Köhisin kodus kõvasti. Kohe nii, et silmad märjad ja kartsin, et nakatasin ennast. Hirmuga tegin püksid täis.
Arstitädi infoliin rahustas maha ja ütles, et nii need asjad ikka ei käi ja hirmul on suured silmad. Tegin jälle end täis. Sedapuhku rõõmust. Sinna see paber kulub.
Vanasti üritati nii mõnigi omatahtsi tulnud õnnetu peer köhatuse taha varjata. Antud olukorras enam niimoodi käituda ei soovita ja tehke pigem vastupidi!
