"Jõelähtmel auto alla jäänud koer on täis elutahet ja tänutunnet!"

Käisin täna koos lemmikanaiskaga taas Billy kliinikus Jõelähtmel auto alla jäänud koeratüdrukut vaatamas ja tõttöelda tegi nähtu südamest hääd meelt. Koer oli täiesti selge pilguga ja võttis meid saba liputades vastu. Väheke küll niutsus, aga pigem oli see selline teistsugune rõõmuhäälitsus, kui valust kiunumine.

Ka koera kliinikusse toimetanud Piret ei saanud teps mitte puhkepäeval kodus passida ja võttis linnasõidu ette. Koer oli oma päästjat nähes mõistagi väga rõõmus ja tahtis suisa kargama hakata. Paraku jalgu ta veel alla ei võta.

Veidi siis õnnetu hinge tervisest ka. Tagakäppa tuleb opereerida ja halvemal juhul tuleb see üldse ää lõigata. Aga nii hullu stsenaariumi me enne põhjalikumat uuringut üldse ei aruta. Esikäpaga on sama teema ja pärast liigesesse tagasipanekut on see suhtkoht tuim. Loodetavasti siiski midagi neuroloogilist siiski pole ning see taastub.

Praeguseks on selgunud, et ilmselt pähe ta obadust ei saanud ning seal olevad vigastused tekkisid pärast õhulendu asfaldile kukkudes. Ka silmadesse pole veri tunginud ning seega ajuturset vast pole. Võibolla ehk vaid väike põrutus vaid.
Koer sööb isukalt, aga kuna ta väljas ei käi, siis hädasid pole senini veel teinud.

See omakorda võib viidata aga mitte esmajoones tervisehädale vaid näiteks ka sellele, et tegemist on toakoeraga, kellel vastav kasvatus. Kellegi koduloom ta tõenäoliselt siiski on, sest karjas kasvanud hulkuvad koerad käituvad hoopis teisti. Selles olen ma veendunud ja kuulutage vaid sääl Jõelähtme vahel seda lugu, et see ka õigete inimesteni jõuaks.

Selle koera juhtum läks korda väga paljudele inimestele ning momendi seisuga on seda jagatud ligi kaheksasajal korra! Paljud inimesed on kommetaariumisse kirjutanud, et on ka väikese abi teele pannud. Kui palju täpselt annetusi laekunud on? Vat see selgub juba esmaspäeval, siis kui raamatupidaja end tööle veab ja eks ma siis kanna ka teile ette.

Siinjuures suured-suured tänud kõigile hoolivatele inimestele! Et asi selle tühise, kuid samas nii olulise raha taha ei jääks, riputan meie kontonumbrid veelkord üles:

Eestimaa Loomakaitse Liit
EE742200221052074915 (Swedbank)
EE441010220252652225 (SEB)
„Jõelähtme koera ravikulud"

Esmaspäeval selgub ka mis järjekorras ja mida me selle paljukannatanud kutsa juures kõigepealt remontima ja "tuunima" hakkame.

Nii, et rõõmustagem, sest eile olin ma tõttöelda veel üsna pessimistlikult häälestatud. Täna enam mitte, aga pöidla hoidmine kulub alati ära, sest see elunatuke on meil kõigil ikka väga-väga habras ning alati võib väiksemgi muutus kõik pea peale pöörata.