"Oh, Roosi, Roosi, Roosi –
naine nagu kohev heinasaad.Oh, Roosi, Roosi, Roosi,
kohevaks sa mindki poputad"
Laulavad Kukrid, aga selle loo peakangelane Roosi vajab paraku veel poputamist enne kui teda koheva heinakuhjaga võrrelda saab. Roosi annab aga endast parima ja ajutine perenanaine Anneli Soolmann kutsubki teda lausa "tolmuimejaks", kes kogu toidu hetkega sisse "hingab" ja seejärel ka teise kutsa kausist juurde tahaks lahmata.
Mäletatavasti juhtus Harjumaal, Kirdalu külas temaga õnnetus kui ta peremehe auto ette jooksis ja ratta alla jäi. Siis kandis ta veel nime Nässu. Tänaseks on endiste omanikega paberimajandus korda aetud ja Roosi-tüdruk on ametlikult Loomapäästegrupi hingekirjas.
Prognoosarveks pakuti esmalt 700 eurot, aga nii lihtsalt seda luud kokku lappida ei saanud ning teise "raua" lisamine tõstis ka operatsiooni maksumust. Ühtekokku läks koeralapse esmane haiglaravi maksma 1043 eurot ja 60 senti.
Roosi ravi toetas 63 inimest 1480 euroga ja selle raha eest sai tasutud kohe samal päeval ka Rahumäel autolt löögi saanud rebase kulud summas 180.76. Metallist jurakad tuleb ka veel välja võtta ja ka see maksab. Õnneks tuleb annetusi veel juurde, sest paljud kasutasid mugavamat varianti ja helistasid meie annetusnumbritele 9001313 ja 9001414.
Paraku need rahad laekuvad alles järgmise kuu lõpu poole, aga asi seegi, sest taolistel puhkudel olen julgenud ka laenu võtta kui arved "hapuks" hakkavad minema. Vähemalt on kindlus, et saan tagasi maksta, aga veidike risky business on see siiski, sest laekuvat summat ei tea ju keegi ette. Nii see loomapäästemäng käib, aga senini oleme teie abiga vägagi edukalt hakkama saanud. Suur aitäh!
Abikaasad Anneli ja Heiki Soolmann on ühed parajad loomahullud, kelle juurde me ikka oma kõige raskemad patsiendid taastuma viime. Suurema avalikkuse ette jõudnutest oli viimane vast Assaku-Reks, kellel nad eluvaimu sees hoida aitasid. Reks käib ka praegu neil külas ja teeb sellist iseloomulikku häält, mis isegi ta pärisperemehed kadedaks teeb.
Loom pole tänamatu nagu inimene. Loom mäletab seda vilet ja vatti. Loom ei unusta ja on tänulik. Loom teab, keda võib usaldada. See kõik ei tähenda seda, et uus pere kuidagi halvem oleks. Ka nemad käisid abiks, aga küllap tekitab suure vaeva nägijatega taaskohtumine lihtsalt teistsuguse reaktsiooni ja seda ei saa kuidagi pahaks panna.
Anneli tööks on inimeste ravimine, Heiki assisteerib aga Loomade Kiirabi Kliinikus ja nii moodustavad nad äärmiselt asjatundliku tandemi, kelle hoolde saab ükskõik kui katkise eluka usaldada. Paremaid järelravi teostajaid annab otsida! Vähe sellest ja Anneli nime näen ma ka meie igakuistel konto väljavõtetel annetajate seas üksjagu suurema summaga kui tavaks. Täitsa segane naine või altruistlikult hea inimene, seda ma ütlen.
Parim kogu asja juures on aga see, et Anneli mehe nimi on ka Heiki. See jätab alati kõigile mulje, et just mina hoian ja põetan loomi.
"Ohh, küll see Valner on toreja tubli inime!", õhkavad loomasõbrad.
Muidugi olen ja rääkige aga teistele ka edasi! Nii mõnus on võõra vaeva najal liugu lasta ja loorbereid korjata! Vat sihuke lühikokkuvõte Nässu-Roosi paranemisest. Koeralapse ohjeldamatut mängulusti peab kuus kuni kaheksa nädalat piirama, et ta enesele tahtmatult liiga ei teeks ja luu ikka korralikult kokku kasvada saaks. Ta saab parimat saadaolevat ravi ja loodetavasti seejärel vupsab kohe ka uude koju.
Vat seda kodukest ja oma inimest hakkan ka kohe otsima. Mulle väga meeldiks kui uus omanik juba varasemalt tutvust teeks ja siis ei pea koerahakatis stressama ega ümberharjuma hakkama. Lisaks seesamune eelpool mainitud lõik juurde, kus rääkisin, et loomad mäletavad ja on alati tänulikud neile, kes raskest ajast ja haigusest üle aitasid saada. Kodupakkumisoovist palun teada anda kirja teel heiki@animalrescue.ee
Kes mu lugusid loevad, need teavad juba ka väljakujunenud põhireegleid, mis ka Roosi uuele kodule kehtivad:
- Lubatud on ohjeldamatult armastada, hoolida, ravida, toita ja tagada, et see koerake saaks kunagi pilvepiirilt öelda, et tal täiega vedas ning elas väga toreda pere juures.
- Ei tohi peksta, näljutada, ravita jätta, hukata, ketti aheldada või ainult õues elama sundida. Siia võiks lisada palju halbu asju veel, aga loodan, et taolisteks asjadest võimelised tüübid hoiavad minust vabatahtlikult kauge kaarega eemale ja väga õieti teevad.
Tänan kõiki asjaosalisi alates Loomade Kiirabi Kliiniku rahvast ja dr.Valdeko Paavelist kuni annetajate ja perekond Soolmannini välja. Jääge just nii headeks nagu olete ja sedasi suudame kamba peale veel väga palju loomi ära päästa ning parema elu peale aidata. Suur-suur aitäh! Täiesti siiralt! See kõik on nii äge ja vägev!
