Pole tahtnud neist kirjutada, sest taolised lood viivad meil kõigil tuju alla ja seda va negatiivsust on niigi ülemäära palju. Ega need lood poleks ka aidanud, sest surnud hobuse jaoks ei anneta keegi, kuigi arved tuleb ju ikka maksta.
Nagu välk selgest taevast võttis Loomapäästegrupiga ühendust Mari-Liis Vuori "Sarapuu kirbukast":
"Tulime välja algatusega ja oleme Loomapäästegrupi jaoks natuke raha kogunud. Kõik kirbuka töötajad on ühed parajad loomahullud ja nii saame ka natukenegi kaasa aidata. See on ikka julm, mida loomadega tehakse!"
"Sarapuu Kirbukas" on hubane ja mõnus kohake Tallinn-Väikese rongijaama kõrval. Vanem rahvas teab, et nõuka-ajal oli seal õllekas. Kah täitsa mugav ja õdus koht oli, kuhu koduste murede eest peitu sai pugeda. Vähemalt meeste arust, aga naised olid mõistagi teist meelt.
Olin seal isegi paar korda sada kakskümmned aastat tagasi käinud ja täna astusin taas sisse ning üritasin jätta tavalise kunde muljet, kes endale kleiti läks valima. Ei tulnud välja ja särav Liisu Mitman jagas kohe ära, kes ma olen ja miks tulin.
"Oota natuke, kutsun kohe Mari-Liisi alla!"
Kuigi Loomapäästegäng on päris võimasalt "pildis" ja meie tegemisi ikka kajastatakse, siis pauguks allapoole vööd oli see, et "Sarapuu Kirbuka" rahvas polnud meist eriti kuulnudki. Netist otsisid, keda abistada ja siis kogemata leidsid.
Tähendab, et tuleb veel rohkem pingutada ja teavitustööd teha. Ei siin muud rohtu ole kui veel kõrgemalt ja veel valjemalt tuleb hüüda. Kohe nii kõvasti, et mäed vastu kajavad ja maa müriseb.
Lobasime üsna pikalt ja tore vestlus tuli välja. Nalja sai kah nagu ikka. Üheskoos pidasime plaani kuidas edasi minna ning äkki juba järgmisel nädalal riputame vastava boksi juurde ka gängi plakati üles. Siis inimesed teavad, kuhu neid riideid, mida enam ei soovita, viia ja kuskohast saab neid loomade abistamiseks soetada.
"Natukene on abiks vast ikka", ulatas Mari-Liis ümbriku 500 euroga.
"Ole nüüd ja see on kut rusikas silma auku praegast. Ma teen sulle kohe kalli selle eest! Tule lähemale, las ma ahistan natuke."
Olgu mainitud, et kõik kenad müüjannad sai otsast otsani ää ahistatud ja seda veel ostjate valvsa pilgu all. Eks näis, kas keegi pollarisse ka teatab? Loomapäästegrupp sai ühe mängusõbra juurde ja mängusõpru peab hoidma.
Sestap kirjutan natuke ka nende tegemistest. "Sarapuu kirbukas" sai alguse Tartust ja nüüd pandi kauplus püsti ka pealinnas.
Laias laastus läheb neil täitsa kenasti ja rahvast ikka voorib? Ja miks ei peakski käima kui täiesti uus ja korralik jope maksab viis eurot?! Mida paganat ma neid poest sada korda kallimalt senini ostnud olen? Vat seda ma tõesti ei tea?
Aadressil Juurdeveo 26 asuvad ruumid on avarad ja valgusküllased. Asi näeb välja nii. Sina rendid müügiboksi ning olenevalt kauba kogusest, valid kas suurema või väiksema.
Asjade müüki panekuks kõik vajaliku nagu riidepuud, hinnasildid ja piiramatus koguses turvaelemente saad täika poolt. Kogu papp on sinu! Kelle prioriteet pole aga raha, saab selle Loomapäästegrupile annetada.
Müüki oodatakse nii meeste, naiste kui laste riideid ja jalanõusid ning lisaks kõike muud, mis kodus enam kasutust ei leia: nõud, raamatud, ehted, elektroonika, tööriistad, jalgrattad, lastevankrid jpm.
Ostjatel aga on lihtsalt suurepärane võimalus täiendada oma garderoobi esemetega, mida tavapoodidest ei leia. Boonusena veel ka soodsamad hinnad! "Sarapuu kirbukas" on ka mõnus mängutuba lastele ning puhkenurk, kus saad kohvi või teed nautida.
Avatud IGA PÄEV:
E-R 11:00-19:00
L-P 11:00-16:00
Boksirendi hinnad:
Boksirendi hinnad:
- Väike boks (u. 60 cm lai) - 14 €/nädal ja 48 €/4nädalat
- Keskmine boks (u. 85 cm lai) - 18 €/nädal ja 60€/4 nädalat
- Suur boks (u. 1 m lai) - 20 €/nädal ja 72 €/4 nädalat
- Hinnad sisaldavad käibemaksu!
Suurimad tänud nii enda kui Loomapäästegrupi poolt "Sarapuu kirbuka" rahvale. Suur aitäh ka sulle, kes sa otsustad mittevajalikud riided just heategevuseks annetada ja seeläbi toetad vabatahtlikku loomapäästet!
