"Lõpuks tulid ka! Siin on nii äge ja kihvt! Jube tore koht see loomade haigla!"
"Kulla koer. Sa ei vaja tavalist arsti vaid koerte psühhiaatrit! Haigemaja pole kindlasti äge koht! Nad hakkavad sind süstlaga torkima ja teevad muid rõvedaid asju. Jubedad inimesed töötavad siin!", üritasin uut sõpra maa peale tagasi tuua.
Kõigil oli nalja nabani ja eriti noorukesel koerakesel, kes tahtis kõigile korraga sülle pugeda ja kõikidega korraga mängida.
"Aga sa oled vägev koer! Olen ise üritanud Helenit aastast 1934 põlvili saada, aga pole õnnestunud! Kange ja uhke naine! Hitleri ei ajal ei tulnud välja, Stalini ajal ka mitte! Nüüd olen juba käega löönud."
"34-st aastast või? Siis ta on ju .....", hakkas koer Heleni vanust arvutama.
"On-on, ligi üheksakümne aastane on, aga nad teevad siin oma töötajatele iluoperatsioone ka. Venitavad aga naha kõrvade taha ja paistavad kohe palju-palju nooremad välja. Nad on kõik jube vanad siin tegelikult!"
"Ma tahan ka iluoperatsiooni ja nooremaks saada!"
"Ole kuss, sa oled ise alles täitsa titt ju!"
"Ta on esimest korda arsti juures ja sestap ei oska veel karta", ütleb korraga perenaine, sama õnnelik ja rõõmus kui ta koergi, sõna sekka.
"Kuulge teiega on päris lõbus, aga minuga on sama lugu - peksan enamuse päevast väheke segast. Vähemalt võõraste arust ja nood tõmbavad eemale! Tuttavad on juba harjunud.
Aga hoidke mu ligi. Jõukust majja ei tule, aga veel lõbusam saab olema! Helista mulle kui mehega tülli ja lahku lähed!", lausun maailma kõige naljakama koera perenaisele oma visiitkaarti ulatades.
Nüüd hakkasid juba kõik naerma! Mis neil küll viga on? Naerukajakate kokkutulek või? Vat sihukesi stressimaandavaid päevi on loomakliinikutes ikka ka. Taolised meenutused kuluvad praegu marjaks eriti ära, sest aasta algus on olnud üsna mitmetele loomadele tõeliselt sant tegelikult.
"34-st aastast või? Siis ta on ju .....", hakkas koer Heleni vanust arvutama.
"On-on, ligi üheksakümne aastane on, aga nad teevad siin oma töötajatele iluoperatsioone ka. Venitavad aga naha kõrvade taha ja paistavad kohe palju-palju nooremad välja. Nad on kõik jube vanad siin tegelikult!"
"Ma tahan ka iluoperatsiooni ja nooremaks saada!"
"Ole kuss, sa oled ise alles täitsa titt ju!"
"Ta on esimest korda arsti juures ja sestap ei oska veel karta", ütleb korraga perenaine, sama õnnelik ja rõõmus kui ta koergi, sõna sekka.
"Kuulge teiega on päris lõbus, aga minuga on sama lugu - peksan enamuse päevast väheke segast. Vähemalt võõraste arust ja nood tõmbavad eemale! Tuttavad on juba harjunud.
Aga hoidke mu ligi. Jõukust majja ei tule, aga veel lõbusam saab olema! Helista mulle kui mehega tülli ja lahku lähed!", lausun maailma kõige naljakama koera perenaisele oma visiitkaarti ulatades.
Nüüd hakkasid juba kõik naerma! Mis neil küll viga on? Naerukajakate kokkutulek või? Vat sihukesi stressimaandavaid päevi on loomakliinikutes ikka ka. Taolised meenutused kuluvad praegu marjaks eriti ära, sest aasta algus on olnud üsna mitmetele loomadele tõeliselt sant tegelikult.
