime oma poole peal ja Miakas sörkis truult sabas ning mitte vähemalgi määral me ta hullumeelset kihutamist ei seganud.

Vennike oli muidugi viimase peal riietuses ja viimase peal rattaga, aga eritunnuseks oli see, et kandis samasugust maski nagu jäähoki väravavahidki või midagi sinnakanti. Ilmselt see peabki tal ees olema, sest niimoodi kimades võib ta tõesti oma õrnale näonahakesele külmakahjustusi saada! Kohe näha, et tüüp on kunagi ratast sõitnud, aga ilmselt mitte kõige edukamalt ja nüüd ta siis püüabki pühapäevasõitjatele räigelt kohta kätte näidata. 

Üldiselt taoliste närvihaigetega pole mõtet maid jagama hakata, sest ega neid nagunii kauaks ole – infarkt murrab nad õnneks juba noores eas maha ja teistel on rahulikum elada. Ütlesin veel moorile, et selline hull võib kallale ka tulla ja siis kui litaka vastu molu saab, siis on kohe kiun lahti ning jookseb miilitsasse kaebama. Moor lohutas mind, et praegu ta küll õigust ei saaks, sest tema tuleks ka tunnistama ja naise juttu usutakse siiski rohkem. Oma kogemusest tean, et see tõesti nii on ja sestap tulevikus ma enam ilma moorita kuskile ei lähegi. Igaks kümneks juhuks noh – usaldusväärne tunnistaja kohe käepärast olemas. Seda ma muidugi ei tea mis siis juhtub kui ka teisel poolel on usaldusväärne naissoost tunnistaja kaasas?

Kes aga sealkandis liiguvad, siis võtke teadmiseks kuidas käituda kui maskis rattapedet näete – hüpake kraavi ühes oma laste ja koertega, sest tüüp pidurdada ei mõista ning kujutab ette, et see tee tehti vaid tema tarbeks. Lisaks võib muidugi see totakas mask ka lapsi tõsiselt traumeerida, sest sellistega liiguvad enamasti ringi pangaröövlid või nagu filmidest teada, siis jäsemeid küljest saagivad maniakid!